-
Usutavasti kipuvad nii mõnedki tavakuulajad meie koorimuusikat pidama (kui muidugi paar tippkoori välja arvata) harrastuslauljate nišižanriks. Nende repertuaaripõhimiku moodustavad aga Miina Härma, Konstantin Türnpu jt kooriklassikute enam kui sajanditagused rahvusromantilised lood ja laulud. Mõne maakonna koori puhul võibki pilt selliseks osutuda.
Sellest, et see pole mingil juhul tervikpilt, andis tunnistust juba teist aastat järjest toimunud Eesti uue koorimuusika jüripäeva kontsert, mille korraldas Eesti Kooriühing koostöös Eesti Heliloojate…
-
Kui päikeselisel kevadpäeval üldse miski eestlase siseruumidesse meelitab, siis on see romantismiaegne muusika tunnustatud interpreetide esituses. Vähemasti lubab sellise teesi püstitada Peep Lassmanni ja Tallinna Keelpillikvarteti kontsert Estonia kontserdisaalis.
XIX sajandi mahukast muusikasalvest oli tehtud väga hea valik: ette kanti Robert Schumanni klaverikvartett
Es-duur op. 47 ja Gabriel Fauré I klaverikvartett c-moll op. 15. Esimese interpretatsioonis jäid kõrva tšellist Levi-Daniel Mägila kindlakäelised bassikäigud, mis ladusid kvartetile hea…
-
Kuigi Voelkeri töös poleemika tekstiloome teoreetiliste alustega peaaegu puudub, ei tuleks seda siiski näha töö teadusliku nõrkusena, sest tema meetod iseenesest mingit lisaselgitust ei vaja. Voelkeri töö väärtus ei seisne mitte paradigmaatiliselt uudses lähenemises materjalile, vaid pigem mitmesugustes seostes, mis Tobiast kitsalt eesti rahvusliku ja professionaalse muusikakultuuri raames käsitlevale autorile võinuksid jääda märkamatuks. Voelkeri hea repertuaaritundmine ning mitte-eesti taust võimaldavad tal vaadelda Tobiase muusikat euroopa kultuuri…
-
Eesti muusika päevad (EMP) on palju enamat kui ajaühikusse koondatud kontsertide summa. Pika traditsiooniga festival toimib siinses kontserdielus korrastava jõuna, mis aitab juba kolmkümmend viis aastat suunata muusikaüldsuse ekslema kippuva pilgu nädalaks ühte punkti, nüüdismuusika raskuskeskmesse. Seekord 5. – 11. aprillini toimunud EMP oli viimaste aastate ettevõtmisega võrreldes laiahaardelisem, sest programm sisaldas kolme sümfooniakontserti ja nädala jooksul avanes võimalus kuulda järjestikku Eesti muusikaelu tuumkollektiive (Tallinna Kammerorkester,…
-
Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) palmipuudepüha kontserdipäevale kandis ERR üle Galina Grigorjeva esimese autoriplaadi „In paradisum” esitluskontserdi, kus laulis Eesti Rahvusmeeskoor Mikk Üleoja juhatusel. Ühe helilooja loomingu ja ühe esitaja kava pole kuulajale lihtne muusikaline vaimutoit, see on gurmeepakkumine. Inimene olemise ime ja traagika, kui tsiteerida kavalehte, religioosne süvenemine, õigeusklik rõõm ja palverahu – see kõik mahub Grigorjeva loomingusse. Igavikulised mõtted, altari ees kohtuvad inimese elu ja…
-
Paul Hindemithi lühiooperis „Pikk jõulueine” (baseerub Thornton Wilderi näidendil) käsitletud põhilise ideeringi võtab kokku alapealkirjaks paigutatud Marcus Aureliuse mõttekatkend („Iseendale”, ER 1983, tõlkinud J. Unt). Teema ilmselt inspireeris ka oma auväärset sünnipäeva tähistavat Arne Mikku, kes tõi nüüd selle teose esmakordselt Eestis publiku ette Estonia kammersaalis. Estonia Seltsi liikmeile kingiti 10. aprillil esmaettekanne ja pärast vahepausi film „Estoonlane Arne Mikk”, mis valminud Soome autori Aarno Cronvalli ning…
-
Võrreldes Eduard Tubina esimese ooperiga „Barbara von Tisenhusen”, on sellele järgnenud „Reigi õpetaja” oluliselt kammerlikum ja õhulisem. Ooperit iseloomustab sissepoole pööratud dramatism, mis täielikult avaneb alles tundlikul ja täpsel lavastamisel. Veelgi enam, ooperile kui žanrile ootuspärast „tempot” silmas pidades arenevad sündmused „Reigi õpetajas” kohati liigagi kiiresti, mistõttu selle lavastajat ähvardab kõigele lisaks ka oht midagi tähtsat maha magada ja jätta narratiivi seisukohalt olulised pöördepunktid piisavalt artikuleerimata.
Lavastaja…
-
Ansambli U: raadiosarja VI kontserdil „Elektroonika” olid keskmes elektroornilise muusika klassikud, aga ka Taavi Kerikmäe improvisatsiooniline kompositsioon.
Cage’i 1950ndatel kirjutatud „Radio Music” tõstab tähelepanu keskmesse selle aja ühe olulisema meediumi – raadio. Teos on jutkui objektiivne helieksperiment, mis ei allu esitaja tahtele. Kuna nendel sagedustel, kus tehti Ameerikas ülekanded 1950ndatel, ei kuule tänapäeval palju, oli võimalus ühendada teose kontseptsioon tänapäeva tähtsaima meediumi interneti kasutamisega. U: võttis väga…
-
Kuid see on minevik ja olevikus on uued nähtused, mida ka konkurssideks nimetatakse. Eelkõige on nendest huvitatud kontserdikorraldajad, et leida uusi nimesid ja teha uusi talente kuulajatele ahvatlevaks. Seejuures pole tähtis, et konkurendid valdaksid sama instrumenti, seepärast võivad meisterlikkuses võistelda, nagu vanasti öeldi, nii viiul, trumm kui vintpüss. Ega olulist erinevust ju polegi, kuid pikemas perspektiivis võib see viia kontserdielu tasakaalust välja. Igal pillil on oma…
-
Arvo Volmer saab endale Itaalia orkestri
Täpsustamata andmeil polnud Arvo Volmer varem Itaalias või Itaalia orkestrit juhatanud – enne kui hooaja 2012/13 avamisel dirigeeris ta menukalt Bolzano ja Trento ühist Haydni Orkestrit (Orchestra Haydn di Bolzano e Trento), andes seejärel sama kava Gustav Mahleriga seotud Itaalia alpilinnakeses Toblachis (it Dobbiaco). Sel aastal dirigeeris ta Haydni Orkestrit veelkord 21. ja 22. jaanuaril (kavas Beethoven, Elgar, Tšaikovski), mis võiski…
