-
Sõnaga – õnnelik rahvas seal Suure-Jaanis hoolivate tagasihoidlike pealike ja hoolitsetud alamate poolest. Muidugi, tasemel muusikat võib teha ja tehaksegi perifeerias väga mitmel pool, kuid kaugeltki mitte nõnda laias ampluaas ja erinevas miljöös. Just see kajastub Jaanus Siimu töödes, avaüritusena häälestab näitus osasaamisele. Ja kui lubate, ei räägigi ma siinkohal ainult muusikast, vaid veel mõnda ka juurde.
Alustuseks soojast, lõbusast nostalgiast. Kappide majamuuseum: jasmiinipõõsastes kena EW-aegne kodanikumaja…
-
Kui tahes mitmekülgsed tema ponnistused neil rinnetel ka polnud, algas Epliku kuldaeg viis aastat tagasi tema esimese sooloalbumiga, mis oma eestikeelse lüürika ja avara multi-instrumentalismiga esindas uut taset eesti popis. Teisel albumil „Aastaajad” (2007) andis kosmosehelide kooslus ideaalpopiga tulemuseks veelgi kindlama kunst-pop-taiese. Kolmanda albumi „Kosmoseodüsseia” (2008) ajaks oli „Eplik-rokk” kindel sõna tähistamaks kodulindistatud kvaliteetpoppi. Nii Claire’s Birthday kui ka Eliit on inspireerinud terve plejaadi Epliku kloone ja…
-
Eesti üks vanemaid muusikapidustusi Viljandi vanamuusikafestival on alati pakkunud võimalust enda sisse vaatamiseks. Tean, et paljud ei tahagi seda teha, aga ikka on piisavalt ka neid, kes seda teevad kohe väga heal meelel. Ja see ongi meie publik – tõeline ja haritud ja tundlik. Huvitav on, et paljud muusikud, kes olid nooruses pinnapealsema tunnetusega, on õppinud vanuse ja kogemuse kasvades enda sisse vaatama. Mõtlen siinjuures Tõnis…
-
Ansambel U: on eesti muusikas omalaadne nähtus. Hoolimata meie kultuuriruumi suhtelisest väiksusest, mis sunnib nii interpreete kui ka muusikalisi kollektiive olema n-ö kõigesööjad, on ansambel suutnud end üha teadlikumalt seda sorti hoiakust distantseerida. Eelkõige avaldub see hoolikalt valitud repertuaaris, aga ka omalaadses jahedalt kirglikus analüütilises huvis esitatavate teoste vastu, kusjuures staarkollektiividele nii omane afišeeritus näib peaaegu täielikult puuduvat. Otse vastupidi: U: on orgaanilisuseni ühtne ja demokraatlik…
-
Martha Argerich 70
5. juunil sai 70aastaseks Martha Argerich, maailma praegu elavatest pianistidest kuulsaim. 16aastasena oli ta võitnud, juba Friedrich Gulda õpilasena Viinis, konkursid Bolzanos ja Genfis, seejärel Chopini konkursi Varssavis. 1980ndail loobus ta avalikest soolokontsertidest, seda innukamalt on aga tegutsenud ansamblipianistina ning orkestritega. Meenutada võiks ka R. Štšedrini kaksikkontserdi esiettekandeid veebruaris Neeme Järvi juhatusel (Luzern, Torino, Baden-Baden, Pariis). Nimekad pianistidki on temast juubelil kirjutanud, lõputu…
-
Osaleda soovis seekord 84 lauljat 17st riigist, pärast kassetivooru jäi sõelale 32 lauljat. Žürii esileediks oli Ingrid Kremling (Hamburgi teatri- ja muusikaülikool), liikmeteks dirigendid Paul Mägi ja Erki Pehk, bass Vladimiras Prudnikovas (Leedu) ning kuus mänadžeriagentiprodutsenti Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Ukrainast. Viimane fakt on märgiline – tahaks loota, et nii mõnelegi noorele tõuseb nende kohalolekust tulevikus tulu!
Kuna olen elu jooksul kuulanud mastaapseid Tšaikovski-nimelisi ning viimati Cardiffi ja…
-
„2 pead” on lihtsa dramaturgilise ülesehitusega tänapäevane, kuid omas mõttes üsna klassikaline ooper – klassikaline juba seetõttu, et Noblessneri valukojas koha leidnuna on publikul avamängu kuulates aega leida oma koht ka Steineri teoses. Sest tänapäeval ei või iialgi teada, kas oled sattunud provotseeritava rolli, keset peadpööritavaid sündmusi, mille käigus ei peeta paljuks publikut ka füüsiliselt kaasata, kellegi dramaatilist või igavat elulugu pealt vaatama või lihtsalt seisundit…
-
Hooajal 1982/83 lavastas „Carmeni” Estonias Arne Mikk ja seda esitati menuga 1987. aastal Savonlinnas. Tollane lavakujundus oli Eldor Renterilt ja tugines ajaloolistele traditsioonidele. Carmeni osa täitsid tuntud metsosopranid Urve Tauts, Leili Tammel ja Marika Eensalu ning José rolli unustamatu Hendrik Krumm ja Ivo Kuusk. Carmeni rolli esitajad olid kaunid ja kirglikud ning Joséd võimsate ja nüansirikaste häältega armastajad.
1998. aasta prantsusekeelses lavastuses laulis Carmenit Riina Airenne ja Joséd…
-
Kui rääkida lavastustest detailsemalt, siis „Rinaldos” õnnestus kunstnik Lilja Blumenfeldil paradoksaalsel kombel anda laval edasi baroki lopsakust, pompoossust ja luksust minimaalsetele abinõudele vaatamata. Peamisteks muljet loovateks vahenditeks olid kahtlemata üliilusad kostüümid, mille puhul oli järgitud ilmselt ka värvisümboolikat: vähemalt kuninglikuks värviks valiti eresinine ning kurjade võlurite paar riietati ikka süsimusta. Puhtad värvid, huvitavad lõiked ja ilusad kangad kutsusid esile salapäraseid ja barokiga seostuvaid sõnu: samet, brokaat,…
-
Eesti muusikainstitutsioonidel on ju oma katusorganisatsioon Eesti Muusikanõukogu tegutsenud aastast 1992. Mis tingis Eesti Muusika Arenduskeskuse asutamise?
MARJE LOHUARU : Eesti muusikaelu on tõesti väga hästi organiseerunud: meil on arvukalt erialapõhiseid ühendusi, mis töötavad edukalt oma liikmeskonna jaoks. Aga muusikaelu areneb praegu kogu maailmas tohutu kiirusega, mis on kaasa toonud täiesti uusi suundi ja nähtusi. Seetõttu ongi vaja ka uusi struktuure, kes saavad need uued ülesanded enda…
