-
Ka teine mõte seostub televisiooniga. Kui koorilaul on ka tegelikult üks eestlase identiteedi alustalasid, siis oleks ju loomulik, et järgmisena võtab riigitelevisioon töökavasse sarja „Eesti koorimuusika 100 pärli”. Jah, see on märkimisväärselt töömahukam kui luulepärlite kogumine, aga kas väärtustame siis ikkagi eesti koorikultuuri või kasutame seda ainult müütilise kaitsekilbina? Koorifestivali avakontsert algas traditsiooniliselt kõnedega. Õnneks on festivali toimkond väga kogenud ning see osa kontserdist oli lühike…
-
Kõige olulisemaks sündmuseks noorte trompetisolistide-pilliõppijate jaoks ning trompetipäevade sisuline kõrgpunkt oli viies vanusegrupis toimunud konkurss „Trompetitalendid Tallinn 2011”, millest Eesti noorte kõrval võtsid osa ka Läti, Leedu ja Hispaania mängijad.
Trompetipäevade programmis oli veel meistrikursus, mida juhendas Simo Rantanen (Soome) ning rahvusvaheline konverentstäienduskoolitus trompetiõpetajatele. Suurepärase kontserdi andis 10. aprillil hispaania trompetisolist Adán Delgado Illada koos Jaan Otsaga (klaveril). Trio, kus mängis kaasa veel Ivi Ots viiulil, esitas…
-
Kuid nii on see vaid esmapilgul, sest Kitzbergi „Libahundil” on kõik melodraamaks vajalikud eeldused: on Tiina-MarguseMari armukolmnurk ja on keelatud armastus, mida „pahad” ei mõista. Lõppeks on ju ka Tiina mõneti müstiline tegelaskuju, kelle saab lavale tuua „Ooperifantoomi” hämarusest tulnud peategelase võtmes. Kitzbergil on Tiina küll ohver, kuid lavastaja Neeme Kuningas on talle etenduses siiski appi kutsunud üsnagi atraktiivse hundikarja. Justnagu tabamatud tasujad.
Muusikali tervikmuljest rääkides alustagem…
-
Toodud lõik sobiks hästi illustreerima mõnd tänapäeva muusikapsühholoogia õpiku võimekust käsitlevat peatükki. Tavapärase arusaama kohaselt jagunevad inimesed kaheks: ühed, kes viisi peavad, ja teised, kes viisi ei pea. Paljude uurijate meelest tuleks see väide aga pisut ümber sõnastada: ühed inimesed arvavad, et nad viisi peavad, ja teised arvavad enda kohta vastupidi. Need, kes loevad end musikaalseteks, tavaliselt seda ka on, ent teistega, kes on veendunud oma…
-
Oled sel aastal oma kontserdid pühendanud
Liszti 200. sünniaastapäevale: märtsis
kolm õhtut Texases, seejärel kaks Hollandis,
nüüd kolm Eestis, mais kaks USAs
ja septembris Costa Ricas. Mis teeb Liszti
sulle eriti südamelähedaseks?
Hando Nahkur: Liszti muusika on mulle väga
hingelähedane, sest see on alati saatnud
mind erinevatel hetkedel elus, nii rõõmsatel
kui ka mitte nii rõõmsatel. Olgugi et Liszti
ajast on 200 aastat, püsib tema muusika
ikka ülimalt modernse ja populaarsena ning
mitmes aspektis absoluutselt aegumatuna.
Tema 200. sünniaastapäeva…
-
Plaadil „Deux Ex Klavier” esitab Nahkur
kolm suurteost Bachi-Busoni, Erkki-Sven Tüüri
ja Robert Schumanni loomingust ning sinna
vahele ühe Franz Schuberti väikevormi. Kui
ajakirja Piano News kriitik Burkhard Schäfer
peab plaadi kõrgpunktiks Schumanni „Sümfooniliste
etüüdide” op.13 esitust, siin mina
tahan sellest ettepoole tõsta Bachi-Busoni
„Chaconne’i”, eeskätt selle meisterliku kõlakorralduse
poolest. Teose esituse lähtepunkt
on küll akadeemiline, kuid teostus küllaltki
vabameelne. See seisneb eeskätt suhtumises
liikumisse ja ka toonikäsitlusse, mis ei
keela lahtiütlemist rangest struktuurist. Üks
asi on Bachi „Chaconne” viiulile,…
-
Laste puhul on ikka ja alati osavõtule tõukajaks
nende tõhusama harjutamise ja kiirema
arengu stimuleerimine ja soovitajaiks õpetajad
(et suudetaks, spordikeeli, uue isikliku rekordini
jõuda). Selle suure töö taustal tuksub aga
igas südames lootus: ehk saan just mina teise
vooru? äkki võidan mina? Ennast on teistega
raske võrrelda ja nii toob tulemuste väljakuulutamine
alati kahjuks kaasa ka pettumusi ja
koguni pisaraid.
Eesti lapsi oli tänavu konkursil 18 ja teise
vooru pääses neist kaks, mõlemad vanemast
vanuserühmast ehk 11–13aastaste…
-
Helsingi Filharmooniaorkester
(Linnaorkester) ning klaveriduo Victor
ja Luis del Valle (Hispaania) Okko Kamu
dirigeerimisel
3. I V Estonia kontserdisallis.
Põhjamaade vanim, Helsingi Filharmooniaorkester
on viimasel aastakümnel Eestit mitu
korda väisanud ning oma kõrget taset näidanud
nii Esa-Pekka Saloneni kui Leif Segerstami
juhatusel. Ka Okko Kamu dirigeerimisel pakuti
positiivseid elamusi.
Kava klassikalisele ülesehitusele (avamänginstrumentaalkontsert-
sümfoonia) vaatamata
oli soomlastel ka ootamatu trump kaasas –
usutavasti jäi kõige eredamalt meelde just
hispaania klaveriduo, kaksikvendade Victor ja
Luis del Valle rabavalt temperamentne ja lennukas
ansamblimäng ning ülitäpne…
-
Nende kahe muusiku esimene kohtumine
Eestis toimus ligi nelikümmend aastat tagasi,
kui koos ER SOga esitati Rodion Štšedrini II
klaverikontsert. Petrov on suur isiksus, kes on
maailma hämmastanud oma tehniliste võimetega
nagu näiteks Berliozi „Fantastilise sümfoonia”
esitusega klaveril, mida ta on teinud ka
Tallinnas. Loomulikult on 1943. aastal sündinud
Petrovi 50 aastat kestnud üliaktiivne kontserttegevus
nüüd mõnevõrra tagasihoidlikum,
kuid seda aktiivsem on muusik ühiskondlikult
ja heategevuslikult: Moskva konservatooriumi
professor, Vene kunstide akadeemia president,
presidendi kultuurinõukogu muusikasektsiooni
juhataja, Venemaa riiklike preemiate
komitee…
-
Kuid peatselt kümneaastaseks saava Resonabilise
tegevus tõestab, et see pill on pakkumas
rohkelt inspiratsiooni heliloojatele, üllatamas
kuulajaid põnevate kõladega ja sobitumas
paindlikult paljude kaasaegsete instrumentidega.
Kontserdi pealkirigi osutab ansambli
aktiivsele suhtlemisele komponistidega, selle
üks osa on kindlasti uute teoste tellimine ning
sellega kaasnev repressioon ehk surveavaldus
loojatele. Tundub, et see surve on tõhus
– tõestuseks seegi põnev kontsert. Ansamblit
tutvustavates tekstides on „resonabilis” tõlgitud
ladina keelest kui „helisev”. Otsisin lisatähendusi
ning leidsin veel sobivaid: „kaikuv”,
„kaunikõlaline”, „mahlakas”, „sulnis”, aga ka
„vastav”,…
