-
4. septembril mängis Estonia kontserdisaalis pealkirja all „Baltic Voyage & Pärt” Baltic Youth Philharmonic ehk Balti Noortefilharmoonia Kristjan Järvi juhatusel. Arvo Pärdi kui „rahvusvahelise” heliloojaga seob avakontserti asjaolu, et tegemist on paljurahvuselise kollektiiviga: orkestris mängib andekaid noori kümnest Läänemerega seotud riigist, sealhulgas Saksamaalt, Rootsist, Taanist, Soomest, Norrast, Lätist, Leedust, Poolast, Venemaalt ja muidugi Eestist. 2008. aastal Usedomi festivali, Kristjan Järvi ja Nord Stream AG asutatud orkestri…
-
Kui rahvusooperi „Parsifali” finaalis avaneb valukoja tagasein augustiöhe, ei näe me, aga tajume mere kohalolu – vabadus, avarus, uued võimalused, aktiivse tegutsemise aeg. Parsifal on täitnud oma missiooni Lunastaja käepikendusena, andnud kriisi takerdunud Graali kogukonnale uue jõu, vabastanud Graali kuninga Amfortase piinadest, viinud taas kokku püha oda ja Graali karika ning sammub nüüd, oda käes, kapseldunud maailmast välja, tema järel Graali rüütlid. Neil on käes rännukepid…
-
Unistus Helsingi kontserdisaalist on saatnud soomlasi juba sada aastat. Projekte on olnud mitmeid ning diskussioon kvaliteetsaali üle on käinud läbi aegade. Armas Lindgren projekteeris saja aasta eest tagasi Helsingisse rahvusromantilise kunstide palee. Möödunud sajandil oli üks paremaid kontserdipaiku konservatooriumi suur saal, mis sai II maailmasõjas kannatada. Suured olid ootused ka 1971. aastal avatud Soome esindussaali Finlandia-talo suhtes, kuid selle akustika valmistas muusikutele pettumuse.
Äsja valminud Muusikamaja…
-
Akadeemilise muusikahariduse puuduseks peaaegu kõigis Euroopa muusikakõrgkoolides on spetsialiseerumine kitsale valdkonnale: noored interpreedid võõristavad noorte heliloojate teoseid, süvamuusika esitamist õppivad tudengid ja jazziüliõpilased puutuvad professionaalsel tasandil kokku väga vähe. Stiilipiire on ületatud nende kursuste raames just improvisatsiooni õppimise toel. Kui jazzmuusikule on improviseerimine harjumuspärane tegevus, siis klassikalise muusika interpreedis tekitab mõte improvisatsioonist tihti ebamugavust, vahel kõhedustki. EM TA õppejõudude Anto Petti ja Anne-Liis Polli improvisatsioonitunnid on…
-
Kontserdiõhtu Tallinnas oli rajatud värvidele, rütmile ja äkilistele muutustele muusikas. Pärdi „Silhouette . . . .” on valminud 2009. aastal spetsiaalselt selle orkestri ja Paavo Järvi jaoks, olles ühtlasi austusavaldus ka Eiffeli torni arhitektile. (Mezzo kanali salvestatud teose maailmaesiettekanne on olemas ka veebis.) Nukralt hõljuv, karusselliliku tõusuga valsilaadne teos erineb seni kuuldud Pärdi teostest päris palju. Keelpillide akordika harmoneeringud ja pikad helistikus püsimised on küll tuttavlikud, ent helipilti…
-
Mida ma kuulen, on ka mõtlemine, on öelnud Gilles Deleuze. Helimaastikes viibimine on kogu Stalkeri filmi loodud tähendus- ja tunnetusuniversumi üle kontempleerimiseks palju tulemuslikum. Teeksin sama tähelepaneku ka siis, kui filmis puuduks mainitud kõnekoht. Ehk see ongi liiga osutav. Stalkeri tsoonis on ühendatud ruumi ja ajakogemuse metamorfoos. Filmi võttepaik Tallinnas ja filmi helilise osa oluline seotus müramuusika, dark ambient’i, soundscape’i, postindustriaalse muusika, helieksperimentalistika, elektroonilise muusika, elektroakustika…
-
Kuid nüüd peamisest – kitarriõpetuse olukorrast Eestis. Vähemalt üks asi on selles vallas väga hästi: tööpuudust ei ole kitarriõpetajal karta nüüd ega olnud ka kõige suurema majanduslanguse ajal, sest õppida soovijaid on sedavõrd palju. Paraku ületab õpihimuliste arv kaugelt vastava erialase kõrgharidusega õpetajate pakkumise. Algastme muusikakoolides jääb tihti just sel põhjusel kitarrihuvilisi lapsi ukse taha. Ja mõnelgi pool on selle suure nõudluse tagajärjel kannatajaks kitarriõppe kvaliteet:…
-
Seega on õppuril võimalik kuulata-nautidahinnata nii oma õppejõu mängu kui ka saada tunde. Seesuguse ühenduse tulemi kvaliteet on ülikõrge mitmes mõttes. Isegi kui jätta kõrvale tavapärane ütlemine, et muusik peab harjutama ka suvel, on innustus kohtumisest meistritega hindamatu väärtusega ja annab kauaks positiivse emotsionaalse tõuke. Selle toob välja ka Velmet festivali kajastavas artiklis: „. . . . tõeline festivali tipp oli muidugi Beethoveni Seitsmes Neeme Järviga. Meie, kes me…
-
Kõigepealt, mida üldse kujutab endast koraal? See sõna on lühend keskaja ladinakeelsest terminist cantus choralis, mis tähendab „koorilaulu”, siiski mitte lihtsalt tänapäeva tähenduses. Keskaja roomakatoliku kirikus tähendas see ühehäälset koorilaulu (gregooriuse laulu) vastandina mitmehäälsele ehk figuraallaulule (cantus figuralis). Pärast usupuhastust XVI sajandil hakkas koraal aga tasapisi tähistama ka luterlikku, laiemalt protestantlikku kirikulaulu, mis ei pruukinud enam sugugi olla ühehäälne. Seega pole sõna „koraal” enamasti neljahäälsena esitatava,…
-
Kirev oli ka kontserdikohtade valik – Tallinna uued ja vanad tornid, lisaks vabaõhukontserdid siin-seal vanalinnas ja mere ääres. Kultuuripealinna Tallinna oskuslikult ja rohkem kui ammendavalt eksponeerinud kolm päeva pakkusid oma tiheda ajakavaga kuulajaskonnale rohkesti lõõgastust (suve viimastel, ikka veel päikeselistel päevadel seda enam). Siin oli palju köitvat muusikahuvilistele – nimelt pakuti programme keskaja lauludest nüüdismuusikani välja –, kuid miks mitte ka ajaloohuvilistele, sest buklet sisaldas infot…
