-
Riccardo Muti võitis Birgit Nilssoni preemia
Neljakordne Grammy laureaat (neist kaks tänavu) dirigent Riccardo Muti on väärinud „erilise panuse ja mõju eest muusikamaailmas” Birgit Nilssoni preemia. Lauljale või dirigendile mõeldud auhinna suurus on miljon dollarit, see anti välja teist korda. 69aastane maestro teatas, et on sügavalt liigutatud sellise tunnustuse üle. Olnud aastatel 1986–2005 Milano La Scala peadirigent, on Muti sellest hooajast Chicago SO muusikadirektor. Preemia esimene laureaat…
-
11. märtsi kontsert oli ka muusikutele eriline, sest nii suurt auditooriumit vaevalt et triol on varem olnud: Klassikaraadio vahendusel said Euroopa muusikasõbrad nädala jooksul sarjas „Tallinn – kultuuripealinn 2011” kuulata kümmet kontserti eesti muusikaga, üks neist oligi Kadri Vooranna trio esinemine NO99 džässiklubis. Kuna tegemist oli eesti väärtluulele loodud kavaga, siis tutvustas lauljatar lugude temaatikat heas inglise keeles, tundes end seejuures vabalt ja sundimatult – tema…
-
Lauljatari ja tema suhteid Eesti muusikakultuuriga meenutasid muusikaakadeemia saalis pianist Ivari Ilja, kes oli aastatel 1980–1994 Arhipova sagedaseks kammerkavade partneriks maailmalavadel, sopran Anu Kaal, kes rääkis Arhipova siirast ja südamlikust toetusest pärast meie lauljatari Glinka konkursi võitu 1968. aastal Kiievis ning tema abist pääsemisel kaks aastat hiljem Itaaliasse La Scala ooperikooli. Lavastaja Arne Mikk meenutas vene lauljatari seoses meie Georg Otsa päevadega, kuhu Nõukogude Liidu noorte…
-
Marko Martinilt Franz Schuberti Eksprompt Ges-duur op. 90 nr 3, mida oleme sageli pidanud kuulama monotoonsena, saime aga seekord kuulda varjundirikka ja mitmemõttelisena. Meloodia loogiline kulgemine mõjus kaunilt ja veenvalt. Vastukaaluks hiilgas Martin oma artistliku tulevärgiga Verdi-Liszti kontsertparafraasis „Rigoletto”, kus oli sära, kantileeni, graatsiat ja muljetavaldavat virtuoossust. Age Juurikas tõi seekord esile vähe mängitud versiooni Sergei Rahmaninovi Serenaadist op. 3. See on rikas huvitavatest siia-sinna lisatud…
-
René Eespere selgitab kavalehel, et tal on olnud võimalik pika aja jooksul jälgida oma „Metsluikede” saatust ja seda muusikat kohendada. Ta vihjab, et seegi pole ehk muusikali viimane tulemine. Kindlasti mitte, sest teosel on statsionaarlavastuse haaret nii lavaliste võimaluste kui muusika poolest. Sellele juhib tähelepanu kas või sümfooniaorkestri piiramatute võimaluste kasutamine partituuris. Anderseni „Metsluiged” on muinasjutu kohta küllaltki komplitseeritud tegevustikuga ja heliloojal pole lihtne süžee keerdkäike…
-
Vastuolulise isiksuse, kuid vaieldamatult koloriitse teatrijuhi Kaarel Irdi kunagi välja võideldud kombinaatteater suhteliselt väikeses linnas nagu Tartu on kindlasti ainuvõimalik variant, kui silmas pidada majanduslikku ökonoomsust. Tugeva draamatrupi ja rahvusvahelise koosseisuga balletirühmaga ühises katlas keemine lisab sageli etenduste kvaliteedile nii mõnedki temperatuurikraadid juurde. Ooperi ja muusikali kooslus on isegi Pariisi Théâtre du Châtelet’ eksistentsi leevendaja. Kui vaadata Vanemuise mängukava, siis ilmneb üks ooperilauljate seisukohalt küllaltki kurb…
-
Kui keegi on teda näinud soolopianistina, siis kindlasti mäletab tema maneeri ka iseend vaba käega dirigeerida. Ega Olli Mustoneni dirigeerimise juures eriti miski häiri, sest tema viisiga markeerida auftakt’i varvastele tõusuga harjub peagi ära, kuna pisiasjadelt kisub tähelepanu kaasahaarav interpretatsioon – põnev, omanäoline ja äärmiselt veenev.
ERSO kontsert algas Sibeliuse väga intiimse sümfoonilise poeemiga „Bard” op. 64. See on teos, mida seni on Eestis esitatud vaid seitse…
-
Üllatav soojus ilmus Palmi häälde kahes vene publiku seas ülipopulaarses V. Šeremetjevi ja L. Malaškini romansis. Sviridovi romansilooming on meie kontserdilavadel praegu tundmatu ja sellest on kahju. Tema lauljatunnetus on peen, põnev ja hea on Sviridovi tekstivalik (peale suurte vene poeetide-inglased R. Burns, Shakespeare jt) ning huvitav helikeel. Vokaalselt pole need romansid kergete killast; meeldejäävaiks võis seekord pidada „Kui taevas on su pilk” ja „Talvine tee”.
Nadia…
-
Huvi eesti muusika vastu hakkas minus süvenema järk-järgult ning selles on süüdi eelkõige kolm teost. Kevadel 2006 võtsin kavva Tubina „Virmaliste sonaadi” (Sonaat nr 2), teose, mida autor ise pidas oma loomingu tipuks. See on sisuliselt väga keeruline teos ning selle õppimine ja esitamine oli mulle suur väljakutse ja nauding.
Samal aastal õppisin veel ühe eesti klaverimuusika tippteose, mis erinevalt Tubina sonaadist on peaaegu täiesti tundmatu ega …
-
Ühe 1988. aastal Inglismaal läbi viidud uurimistöö järgi, kus küsitleti rohkem kui kaht tuhandet muusikut, kannatab kolm neljandikku nendest mõne kutsetööga seotud tervisehäire all. Teise, 1986. aastal sooritatud küsitluse tulemused osutavad, et enam kui poolel muusikutest on lihaskonda ja luustikku puudutavaid kaebusi ning et 37 protsenti pillimeestest on nende kaebustega pöördunud ka arsti poole. Kolmas töö on aastast 2000, kui küsitleti üle viiekümne eri riikides tegutseva…
