-
Viimastel aastatel on EASi loomemajanduse tugistruktuuride meede andnud võimaluse laiendada eksporditegevust ja luua tingimusi kogu ekspordivaldkonna professionaalsemaks muutmiseks. Tulemuseks on koolitused, messid ja kontaktüritused Eestis ja välismaal, klassikalise muusika alal ka lepingud agentuuridega (nt Oliver Kuusikule ja Anna-Liisa Bezrodnyle), festivalidel osalemine ja kontserdipakkumised. Eesti jazzi rahvusvaheline kandepind on laienenud (kutsed mainekatele festivalidele, edukad tuurid). Tallinna muusikanädala (Tallinn Music Week) tulemusel on popmuusika valdkonnas teinud läbimurde Ewert…
-
Klassikaosa esimesel õhtul 27. III Nokia kontserdimajas eristusid esmajoones muusikud, kes pole meie suurematel lavadel veel soleerinud, seda siis noore ea või välismaal õppimise tõttu. Nii jäi silma Londoni Guildhalli muusika- ja draamakooli magistrant Siret Lust, kes näitas kontrabassil üles suisa harfimängijalikku graatsilisust. Keeruka kava esitas Lust mängleva kergusega, etteastele lisasid efektsust rohked flažoletid ja mäng kõrgetes positsioonides. Samamoodi esitas tehniliselt nõudlikke lugusid nauditava pillivalitsemisega ka…
-
Vaikuse ja bossa piiril
Proov saab läbi. Saal hingab välja. Unerežiimil mikrofonid imavad endasse tihedat vaikust. Loomingukonkurss, mille laureaate kohe algav kontsert ridamisi kuuldele toob, pole pelgalt Naissoo jälg muusikas, vaid palju enamat: kosmiline kiirendi, mis saadab orbiidile noori heliloojaid ja artiste – ning seda juba kolmkümmend aastat järjest.
Pärast sõnalist sissejuhatust ja pisukest instrumentaali saabub lavale Helin-Mari Arder, Teet Raik kaasas, ja esitab bossa nova. Nad täidavad…
-
Rütmimuusika haridusele Eestis pani aluse Uno Naissoo aastal 1977, algatades Otsa-nimelises muusikakoolis estraadiosakonna (hiljem pop/jazzi, praegu rütmimuusika osakond). Niisamuti on olulist rolli rütmimuusika arengus edaspidi mänginud temanimeline konkurss – pikka aega noortele bänditegijatele sisuliselt ainus koht, kus oma loomingut avalikkuse ette tuua. Selle kõrval, et võisteldakse heliloomingus, on alati olnud tähtis roll ka esitajatel. Eriti puudutab see muusikat, kus on ka improvisatsiooniruumi. Seetõttu on igal aastal…
-
Stamitz, Mozart, Kramář, Crusell, Spohr, Weber, Nielsen, Copland – sellise arengutelje saame, kui järjestame kronoloogiliselt ja loomulikult väga valikuliselt mõned olulisemad klarnetikontsertide krestomaatiasse panustajad. Eesti muusikas tähistab žanri algusaega Uno Naissoo klarnetikontsert (1955), ehkki unustada ei maksa ka sellest kümmekond aastat varem loodud Artur Kapi topeltkontserti. Uuemal ajal on repertuaari täiendanud näiteks René Eespere ja Urmas Sisask, eriti on meelde jäänud Eino Tambergi „Tundeline teekond klarnetiga”…
-
Dirigent Marc Minkowski võttis läinud Wagneri aasta puhul ette erakordse projekti. Ta juhatas Euroopa tähtsamates kontserdisaalides prantsuse helilooja Dietschi ooperit „Kummituslaev” (Pariis, november 1842) koos Wagneri ooperiga „Lendav hollandlane” (esietendus Dresdenis 1843. aasta jaanuaris). Teatavasti põhineb „Kummituslaev” Wagneri „Lendava hollandlase” proosavisandil, mille rahahädas Wagner müüs 1841. aastal Pariisi Opéra’le. Kui Wagneri „Lendav hollandlane” on tuntud ja palju mängitud, siis Dietschi ooper vajus pärast ühtteist etendust unustusse.…
-
Huvi kasv autentse ajaloolise esituspraktika vastu juurutas XX sajandil nii-öelda Urtext’i tüüpi väljaande, mis on teatavas mõttes eelkirjeldatud väljaandetüübi vastand. Sellistes trükistes püüti helilooja kirja pandud teksti reprodutseerida võimalikult algupäraselt, koos kõigi seal sisalduvate vastuolude ja küsitavustega. Kuid aegamööda sai selgeks, et ka Urtext ei pruugi olla helilooja algupäraste taotluste väljendamisel kõige parem formaat, mis tuli ilmsiks eriti siis, kui mõnest kirjastatavast teosest oli mitu erinevat,…
-
Kvantfüüsika ja stringiteooria seisukohalt on samuti selge, et vormide ja mateeria tekkimisel on primaarsed võnkeprotsessid. Kõige parema definitsiooni võngete mateeriat loova olemuse kohta olen leidnud saksa füüsikult Gabi Müllerilt: „Tahke mateeria koosneb kõrgkoherentsetest eetripööristest, mis magnetilistest vooludest pärinevate seisvate skalaarlainete näol on üksteisega võrgustikulaadses ühenduses. Liikumise tõttu pole see korrastatus aga kunagi perfektne, alati leidub teatud annus sublimeerumist ja tagasipöördumist kuuma kaosesse väljaspool võrgustikku.”2
Inimkõrvale kuuldavas…
-
Kas kaks vaatust ja kestus kuni kaks tundi on ainus piirang? Või ootate mingit kokkukõlamist Eesti ajalooga (nagu Estonia maja 100. aastapäeva tähistanud „Liblikas” vaatab tagasi teatri algusaegadesse) või hoopis piirate solistide arvu või orkestri suurust?
Selline pikkus tundub tänapäevase teatripubliku jaoks igati optimaalne, piiranguid solistide arvu või koori ja orkestri suuruse osas ei ole põhjust kehtestada. Siinsed heliloojad teavad eeldatavasti meie võimalusi niigi ja konkreetsete…
-
„Mulle on oluline tänaste väljendusvahenditega loodud mõte,” selgitab Steiner, mõtiskledes EMPi koha üle Eesti ühiskonnas: „Igapäevaelus puutume palju kokku verbaalse materjaliga, aga muusika puhul tuleks esile tuua võime väljendada seda, mida me sõnade abil ei suuda. Beethoveni teoseid võib ükskõik mispidi mängida, aga ei saa seda kuulates informatsiooni, kuidas meie mõte võiks praeguses maailmas liikuda. Seetõttu on uus muusika hädavajalik. Reaalselt kogesin seda tunnet hiljuti kontserdil,…
