-
See on suurepärane idee – tuua lavale kaks samal ajal samale teemale kirjutatud ooperit, mille autoritel on ka ajalooline seos. Kas kandsite seda mõtet kaua endaga kaasas, enne kui avanes võimalus ettekandeks?
Marc Minkowski: Tutvusin Dietschi ooperi partituuriga juba mõni aeg tagasi, aga nüüd, Wagneri aastal, leidsin, et on just õige aeg see ette võtta. Mulle oli oluline tutvustada seda prantsuse tundmatut heliloojat ja näidata tema…
-
Tegelikult algas kontsert Joseph Haydni sümfooniaga nr 90 C-duur. Kenale üldmuljele tahan lisada arvamuse, et tõelise koosmängulise täpsuse ja muusikalise peenuse saavutamiseks oleks ERSO-l kasulik Haydni sümfooniaid ikka ja veel mängida. Kui seda viimasel ajal juba päris usinasti ongi tehtud, tähendab see, et edusamme on märgatud.
Kava teine pool kuulus kaalukale romantilisele suurteosele, Rahmaninovi sümfooniale e-moll op. 27. Seda teost oleme viimastel aegadel üsna mitut puhku kuulata…
-
Kontsert Nigulistes tuletas meelde veel ka seda, et esimestest sammudest muusikuna kompas siis mitte veel kahekümnene Sven Grünberg muusikaga inimliku olemise kaugemaid alasid ja esitas suuri küsimusi. Kuulaja kujutlusvõimele esitati väljakutse, helid puudutasid vaimseid sfääre ja sõnad kutsusid tõsiselt mõtlema. Sedagi on raashaaval üle kandunud teistele muusikutele.
Aga kontsert . . . . See oli välja kuulutatud multimeediaetendusena, kus helidega kaasnes Soome videokunstnike Jenni Valorinta ja Ville Hyvöneni seatud kujundite…
-
Festivali avaõhtul (29. V) oli „Oriendi” telgis esimeseks esinejaks Armeenia trio Goussan, kes mängis traditsioonilistel instrumentidel armeenia rändmuusikute (goussan’ide ehk ašuugide) sajanditevanust muusikalist pärandit. Kuuldu põhjal võib täheldada, et armeenia pärimusmuusika on omapärane sulam oriendihõngulistest rütmidest (näiteks sõrmede-peopesadega mäng karikakujulisel trummil zarb’il) ja euroopalikest helilaadidest. Eks Armeenia ole ju Euroopa ja Väike-Aasia piiririik. Neljakeelelise poogenkeelpilli kamantša soololõikudes kumas siiski läbi ka orientaalset laadilist modaalsust. Seevastu üks…
-
Esimese Milhaud’ teose – loodan, et ma ei eksi – tõi Eestisse ja kandis ette tšellist August Karjus ja see oli Milhaud’ Kontsert tšellole ja orkestrile nr 1 op. 136 (1934). Karjus tõi selle teose Pariisist, kus ta ennast täiendas professor Maurice Maréchali juures, kellele Milhaud oma kontserdi pühendas. Kontserti esitas Karjus mitmeid kordi klaveri saatel, sest sel ajal polnud võimalik Milhaud’ partituuri täielikult esitada. Selles…
-
Šostakovitši kvartetis nr 3 F-duur op. 73 avaldusid kõik helilooja tollase loominguperioodi (1946) iseloomulikud jooned. Seljataha olid jäänud 7. sümfoonia triumf ja 8. sümfoonia elufilosoofilised mõtisklused. Midagi sellest viimasest on imbunud ka 3. kvarteti mõttemaailma sügavusse. See kanti ette haarava tunnetusega, oli siis tegemist naljatleva Allegretto, iroonilise Allegro või sügav-dramaatilise Adagio’ga. Ilmse juhtpositsiooni haaras siin Aleksandra Zubova, kes on muide mitme kammeransamblite rahvusvahelise konkursi laureaat.
Beethoveni Serenaadis…
-
Kui Tšaikovski ja Glieri teosed sobisid oma helikeelelt väga hästi kokku, siis mõnevõrra küsitava mulje jättis kontserdi avaloona esitatud Max Bruchi „Kol Nidrei” (heebreakeelse palve algussõnad) op. 47. Originaalis tšellole ja orkestrile kirjutatud teos (kõlas seatuna vioolale ja orkestrile, solistiks Andrei Dogadin) on ise võrratu, kuid unelev meeleolu polnud kontserdi alustamiseks kindlasti kõige soodsam. Võib-olla tulnuks avalöök anda veidi selgemalt. Liiatigi võis esituses kuulda veel „traagelniite”…
-
Kui Tšaikovski ja Glieri teosed sobisid oma helikeelelt väga hästi kokku, siis mõnevõrra küsitava mulje jättis kontserdi avaloona esitatud Max Bruchi „Kol Nidrei” (heebreakeelse palve algussõnad) op. 47. Originaalis tšellole ja orkestrile kirjutatud teos (kõlas seatuna vioolale ja orkestrile, solistiks Andrei Dogadin) on ise võrratu, kuid unelev meeleolu polnud kontserdi alustamiseks kindlasti kõige soodsam. Võib-olla tulnuks avalöök anda veidi selgemalt. Liiatigi võis esituses kuulda veel „traagelniite”…
-
Kui Tšaikovski ja Glieri teosed sobisid oma helikeelelt väga hästi kokku, siis mõnevõrra küsitava mulje jättis kontserdi avaloona esitatud Max Bruchi „Kol Nidrei” (heebreakeelse palve algussõnad) op. 47. Originaalis tšellole ja orkestrile kirjutatud teos (kõlas seatuna vioolale ja orkestrile, solistiks Andrei Dogadin) on ise võrratu, kuid unelev meeleolu polnud kontserdi alustamiseks kindlasti kõige soodsam. Võib-olla tulnuks avalöök anda veidi selgemalt. Liiatigi võis esituses kuulda veel „traagelniite”…
-
Hirvo, mille järgi valisid oma sünnipäevakontserdile esinejad?
Hirvo Surva: Lavale tulevad eelkõige minu enda praegused koorid. Rahvusringhäälingu segakoori asutamisest sai just sel kevadel viis aastat, olen seda juhatanud algusest peale. Estonia poistekoori juhatan alates 2001. aastast.
Sünnipäevameeskoor tuleb kokku ainult nendeks kaheks kontserdiks ning seal laulavad vilistlased Estonia poistekoorist, Revalia poistekoorist, Revalia kammermeeskoorist ja üle-eestilisest poistekoorist Kalev.
Aile Asszonyi oli minu dirigeerimisõpilane Otsa koolis, mille ta lõpetas koorijuhtimise…
