-
Kavas tagurpidi tagasi tulles tahan kõigiti kiita Debussy Goya „Kapriisidest” inspireeritud pala „Valgel ja mustal” („En blanc et noir”) erksate kontrastidega esitust. Lummas II osa Lent. Sombre sujuvate värvikangaste ja sügavsüngete meeleoludega. I osas Avec Emportement ootasin peateemas julgemat särav-kiledamat plahvatust. Kava alustuseks esitatud Mozarti imekauni sonaadi I osa Allegro con spirito läks pisut liugu. III osas Allegro molto oli ilusat kergust ja optimismi, kui ehk…
-
Haydni viiulikontserdile järgnenud Kreisleri palad „Armurõõm” („Liebesfreud”), „Armupiin” („Liebesleid”) ja „Ilus Rosmariin” („Schön Rosmarin”) (kirjutatud 1896–1900) on kõik sisuliselt valsid; vähe hilisem, 1910. aastal loodud „Viini kapriisi” („Caprice Viennois”) pealkirjas on juba vihje Viinile, sellele hõrgule kõrgseltskonna elutunnetusele. Samasse kategooriasse kuulub ka pala „Sünkoobid” („Synkopation”), peegeldades Viini kohvikutes ja kabareedes kõlanud tantsuviiside maailma. Nii et läbinisti stiilne viinilik kava. Seetõttu üllatas mõnevõrra I poole lõpuks lisapalana…
-
Antarktika hinguse edastamiseks valmistas Vähi kaks löökpilli: 20–25 meetri pikkused fooliumilehed (tavalisest fooliumist 3-4 korda paksemad) olid veetud lavalt rõduni. Neile löödi pehme löökpillinuiaga ning see tekitas omapärast kumisevat, pragisevat häält, mis võiks iseloomustada pakast, liustiku murdumist külma käes, ent need sätendavad, hõbedased pillid olid ka visuaalselt atraktiivsed. Lisaks oli veehelide tekitamiseks kasutusel akvaarium, mis paraku tundus mulle pisut üleliigne, kuna videopildis võis kogu teose vältel…
-
Miks täpselt, ega see intervjuust tegelikult ei selgugi. Kuid kuulanud nüüd „Pauluse” ettekannet, võin neid põhjusi suure tõenäosusega oletada. Esiteks partituuri äärmine nõudlikkus, mis eeldab nii dirigendilt kui esitajailt väga suurt ja pingelist eeltööd ning ka vaimset kontsentratsiooni. Ilma eriliselt ergastatud interpretatsioonilise ühismõtlemiseta siin esituslikku tervikut veenvalt ei saavutagi. Ja see võib nii mõnelegi dirigendile tunduda liig suure koormana. Teiseks oratooriumi libretost lähtuv lavaline dramaturgia, mis…
-
Põneva sisuliini moodustasid ERSO tänavusel hooajal Neeme Järvi juhatatud Johannes Brahmsi neli sümfooniat. Järvi on dirigent, kes juhatas Brahmsi sümfooniaid ilmselt juba pool sajandit tagasi, ning ta on neid juhatanud ja plaadistanud maailmas paljude kõrgetasemeliste orkestritega. Siiski tuleb ta nende teoste juurde ikka ja jälle tagasi, pannes esitatavasse kõik oma oskused ja tõekspidamised. Kui osa kuulajaid on ehk harjunud veel pisut raskepärase ja üleromantiseeritud Brahmsiga, siis…
-
Juunis kutsus Tõnu Kaljuste meid osalema Rootsi festivalil „O/Modernt”, mille korraldaja viiuldaja Hugo Ticciati on teemaks valinud minevikumuusika tänapäevased tõlgendused. Sel aasta keskendutakse Claudio Monteverdile, mistõttu esitame ka meie Monteverdi muusikat, lisaks on kavas Tavener, Vasks ja Pärt.
Enamasti laulame väliskontsertidel a cappella eesti muusikat. Sageli kutsutaksegi meid Pärdi loomingut esitama, näiteks oleme palju ette kandnud tema kõige laiaulatuslikumat a cappella teost „Kanon pokajanen”, viimati märtsis Oslo…
-
Pärnu Linnaorkestri 2011/12. aasta hooaeg algas helilooja Anti Marguste 80. sünnipäeva kontserdiga 16. IX (sama kontsert anti päev varem ka Estonia kontserdisaalis). Ka järgmisel kuul oli Pärnu kontsert dubleeritud Tallinnas ja läks koostöös Eesti Kontserdiga viimase tsüklis pealkirjaga „Kuldne klassika”, kus solistina oli kaastegev meie multilaureaat pianist Irina Zahharenkova. Järgnes teeneka pianisti Lauri Väinmaa 50. sünnipäeva kontsert, kus juubilar esitas Beethoveni Viienda klaverikontserdi, ning jõule ja…
-
Kuidas hindad harrastusorkestrite tegevust Eestis?
Jüri-Ruut Kangur: Kesk-Euroopas on harrastusorkestrites mängimine väga populaarne ja nii on need arstide, ametnike, juristide või muude elualade esindajate sümfooniaorkestrid tihti ka kõrgel tasemel. Eestis tegutseb palju harrastajate puhkpilliorkestreid, aga täiskasvanud harrastajate sümfooniaorkestreid on meil vaid kaks ja lisaks üle paarikümne noorteorkestri. Vanal Eesti ajal ja veel ka viiekümnendail-kuuekümnendail tegutses meilgi harrastussümfooniaorkestreid. Hiljem on see tegevus soikunud ja harrastusmusitseerimise peamiseks väljenduseks jäänudki…
-
Venemaa kultuuriministeeriumi toetatud konkursil oli kaks kategooriat (suurvorm ja kooriminiatuur) ning preemiad olid parima suurvormi eest 120 000 rubla (u 3600 eurot) ja väikevormi eest 50 000 rubla (u 1350 eurot). Konkursi aukomiteesse kuulusid nii Gia Kantšeli, Rodion Štšedrin, Arvo Pärt kui ka Sofia Gubaidulina. Heliloojatest ja koorispetsialistidest koosneva žürii tööd juhtis nimekas ja eriti filmimuusikaga tuntuks saanud helilooja Aleksei Rõbnikov. Võistlustöid esitasid Maria teatri ooperikoor,…
-
Ma ei taha siinkohal toonitada ei Pärdi muusika ainulaadsust nüüdismuusika kontekstis ega alla kriipsutada tema maailmavaate lääne kultuuri peavoolule vastanduvat vaimsust. Kõigest sellest on kirjutatud üsna ammendavalt ning paremini kui mina ehk suudaksingi. Seetõttu keskendun Pärdi lähenemise ainulaadsuse toonitamise asemel hoopis paralleelide tõmbamisele Pärdi loomingu ning mõningate Lääne-Euroopa uue muusika arengusuundade vahel.
Pärdi muusika puhul on palju räägitud nn universaalsest loodusseadustel põhinevast harmooniast, mis väljendub ülemhelireale tuginevates…
