-
Teatud üldine antiintellektuaalne hoiak muusika suhtes kumab läbi nii tõdemusest, et muusikat ei saa sõnades kirjeldada, kui ka EMTA kammersaalis provokatiivsena kõlavast soovitusest võimalikult ruttu kooliseinte vahelt välja saada. „Kool ei ole ju maailm,” püüab Bennink oma seisukohta rutuliselt avada. „Siin antakse sulle üksnes vahendid orienteerumaks igapäevaelus, aga „seal väljas” on kõik teistmoodi – kogu mentaliteet on midagi muud ja keegi ei oota seal sinu järele.…
-
Lõppkontserdile Eesti TA saalis pääses muusikakeskkoolist lausa neli koosseisu, tõsi, neist kaks küll ühisprojektid EMTAga. Just sel kontserdil võiski enim kogeda TMKK ja EMTA interpreetide rõõmu kammermuusikast. Seda oli eriti hoomata Martinů sekstetis „La revue de Cuisine” (M. Avango, K. A. Suss, N. Verte, J. Välja, J. Põlda, G. M. King) ning Tšaikovski kvartetis nr 1 D-duur (R. Traksmann, K. M. Kits M. Kuusma, M. J.…
-
Annet peab olema! Andekas inimene ei säti pilli suu peale, ta õpib lugusid ja mõtleb muusikast! Annet peab muidugi olema, ent Lindberg oli siiski enne õppinud trompetit, nii et temagi lapsepõlv ei möödunud siiski muusikata . . . . Keda sa konkursile ootad?
Tegelikult ei osanud oodata, et konkursile tuleb 63 noort puhk- ja löökpillimängijat. See on kohutavalt suur arv ja tähendab seda, et põlvkonnavahetus on tegelikult käes! Noorem generatsioon…
-
Ivari Iljale on külge jäänud chopinisti oreool, ja põhjusega. Ta ütleb, et tema Chopini armastus on tõepoolest sündinud juba varases lapsepõlves ja kasvanud pidevalt koos tema endaga. Teda võlub Chopini emotsionaalselt väljendatud muusikaline rikkus, mitmekülgne kujundimaailm, keerukad huvitavad mõttekäigud, eriliselt tundlik klaverifaktuur. Võib kaevuda üha sügavamale selle muusika olemusse ja põhi ei paista veel. Kui tegime Iljaga juttu Chopini mängimisest laiemas plaanis, kas või prantsuse ja…
-
Üks asi on suhtlemine teiste kunstivaldkondadega. Kuidas on aga suhted laiema avalikkusega? See on vahest järgmine küsimus, mille festivali korraldajatel peavad endale üha sagedamini esitama.
Eesti muusika päevad on mõeldud kindlasti laiemale publikule, tänavust festivali avaval „Mammutkontserdil” hakkab publik kontserdil ka lausa ise osalema. Aga sisulisest küljest midagi abstraktset pakkuda on väga keeruline, seepärast on EMPi üks küsimusi alati, kuidas balansseerida loomingulise ennustamatuse ja korraldusliku loogika vahel.…
-
Meie lugejale ja televaatajale on Skulskaja tuntud kui terava ja vaimuka sulega kolumnist ning saates „Batareja” väga tõhusat integratsiooni teostav persoon. Ilmselgelt on ta ka hea orienteeruja vene poeesiamaastikul – tema valik oli langenud luulepärlitele: Marina Tsvetajeva, Anna Ahmatova, Bella Ahmadulina, Ossip Mandelštam, Jossif Brodski ja meie Juhan Viiding. Küsitavaks jäi aga, kas tema etlemisoskusest piisas, et selles suure akustikaga saalis teha kuulajale nauditavaks iga sõna,…
-
Möödunud aasta lõpus rõõmustas Urve Lippus lugejaid järjekordse üllitisega konservatooriumi ajaloost. Raamatus „Muutuste kümnend” keskendub ka tema eeskätt stalinismi aastatele. Ja konservatooriumi kohta koostatud väljaannete seniseid traditsioone järgides võtavad siingi veidi üle poole kogumahust enda alla toonaste (üli)õpilaste (Neeme Laanepõld, Endel Lippus, Veljo Tormis, Ester Mägi, Leelo Kõlar, Eino Tamberg, Liida Selberg) meenutused, millele eelneb Lippuse uurimus „EV Tallinna Konservatooriumist TRKks”, lisatud on ka arvukalt fotomaterjali,…
-
Mis on „Tudengijazzi” missioon?
Arendada improvisatsioonilise ja rütmimuusika viljelemist ja levikut Eestis. Pean seda festivali väga oluliseks rütmimuusika tudengitele, kes on alustamas professionaalset ja edukat karjääri. Festival loob suurepärased võimalused noorte muusikute originaalloomingu viljelemiseks, Eesti ja välistudengite uute kontaktide tekkimiseks, asjatundliku publiku leidmiseks ja koolitamiseks. Kui vaadata festivali ajalugu, siis suurem osa praegu edukaid muusikuid on tuule tiibadesse saanud just „Tudengijazzilt”. Et esimene festival peeti 1982. aastal,…
-
Kõikidele kontsertidele kahjuks ei jõudnud, nii et toon siin välja mõned eredamad hetked, millest oli õnn osa saada. Üks festivali kõrgpunkte oli kahtlemata Sigrid Kuulmann-Martini (viiul), Marko Martini (klaver) ja Oliver Kuusiku (tenor) kontsert Tallinna raekoja saalis. Väga vaheldusrikkalt ja seejuures maitsekalt koostatud kava koosnes valdavalt Prantsuse XIX sajandi ja XX sajandi alguse muusikast. Raekoja akustika ei ole küll Prantsuse romantismiajastu teoste esitamiseks kõige soodsam, kuid…
-
Massenet on öelnud, et tema elu on teatris. Nõnda ei kirjutanud ta ei sümfooniaid ega kammermuusikat, tema mõtlemise misanstseenide kaudu. Teos on loodud XIX sajandi lõpus, see oli aeg, kui kõik oli kiires muutumises. Selle ooperiga tõi Massenet prantsuse muusikasse wagnerlikud juhtmotiivid. Siin on näiteks sees ka saksofon – tollal täielik uuendus!
Goethe imelises raamatus on palju looduse detaile – loodus oli romantismis ju äärmiselt oluline –,…
