-
Muusikanõukogu juhatus väljendab muret, et muusikavaldkonna struktuuri ja muusikaelu puudutavaid otsuseid langetatakse üha enam laiapõhjalise diskussioonita ja valdkonda kaasamata, kusjuures vastavad otsustusprotsessid ei ole piisavalt läbipaistvad. Ilma avaliku aruteluta on algatatud oluliste muusikainstitutsioonide ümberkorraldamine, sh mitme riigiasutuse ümberstruktureerimine sihtasutuseks.
On kahetsusväärne, et kultuuriministeeriumi muusikanõunik lahkus ootamatult ja sunnitult töölt, kuivõrd just tema oli oma lühikeseks jäänud ametiajal püüdnud ja suutnud ministeeriumis sisse viia valdkonna suunas avatumat töökultuuri.…
-
Murranguks ühiskonnas peab areng sageli jõudma absurdini, vint tuleb üle keerata – selleks, et nihkes nähtus tõuseks selgelt ja salgamatult inimeste silme ette. Absurdiga kaasneb aga enamasti ka millegi või kellegi ohvrikstoomine. Praegusel juhul toodi ohvriks eesti muusikalise kõrgkultuuri eest südilt seisnud muusikanõunik Siiri Siimer.
Vastutustundega muusikud – interpreedid, heliloojad, õpetajad, muusikateadlased, kriitikud, ajakirjanikud, muusikaelu organiseerijad, ametnikud jt – peaksid ühinema tõeliselt ja mitte ainult formaalselt, et…
-
Kogu riigiasutuste muutumist sihtasutusteks tuleb vaadelda selgelt uusliberalismi ideoloogilises kallerdises. Õhuke riik, avatud turud, riigi sekkumisest vaba majanduse õitseng ja maksumaksja rahal põhinevate garantiide närbumine – kõik meilegi tuttavad diskursused. Kui riik on õhukeseks hööveldatud ja pigem võimaldav, mitte garanteeriv, siis ei puudu kultuuripoliitikast ka asutuste lahtiriigistamine. Siin on olnud Euroopa valitsustel viimase 20-30 aasta jooksul mitmeid valikuid ja suve-eelse Sirbi leheruumi austusega suhtudes ei hakka…
-
Tõe nimel olgu öeldud, et Lassmann puudutas teisigi aktuaalseid, aga seekord päevakorda mitte mahtunud teemasid, nagu aastavahetusel „lekkinud” võimalus ühendada Eesti Kontsert Rahvusooperiga või kolme kooli (TMKK, Otsa-nim MK ja koreograafiakool) kauaoodatud ühise maja ja EMTA saali saatus. Veel avaldas ta kahetsust, et EMNi juhatusele tuli neil päevil ootamatult KMi muusikanõuniku Siiri Siimeri ametist lahkumine, ning et ka KMi kantslerile Paavo Nõgesele saadetud toetuskiri EMNi juhatuse…
-
XIII sajandil rajatud ning XIX sajandil täiendust saanud Türi Püha Martini kirik, mille altar ja kantsel on valminud XVII sajandil, oli oma stiilide sulamis ideaalne taustsüsteem ansamblite Vox Clamantis ja Weekend Guitar Trio ühiskavale „Koidutäht” („Stella Matutina”). Kuue inglihäälse voxclamantislase ülemhelideni paigas ja ka „koreograafiliselt” instseneeritud laul koos kitarritrio elektrooniliselt manipuleeritud, muusikaliselt sisult ja vormilt läbi töötatud helimaalingutega oli kindlasti üks õnnestunud ajastu piire ületav sümbioos.…
-
Žürii eelistas seekord ilmselt verisulis lauljaid – kõigi kolme võitja sünniaasta on 1989. Nii publiku kui ka žürii I preemia sai Jomantė Šležaitė (Leedu), II preemia Anna Denissova (Peterburi), III preemia Leo Radosavljevic (USA). Julgen avaldada oma mõtte: 24aastasel lauljal on kõik alles ees ja muusikuna ootab neid pikk arengutee.
Juba III voorust jäi välja näiteks imelise aldihäälega Irma Pavāre Lätist (Anita Garanča, kes ka oma tütre…
-
Omalaadne nähtus Eesti ooperimaastikul
Festivali senise kuue lavastuse hulgas on ette kantud nii ooperirepertuaari raudvara (Bizet’ „Carmen”, Verdi „Rigoletto”) kui vähem mängitud oopereid (Verdi „Attila”) ning suisa rariteediks kvalifitseeruv Massenet’ „Thaïs”, mille eest pälviti teatriliidu aastapreemia (2010). Promfesti lavastuste vastuoluline esteetika kõnnib oma võõritavuses sageli kui õhukesel noateral. Ilu pjedestaalile tõstmise nimel eiratakse julgelt reegleid: erotiseeritud kujundid, paksud värvid, jõuline emotsionaalne laeng. Kes välja ei kannata,…
-
* 18. V Cristóbal Halffteri „Malenovell („Schachnovelle, S. Zweigi j) Kielis (dir Georg Fritzsch, lav Daniel Karasek).
* 24. V Georg Friedrich Haasi „Thomas (Händl Klausi libr, dir Michel Galante, lav Elisabeth Gabriel, nimiosas Otto Katzameier) Schwetzingeni festivalil.
1. VI Wolfgang Mittereri „Faust – Ein Requiem St. Gallenis (kõneooper Goethe j, dir helilooja, lav Stephan Müller).
* 8. VI Roland Fisteri ooper-muusikal O. Wilde’i j „Dorian Gray Coburgis (dir…
-
Korraldajad on loobunud kontsertide järjestikusest jadast ja publikule pakuti mitmekihilist programmi. Kontserdid vaheldusid võimalusega end harida. Sellistena toimisid filmiprogramm, kohtumised heliloojate Arvo Pärdi, Malin Bångi ja Rei Munakataga, „Raadio ööülikooli“ salvestused, workshop Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse muusikalisest liigendamisest (läbiviijad Urmas Petti ja Mart Jaanson), muusikaveerandtunnid. Kogu taustürituste kompleksi saab nimetada muusikaülikooliks, sest siit võis leida huvipakkuvat iga muusikahuviline.
EHF koondab peatähelepanu noorema põlvkonna heliloojate uudisloomingule. Üks eesti autor (kas…
-
Praegusel ajal, kui miljonid helitööd on kuulajate kõrvadest vaid ühe kliki kaugusel, on eksperthinnang ja hea soovitus eriti tähtis.
Seekordse väljavalitud teose autor Agata Zubel (1978) on helilooja, aga ka karismaatiline laulja, kes esitanud nii klassikat kui Salvatore Sciarrino, Philip Glassi jt lavamuusikat. Tema loome-esteetika meenutab nüüdismuusikadiivat Barbara Hanningani. Kammerooperi mõõtu häälele, ansamblile ja elektroonikale kirjutatud teos „Mitte mina” („Not I”), mida autor ise esitab, rajaneb Samuel…
