-
Geniaalset teksti üha uuesti lugedes hakkas tekkima muusikaline vorm. Selle aluseks on vanavene znamennõi raspev (’märgilaul’). Arvan, et igasuguse vaimuliku ja kirikumuusika aluseks on gregoriaani koraal katoliku kirikus ja sellega väga sarnane znamennõi raspev õigeusukirikus. Nende helikeel kajastab kõige rohkem kiriku vaimu, palvemeeleolu. Teost seob läbiv sümboolika: kuna Deržavini poeemi igas osas peituvad Isa, Poeg ja Püha Vaim, siis olen kantaadis need sümboolsed rollid andnud solistidele:…
-
Pigem ühendabki kolme albumit see, et ükski neist ei mahu tavapärase popmuusika raamistikku, kui sõna „tavapärane” all silmas pidada lihtsakoelise popi ühetähenduslikult meelelahutuslikku ja tantsulist stiilisuunda. Mingis mõttes asuvad Mäe, Johansonide ja eriti Koiksoni album stiilipiire ületades-segustades justkui „muusikalisel eikellegimaal”. Ent vaatame neid stiilijooni nüüd lähemalt.
Tõnis Mäe ja Kärt Johansoni plaat „Teine ruum” on ehk natuke petliku pealkirjaga, sest Mäe muusikaline ruum on ikkagi ja endiselt…
-
Proge rock’i ideaalidest lähtudes ülimalt tehnilist ja kontseptuaalset death metal’it viljelev Nile oli Eestis juba teist korda. Õhtut alustanud ja lõpetanud sirgjoonelise ning suhteliselt primitiivse thrash’i kõrval kõlas nende looming küll intellektuaalselt, ent natuke punnitatult ja kuivalt.
Tuuri esinejate nimekirjas ületas kohalike karvaste jaoks kõige enam uudisekünnise death metal’i pioneer Morbid Angel, kes meid varem külastanud ei ole. Grupi klassikaks saanud esimesed albumid ei kujuta enesest mitte…
-
Mis puutub lavastuse kui terviku hoogsasse temposse, vaimukatesse kalambuuridesse, humoorikatesse tantsunumbritesse ja ka publiku kaasamisse nutikate viktoriiniküsimuste näol, siis selline meelelahutus ei saa küll kedagi külmaks jätta. Loomulikult see naerutab ja paneb kaasa elama. Kui aga rääkida muusikast ja musitseerimisest, siis Linnateatri näitlejate mitmehäälne a cappella puhtalt laulmine on juba päris tõsine asi. Sai ju etendusel kuulda erisuguseid a cappella kooslusi: alates kolme näitlejanna triost (Viktor…
-
Plaadikavast äratavad suuremat tähelepanu Evald Vainu palad, sest taasesitused ja -plaadistused saavad meie varasemale muusikale osaks paraku üsna harva. Seepärast uurimegi ettevõtmise kunstiliselt juhilt Maano Männilt, kuidas plaadi idee sündis. Kuuldavasti avastasid Vainu muusika „juhuslikult”?
MAANO MÄNNI: Kuulasin aasta alguses raadiost saadet „Jossif Šagal 90” mitmekülgsest viiuldajast, kes oli „kodus” nii klassikalises kui ka kergemas žanris. Saates kõlas akadeemilise viiulimuusika kõrval midagi mulle täiesti uut. Selleks „uueks” oli…
-
Koos filharmoonia kammerkoori ja solistidega ette kantud „Kroonimismissa” tuli arvatavasti esiettekandele 1779. aasta aprillis lihavõtteteenistusel Salzburgi toomkirikus. Pärast Mozarti surma kasutati suurejoonelist teost keisrite ja kuningate kroonimise auks peetud jumalateenistustel, mis ongi missale andnud sellise hüüdnime.
Üldmulje missast oli vägagi ülev, isegi furoorikas. Koori-orkestri volüümikatele tutti’dele vastandusid meeldivad solistide kooslused. Eriti tahan ära märkida Kaia Urbi esituses Agnus Dei’d, mis oli lihtsalt vaimustav. Soprani ettekannet iseloomustas kaunis…
-
Kontserdikava andis võimaluse lähemalt tutvuda Grigorjeva teostega sooloinstrumentidele. Olin siiani enamasti kuulnud tema paljuhäälseid teoseid ja sestap üllatusin, kui peen on tema kõlataju ka nappide vahendite puhul. Näiteks Allar Kaasiku üldiselt meisterlikult esitatud tšelloteoses „Recitativo accompagnato” (2003) oli Grigorjeva kasutanud rikast paletti mänguvõtteid ja tämbreid. Eriti huvitav oli poognajõhvidega summutatud vasaku käe pizzicato. Flötist Monika Mattieseni ja löökpillimängija Brita Reinmanni hingestatult esitatud „Justkui eimiski” („Quasi niente”,…
-
Kõigepealt rõõmustati sünnipäevakülalisi Mozarti 3. viiulikontserdi väga põneva esitusega. Soleeris orkestrile ja Eesti publikule juba tuttav Sergei Dogadin, kes esimest korda mängis sama orkestriga 1999. aastal Mendelssohni viiulikontserti, olles siis vaid üheteistkümneaastane. Dogadini Mozart oli fantastiline kuulamiskogemus. Olgem ausad, Mozarti 3. viiulikontserti noore solisti esituses kuulama minnes väga suuri üllatusi ei oota. Pigem on sel puhul tavaliselt imetluse all solisti värske muusikatunnetus ja temperament. Dogadinil värskusest…
-
Eesti muusikakoolide liidu juhatuse esimees Urvi Haasma tõi ettekandes välja vägagi murettegeva numbri: muusikakoolides töötavate õpetajate vanuselise koosseisu tõttu oleks uusi õpetajaid vaja algastme muusikakoolides kõikide erialade peale kokku üle tuhande. Muidugi võib eeldada, et suurem osa pedagooge jääb mõneks ajaks tööle ka väljateenitud pensionipõlve saabudes, kuid probleemi see ei lahenda. Mõnel erialal jääb valupunktiks ka pedagoogide endi kesine professionaalne ettevalmistus, mis jätab negatiivse jälje töösse…
-
Samal küljel ütleb Margus Pärtlas, et vajame head muusikaõpetajat, sellist, kes ise pilli valdab, oma ametit armastab, õpilast inspireerib, on laia silmaringiga ja oma erialaga kursis. Just niisuguste suurepäraste inimeste esiletõstmiseks on kultuurkapitali helikunsti sihtkapital algatanud pedagoogistipendiumi programmi, mille eesmärk on tunnustada muusikaõpetust. Esimesed stipendiumid anti üle 7. detsembril Põhjamaade Sümfooniaorkestri noore kuulaja programmis „Minu orkester” toimunud sünnipäevakontserdil saalitäie koolilaste ja -noorte ees. Helikunsti sihtkapitali nõukogu…
