-
Kogu muu tegevusega paralleelselt olete omandanud ja esinemisvalmis hoidnud laia klaverirepertuaari. Et seda täiuslikult vallata ja realiseerida, peab ju olema võimalik väga palju harjutada, süveneda, arutleda, otsiskleda. Kuidas on õnnestunud repertuaari hoida ja seda veel pidevalt laiendadatäiustada? Vahetevahel jääb mulje, et see on teil nagu „varnast võtta”, aga see ei saa ju nii olla.
Selle taga on ikka töö. Peamine on aga huvi ja armastus. Emotsioon, elamus…
-
Esimese vestlusvooru neljast põhiettekandest kolm tutvustasid Kotzebue’ väga mitmekülgset tegevust. Kristel Pappel (EMTA) keskendus Kotzebue’ rollile Tallinna teatrielus näitekirjanikuna ja Asjaarmastajate Teatri juhina, samuti Tallinna Teatri asutamisel ning selle hilisemal juhtimisel, kuid ta kõneles ka kokkupuudetest muusikateatriga. Klaus Gerlach (Berliini-Brandenburgi TA) rääkis Kotzebue’ vähemalt sama aktiivsest tegevusest Berliinis, kus ta mh asutas mõjuka ja menuka ajakirja Der Freymüthige (Vabameelne) rahvusvahelise korrespondentide võrguga ning oma pealkirjale kohaselt…
-
Kui Heljo Sepp mängis ERSO raadiokontserdil Mendelssohni Kontserti g-moll, kirjutas Heino Eller 27. detsembril 1937 oma sõbrale Emil Ruberile: „Anna Aleksandrovna ühes Heljoga sõitsid Tallinna 22. detsembril. Järgmisel päeval oli nendel proov, kus Mendelssohni kontserdi kaks korda läbi mängisid ilma ühegi peatuseta, samuti õhtusel esinemisel. Kõik oli hästi. Kull oli väga rahul, avaldas oma imestust Heljo kindla mängimise kohta esimest korda orkestriga. Peale esinemist sai Heljo…
-
Muusikavalikust: elektroonikat leidus festivalil tõepoolest väga mitmesugust. Kaks õhtut valitsesid lavasid süntesaatorid, sämplerid, mäkid ja kõikvõimalikud muud vahendid, millega helisid töödelda, seal kõrval vaid mõningad akustilised instrumendid. „Tulevik on käes,” ütles festivali juhtlause. Kas see peaks tähendama, et akustilisel muusikal ja ülemhelisid tekitavatel instrumentidel on nüüd aeg põranda alla pugeda? Vaevalt, arvan ma. Pigem olen seda meelt, et miskipärast oli sel korral tegemist kuidagi ühekülgse nägemusega…
-
Sellele, mida ma tegin, ei olnud tollal nime, nii et hakkasime seda kutsuma live-sämplimiseks (live-sampling). Nüüd on sellest saanud üldlevinud termin ja viis, kuidas muusikud iseennast laval sämplivad. Mind tõi see uus asi stuudiost välja ja ma ei olegi enam päriselt stuudioprodutsendi positsioonile naasnud. Mängisin paar aastat Buggega ja see avas juba uued võimalused, kohtusin paljude improvisatsioonilise muusikaga tegelevate muusikutega nagu norra lauljatar Sidsel Endresen, trompetistid…
-
Esmakordselt orkestri ajaloos anti 12 päeva jooksul kontserte ka Ida-Euroopa riikides, peale Ukraina Poolas, Tšehhis, Ungaris, Sloveenias ja Slovakkias. Repertuaari tuumiku moodustasid Stetsjuki enda kompositsioonid ja ukraina folkloori seaded. Nii avanes Kadri Voorandil võimalus esitada üks pala ka ukraina keeles, mille publik võttis vastu tormiliste kiiduavaldustega.
Orkestril on läbi aegade olnud mõjukas roll noorte edasisel muusikuteel, sest lühikese ajaga omandatakse palju uusi kogemusi ja tekib tugev sõpruskond.…
-
Aleksandr Žedeljov on aga oma helitöö „7 ööd” poolimprovisatoorse ettekandega (esitasid koos autoriga Holger Marjamaa klaveril, Mairo Marjamaa saksofonil, Boris Hrebtukov trummidel, Heiko Remmel kontrabassil, Hans-Jürgen Kruus klarnetil) leiutanud ehk täitsa uue muusikastiili, millele mina paneksin nimeks „dark lounge” või „depressiiv-lounge”. Lounge-muusika on loodud kuulajas meeleolu tekitama ja meeleolu kahtlemata tekkis – ja mitte selline kerge ja troopilise hõnguga nagu traditsioonilised lounge ja jazz. Mulle jäigi…
-
Kontsertidest esimesel kõlas 21 ooperi- ja operetikatket. Kuulsime Estonia ajalukku väga märgilise jälje jätnud Margarita Voitest, Teo Maistet ja Mati Palmi. Järgmist generatsiooni esindasid Hans Miilberg, Mati Kõrts, Pille Lill, Margit Saulep ja Valentina Taluma. Siis viimaste kümnendite üllatus bass Koit Soasepp, kellest kuldses keskeas vaid kaheaastase õpingu tulemusel Jaakko Ryhäse lauluklassis on nüüdseks saanud Soome RO väga hõivatud solist, ning endale nii kodumaal kui väljaspool…
-
Esimene kontsert sarjast „Lõunamuusika” oli peaproov koori hooaja esimesele välisturneele Venemaa avarustesse, kus anti viis kontserti Peterburis, Novgorodis, Tveris, Jaroslavlis ja Moskvas. Kava oli koostatud universaalsuse printsiibil, sisaldades läbilõiget Eesti koorimuusikast, lisaks Rahmaninovi „Koguöine jumalateenistus”.
Klassikaliselt kaunite Kreegi „Taaveti laulu” ja Lemba „Gloria” järel oli värskendavalt nüüdishõnguline kuulamine Giovanni Bonato „Ustav rist” („Crux fidelis”) , mille esitamiseks laskus koor lavakõrgustest saali ning hargnes seinaääri mööda. Jäi vaid…
-
*
1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses astus eesti muusikasse kolm noort neoklassitsistlikku heliloojat: Eino Tamberg (Concerto grosso), Arvo Pärt („Partiita” klaverile) ja Jaan Rääts (Kontsert kammerorkestrile op. 16). Ainsana on jäänud neoklassitsistlikule heli- ja vormikeelele aastakümneid hiljemgi truuks vaid Jaan Rääts.
*
Jaan Räätsa suurvormide (sümfooniad, instrumentaalkontserdid) tagant ei paista ehk välja helilooja eriline kiindumus miniatuuridesse, ent siin nad nüüd on: „24 prelüüdi” klaverile (1968), „24 bagatelli”…
