-
Tõnu Kaljuste sõnul põhineb ooper Schmidti elul ja kõigel sellel, millega ühel looval isikul tuleb elu jooksul kokku puutuda. „Minule on Schmidt selge ekraani looja ja sümbol. Tema lugu näitab, kuidas ühe väikse saare tavalisest poisist sai suurte tegude tegija. Tal oli alati soov midagi luua, näiteks valmistas ta endale viiuli, katsetas lõhkeainetega ning ehitas tuulegeneraatoril põhineva vastutuulelaeva. Usun, et Dominy Clementsi ooper peaks tekitama inimestes…
-
Viiel õhtul kolmes esinemispaigas kaheksa kontserdiga festivali mõttelise telje moodustasid kontserdid Palestrina, Victoria ja Bachi vokaalsete suurvormidega. Sinna vahele kuulati Eesti, Läti, Soome, Saksa, Šveitsi ja teiste riikide muusikutelt rohkesti kammermuusikat, mille nimel ei põlanud terve plejaad konossööre sadade kilomeetrite viisi õhtust pendeldamist mööda Tallinna-Haapsalu maanteed. Vist ükski kontsert ei pääsenud lisaloota ning mitut puhku aplodeeris eufooriline publik püsti seistes. Täis saaliga oli aga suuri probleeme…
-
*Eestit tutvustasid 13.-14. VII Stefan Kurti muinasjutuõhtu (Fr. R. Kreutzwald) kammertrio muusikaga (Kangro, Vähi, Pärt, Mägi, Kuulberg, Eespere, Tüür) ning Kristjan Järvi ja Baltic Youth Philharmonic (Kiel, Elmhorst) kavaga „Baltimaade eeltakt” („Auftakt Baltikum”, sh E.-S. Tüüri III sümfoonia, G. Gelgotas, I. Kalniņš). Veel esinevad Arsise käsikellade ansambel (27. ja 28.VII), Meta4 (sh Jüri Reinvere „Keskhaigla”) 30. VII, Collegium Musicale ning ETV tütarlastekoor (dir Eric Whitacre) 3.…
-
Üheks auväärsemaks artistiks festivali programmis tuleb ilmselt pidada avaõhtul kontserdi andnud Charles Lloydi, kes alles esines oma kvartetiga „Jazzkaarel”, kuid on nüüd liikunud edasi juba uue projektiga – jätkuvalt mängib Lloydiga koos trummar Eric Harland, uueks lavapartneriks on aga tablavirtuoos Zakir Hussain. Kontsert toimus kunstimuuseumi moodsas juurdeehituses, hoonetiivas, kus vana kohtub efektselt uuega, dekoratsiooniks pargirohelus klaasseina taga. Just traditsioonilist kontserdisaali iseloomustavate barjääride puudumine ja sellest tingitult…
-
Kuna kõrgkultuuriga tegelejad on tavaliselt professionaalid, kes on oma teadmiste ja oskuste omandamiseks kulutanud aastaid, on kõrgkultuurile omane pürgimus haritusele.
Kõrgkultuuri iseloomustab tihti rahvusvahelisus, mis tähendab võimet kõnetada muudes keeltes rääkivaid ja muudel maadel elavaid inimesi. Nii eristub kõrgkultuur kultuurist, millel puudub võime ületada rahvuse, keele või riigi piire.
Kõrgkultuuri olemasolu üheks õigustuseks on taotlus muutuda klassikaks, mis kõnetaks ka tulevasi põlvkondi. Kõrgkultuuri parimad saavutused vastanduvad seetõttu muudele…
-
Muusikanõukogu juhatus väljendab muret, et muusikavaldkonna struktuuri ja muusikaelu puudutavaid otsuseid langetatakse üha enam laiapõhjalise diskussioonita ja valdkonda kaasamata, kusjuures vastavad otsustusprotsessid ei ole piisavalt läbipaistvad. Ilma avaliku aruteluta on algatatud oluliste muusikainstitutsioonide ümberkorraldamine, sh mitme riigiasutuse ümberstruktureerimine sihtasutuseks.
On kahetsusväärne, et kultuuriministeeriumi muusikanõunik lahkus ootamatult ja sunnitult töölt, kuivõrd just tema oli oma lühikeseks jäänud ametiajal püüdnud ja suutnud ministeeriumis sisse viia valdkonna suunas avatumat töökultuuri.…
-
Murranguks ühiskonnas peab areng sageli jõudma absurdini, vint tuleb üle keerata – selleks, et nihkes nähtus tõuseks selgelt ja salgamatult inimeste silme ette. Absurdiga kaasneb aga enamasti ka millegi või kellegi ohvrikstoomine. Praegusel juhul toodi ohvriks eesti muusikalise kõrgkultuuri eest südilt seisnud muusikanõunik Siiri Siimer.
Vastutustundega muusikud – interpreedid, heliloojad, õpetajad, muusikateadlased, kriitikud, ajakirjanikud, muusikaelu organiseerijad, ametnikud jt – peaksid ühinema tõeliselt ja mitte ainult formaalselt, et…
-
Kogu riigiasutuste muutumist sihtasutusteks tuleb vaadelda selgelt uusliberalismi ideoloogilises kallerdises. Õhuke riik, avatud turud, riigi sekkumisest vaba majanduse õitseng ja maksumaksja rahal põhinevate garantiide närbumine – kõik meilegi tuttavad diskursused. Kui riik on õhukeseks hööveldatud ja pigem võimaldav, mitte garanteeriv, siis ei puudu kultuuripoliitikast ka asutuste lahtiriigistamine. Siin on olnud Euroopa valitsustel viimase 20-30 aasta jooksul mitmeid valikuid ja suve-eelse Sirbi leheruumi austusega suhtudes ei hakka…
-
Tõe nimel olgu öeldud, et Lassmann puudutas teisigi aktuaalseid, aga seekord päevakorda mitte mahtunud teemasid, nagu aastavahetusel „lekkinud” võimalus ühendada Eesti Kontsert Rahvusooperiga või kolme kooli (TMKK, Otsa-nim MK ja koreograafiakool) kauaoodatud ühise maja ja EMTA saali saatus. Veel avaldas ta kahetsust, et EMNi juhatusele tuli neil päevil ootamatult KMi muusikanõuniku Siiri Siimeri ametist lahkumine, ning et ka KMi kantslerile Paavo Nõgesele saadetud toetuskiri EMNi juhatuse…
-
XIII sajandil rajatud ning XIX sajandil täiendust saanud Türi Püha Martini kirik, mille altar ja kantsel on valminud XVII sajandil, oli oma stiilide sulamis ideaalne taustsüsteem ansamblite Vox Clamantis ja Weekend Guitar Trio ühiskavale „Koidutäht” („Stella Matutina”). Kuue inglihäälse voxclamantislase ülemhelideni paigas ja ka „koreograafiliselt” instseneeritud laul koos kitarritrio elektrooniliselt manipuleeritud, muusikaliselt sisult ja vormilt läbi töötatud helimaalingutega oli kindlasti üks õnnestunud ajastu piire ületav sümbioos.…
