-
Kolmanda sisustasid 13. II Mustpeade majas Tallinna Kammerorkestri ja NYYD Ensemble’i solistid kavaga „ECM ja Eesti”. Eks see festival kujunes ehk veidi miniatuurseks, kuid varemgi pole „Täiuslikku vaikust” lausa suurfestivalina korraldatud. Festivali avakontserdil esines iseäralik duo: tšellist Anja Lechner Saksamaalt ja pianist Vassilis Tsabropoulos Kreekast. Iseäralikuks tegi kontserdi „Laulud, hümnid ja tantsud” duo kava, kus kümnest teosest tervelt üheksa loo heliloojaks oli märgitud Georges Gurdjieff (1877–1948).…
-
24. ja 25. septembril toimus Londonis Southbank Centre’is konverents „Arvo Pärt: Ajastu soundtrack” ja 15. – 17. oktoobrini Eesti muusika- ja teatriakadeemias seminar „Arvo Pärdi kultuurilised juured”, millest Jaan Ross tegi oma ülevaate 28. oktoobri Sirbis. Nii nagu arvukad kontserdid, festivalid, tantsuetendused, tele- ja raadiosaated, raamatute ja plaatide ilmumine möödunud sügisel, olid ka need üritused seotud helilooja 75. sünnipäevaga. Konverents Londonis tõi Inglismaalt, Ameerikast ja Austriast…
-
Sõna tähendus ongi ju koorijuhi ja -töö seisukohast oluline . . . .
„Alguses oli sõna.” Sõna tähtsuse üle vaidleme palju Veljo Tormisega, sest Veljo poolest võiks mõmiseda kõiki tema laule. See on üllatus, eks ole ju! Minu jaoks on sõnal väga suur tähtsus ja kui on mingi sõna, mida ma ei tea, trügin kohe uurima, mis see on. Kui kõik selge, on hea meel – koor teab kõiki…
-
Saksamaa. Juba jaanuaris 2010 käis ta Saksamaal Limburgis, kus Arbeitskreis Musik in der Jugend korraldas koorijuhtide foorumi koostöös kirjastusega Gehrman. Rootsi poolt oli „teemaheliloojaks” Sven-David Sandström. Tormise noodid tulid sinna tema kirjastuselt Fennica Gehrman. Foorumile oli tulnud helilooja sõnul väga professionaalne seltskond Saksamaalt, Austriast, Šveitsist jm ning lood läinud kenasti juba esimesel läbilaulmisel. Tormise seminari viis helilooja aktiivsel osalusel läbi Hirvo Surva. Töökavas oli osi viiest…
-
Tunnustades ühiskonna püüdlusi kohelda mees- ja naistöötajaid võrdselt, keeldun siiski tunnistamast nn kohustuslikke sookvoote ja seda eriti professionaalses muusikas. Seejuures ei saa ma lahti tundest, et maailmas (ja meilgi) on selgelt tuntav-jälgitav feminiseerumine meile teada põhjustel. Olles pragmaatik, pean protsessi tunnistama, kuid hing ihkab nautida ka maskuliinsemat interpretatsioonikunstis. Ses mõttes oli kontserdi solistide seltskond päris lootusrikas: üks kolmandik tüdrukuid ja kaks poisse.
Raskem kui kahe partneri koostöö…
-
Rimski-Korsakovi loomingus on ülekaal muinasjutulistel või siis reaalsuse ja fantastika piirimail süžeedel – „Tsaari mõrsja” (1898), ajaloolise taustaga lüürilis-psühholoogiline draama, on siin erandiks. Ooperi aluseks on vene poeedi ja näitekirjaniku Lev Mei samanimeline draama, mis põhineb ajaloolisel faktil, et tsaar Ivan IV (Julm) valis pärast kahe esimese naise surma mõrsjaks Novgorodi kaupmehe Sobakini noorukese tütre Marfa, kes haigestub salapäraselt ning sureb. Nagu kirjandusteoses, on ooperiski mitu…
-
Tallinnas anti kokku seitse kontserti, esineti veel ka Jõhvi ja Vanemuise kontserdimajas. Festivalil vaheldusid peamiselt kahte liiki kontserdid: ühed olid lihvitud helikeelega ja sissepoole, hingesügavustesse suunatud programmid, teised aga n-ö laiapõhjalised suurprojektid, kantud ekspansiivsest hoost ja suunatud laiemale kuulajaskonnale. Traditsioonilist avatuse ja üha suurema universaalsuse taotlust õhkus ka selle aasta muusikaelu suursündmusest, mis päädis Eesti Kontserdi 70. aastapäeva tähistamisega Estonia kontserdisaalis. Allpool muljeid kontsertidelt, mida õnnestus…
-
Plaadi sündimine on seda märkimisväärsem, et olete Eesti jazzis viimastel aastatel olnud pigem varjus . . . .
Jah, olen aktiivsest jazzielust pisut eemal olnud vist sellepärast, et ei tegele üksnes jazzmuusikaga, vaid ka muude põnevate muusikaliste väljunditega. Kui midagi süvenenult teha, siis võtab see paratamatult palju aega. Aega ei saa aga võtta millegi sama tähtsa arvelt. Aga jazz on mu suur armastus ja kuna eelmiseks suveks olin siin…
-
Räägitakse, et maailmas on iga viie miljoni elaniku kohta üks klavessiinimeister. Meil on olnud õnne, et Baltimaade ühtekokku umbes seitsme miljoni elaniku hulka sattunud ainus klavessiinimeister Peeter Talve sündis just Eestisse. 7. veebruaril möödus sellest sündmusest 50 aastat, mida Eesti klavessiinisõprade tsunft otsustas koostöös Eesti teatri- ja muusikamuuseumiga pidulikult tähistada. Muuseumi väike saal sai otsast otsani täis Peeter Talve valmistatud pille ja huvilistel oli võimalus neid…
-
Obraztsova tegevust muusikateadlasena on lihtsam jälgida kui heliloojana. Tema sulest on aastatel 1952– 1988 kokku ilmunud viis raamatut ning mõned artiklid. Uurijana on ta huvide keskmes asunud nn võimsa rühma tegevus. Obraztsova kui muusikateadlase tööd kroonib koos Albina Krutšininaga koostatud ning 1988. aastal Moskva kirjastuses Muzõka välja antud RimskiKorsakovi elu ja loomingut käsitlev album, mis tolle aja raskete olude kiuste on teostatud eeskujulikul sisulisel ja trükitehnilisel…
