
Kontserdi ülihea ettevalmistus paistis igati silma: lauljad elasid musitseerimisele siiralt kaasa ning suurepärast kontakti dirigendiga oli meeldiv jälgida.

Suhtugem nüüdismuusikasse ärksama meelega, nautigem seda kontserdisaalis järgmisel Põhjakõla kontserdil või kuulakem mõne muu kollektiivi esituses.

Pärast „Turandotti“ näib Rodula Gaitanou lavastatud „Madama Butterfly“ lahjavõitu: on meeldiv, et jaapanipärasuse stampe pole liialt taga aetud, aga midagi muud pole õnnestunud asemele pakkuda.

Tatjana Kozlova-Johannes seisab silmitsi kõige ebamugavamate seisunditega ja laseb kuulajalgi neile otsa vaadata.

Eestit esindanud Liisa Hõbepappeli „Rosa majalis“ ja Liisa Hirschi „Maa sooned“ valiti rostrumi soovitatud teoste nimekirja.

Lõppenud ERSO kontserdihooaega võiks nimetada Mahleri omaks. Raske uskuda, et hooaegu, kus ERSO on kandnud ette lausa kolm Mahleri sümfooniat, on rohkesti.

Viies palas kõlanud helimaalingud tõid vaimusilma samalaadseid pilte nagu 10. mai õhtul enneolematut silmailu pakkunud virmalised.

Anna Vanemuise orkestrantidele üks tõsine ja armastatud sümfoonia kätte ning sageli keskendunult kivistunud näod elustuvad ja hakkavad muusikat ka välja kiirgama!

Sel õhtul said särada eeskätt heliloojate selged ja hästi vormitud kunstilised ideed, kus nii instrumentalistid kui ka nende pillide võimalused on muusika teenistuses.
Tõik, et muusikaline kontegelikkus – muusikakultuur üleüldse – võrsub nii muusikalisest kui ka mittemuusikalisest, võib esiti paista iseenesestmõistetav.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.