-
Kui oluline on Eesti muusika päevad kui uudisloomingu tellija?
Tatjana Kozlova: Eesti muusika päevad on keskne sündmus eesti nüüdismuusika elus ning loomulikult on see festival ka üks tähtsamaid eesti muusika tellijaid.
Peeter Vähi: Kuigi mu viimase aastakümne suurvormide tellimused on seotud esitajate või festivalidega väljaspool Eestit, on EMP olnud peamine uute teoste loomise initsiaator kodumaal. Kindlasti on EMP i roll tellijana veelgi olulisem noorte heliloojate loomingulisele aktiivsusele.
Kas…
-
D: Võiks veidi kõneleda ka videomuusikast kinos Sõprus. See oli huvitav ja osaliselt ka sotsiaalkriitiline, näiteks Eléonore de Montesquiou „Naine” Tatjana Kozlova muusikaga, mis muutus jutustaja tõttu küll pigem dokumentaalfilmiks.
A: Liina Siibi kontseptuaalselt läbi mõeldud teos „I, the Moon and My Shadow”, hiina võitlusja meditatsioonitehnikaid kujutav video haakus hästi Märt-Matis Lille „Kolme joogilaulu” (2008) sügavalt läbi tunnetatud muusikaga. Pirkko Runneli „Walz of Swans” Mirjam Tally muusikale…
-
Viimastel aastatel on koolid tellinud rohkem „kergemaid” kavasid, kuid meie kindel eesmärk on alati pakkuda ka väga head klassikalist muusikat. Milline on hea „tõsise” muusika kava? Kindlasti ei saa see piirduda ainult suurepärase pillimängu demonstreerimise ja mõne tutvustava sõnaga kava sisu kohta. Lisaks pillimängu- ja lauluoskusele on väga tähtis ka oskus lastega suhelda. Vaja läheb selget häält ja isiklikku karismat. Arvatavasti on koolikontsert isegi nõudlikum kui…
-
Et meil praegugi veenvaid kontrabassi eestvõitlejaid, võis kuulda õhtul pealkirjaga „Contrabasso con amore” 30. märtsil Tartus (kava korrati ka Tallinnas ja Jõhvis), põhisoleerijaks Mati Lukk. Elegantselt kaasahaaraval ja, mis kontrabassi puhul ülioluline, puhtalt musitseeritud õhtul kuulsime tõepoolest armastusega samale lainele viivaid helimaailmu. Kava oli koostatud nii, et mõjule pääseksid kontrabassi kui soolopilli parimad omadused ja selleks sobisid hästi eelnimetatud itaalia heliloojad. Vaheldust pakkusid duetid koos tšellist…
-
Et meil praegugi veenvaid kontrabassi eestvõitlejaid, võis kuulda õhtul pealkirjaga „Contrabasso con amore” 30. märtsil Tartus (kava korrati ka Tallinnas ja Jõhvis), põhisoleerijaks Mati Lukk. Elegantselt kaasahaaraval ja, mis kontrabassi puhul ülioluline, puhtalt musitseeritud õhtul kuulsime tõepoolest armastusega samale lainele viivaid helimaailmu. Kava oli koostatud nii, et mõjule pääseksid kontrabassi kui soolopilli parimad omadused ja selleks sobisid hästi eelnimetatud itaalia heliloojad. Vaheldust pakkusid duetid koos tšellist…
-
Finaali pääses 12 võistluslugu ja kuigi laule oli vaid neli, kuulus žürii sümpaatia just viimastele. Esikoha (700 eurot) võitis Saaremaalt pärit neiu EM TA tudengi Maria Väli laul „Forgotten garden”. Väli on juba aastaid lauljana silma paistnud ja seekordki kõlas autori esitatud lugu väga mõjusalt. Tema lauluga konkureeris Pärnu neiu ja Otsa kooli esmakursuslase Maris Aljaste lugu „Suved”, mis sai II koha (600 eurot). Erinevalt esikohaloost…
-
Liszt võlus ja rabas inimesi oma musikaalsuse, virtuooslikkuse, aga ka välimusega. Tema puhul sai määravaks virtuoosi ja helilooja erakordsete võimete harv süntees, tehniline üleolek koos mõtte intensiivsuse ja muusikalise uudsusega. Liszt lõi romantilise kangelase kuju muusikas. See oli nii tugev, et veel sadakond aastat hiljemgi on püütud teda jäljendada. Miks tuli Liszt Eestisse? Balti provintside keskust Riiat külastanud ja Peterburisse edasi reisinud Lääne-Euroopa muusikutele jäi Tartu…
-
Muusika ja black metal?
Ega seda kerge seletada pole. Ma ei ole religioosne inimene, mind ei huvita paganlus ja juured, mulle ei avalda muljet ürgne loodus, mul puudub üldse vajadus millegi eest seista või millegi vastu võidelda. Aga mulle meeldib esoteerika ning kogu see underground metal’i märgisüsteem ja temaatika moodustab mulle juba lapsepõlvest tuttava maailma, kus ma orienteerun hästi ja tunnen end mugavalt. Ei saa ka…
-
Miks müra?
Esmalt tundub ju, et helimüra (kui kaos) on hoopis muusika (kui korra) vaenlane. Kommunikatsiooniteoorias tähendab müra juhuslikku signaali, mis tekib sidekanali iseärasustest või muudest välistest mõjudest tingituna ja okupeerib õige signaali edastamiseks vajaliku ruumi. Esinedes informatsioonina, vähendab see edastatu tegelikku infoväärtust, lähendades seda sisuliselt vaikusele, olematusele. Ideaalis oleks see absoluutne valge müra, mis summutab kõik meeldivad ja ebameeldivad helid.
Muusikalises kontekstis pole aga „müra” peaaegu…
-
Millest jutt? Eelmisel neljapäeval toimus Pärnu kontserdimajas Eesti Kontserdi korraldusel Aile Asszonyi ja ansambli Vivacello väga stiilne, äärmiselt põneva kavaga kontsert, mida Pärnu publik polnud veel kuulnud. Tartu ja Tallinna suured kontserdimajad pakkusid seda kava juba septembris ja eile, 31. märtsil anti kontsert Peterburi Jaani kirikus. Tallinna kontserdi arvustus Tiiu Levaldilt (vt Sirp nr 36, 2010) oli asjatundlikult kiitev ja ainus, mis pani kahtlema, on esitatud…
