-
„Suurepärane, kuid mitte lootusetu!” kommenteeris Ants Üleoja Tuudur Vettiku „Nokturni” prooviesitust. Poeg Mikk Üleoja palus ühes eelproovis tenoritel mitte laulda argiselt, nagu ostaks juustu ja vorsti, vaid pidupäeva puhul tuua välja oma kõige ilusam kõla. Koorilauljad on harjunud, et isegi siis, kui mõni teos tundub algul ületamatu või ebameeldiv, aitab hea koorijuht huumori, positiivsuse, aga ka nõudlikkuse ja nõuannetega nauditava tulemuseni jõuda. Nii saab kõige depressiivsemagi…
-
Kõik tsiteeritu kehtib 3. juulil Estonia kontserdisaalis toimunud ERSO kontserdi kohta, mida juhatas ülaltoodud mööndusega orkestri peadirigent Neeme Järvi. Kava koosnes tõesti valdavalt eesti muusikast, neist kolme teost võis järgmisel päeval kuulda ka laulupeo esimesel kontserdil – need olid Villem Kapi poeem „Põhjarannik” , Mihkel Lüdigi poeem „Jaaniöö” ja Heino Elleri „Kodumaine viis”. Raimond Kulli bravuurmarssi „Kodumaa” sai veelgi kuulata laulupeo teise päeva lõpetamisel. Lisaks neile…
-
Kuidas ühiskond laiemalt, peale konkreetsete fondide või ministeeriumide, võiks muusikakultuuri toetada ja olla heaks kasvupinnaseks?
Virgo Sillamaa: Mis on muusikavaldkond ning kuhu maani suudame seda konsensuslikult laiendada? Pean silmas piiri kultuuri ja meelelahutuse vahel. On väga oluline, et kui me üritame kuidagi eristada muusikavaldkonda mingist laiemast meelelahutusvaldkonnast, siis see piir ei saaks tõmmatud (muusika)žanrite vahele. Igas žanris võib leida professionaalset taset, mille edendamine siin riigis on igatahes…
-
Iisraeli pressis kiidetakse Hortuse, täpsemalt selle juhi Andres Mustoneni lavalist temperamenti ja energiat. Peaaegu kuuldava kergendusohkega tõdeb autor, et ansambli renessanss- ja barokkmuusika esituses polnud jälgegi akadeemilisest puritaanlusest „nagu seda tihti teiste esituste puhul kohata võib”.
Ka ansambli enesedefinitsiooni kohaselt on tegemist väljaspool igasuguseid akadeemilisi piire seisva kooslusega. Selles alaliigas olid nad ka oma suvefestivalil kahtlemata vapustalt head ja edukad, nii et jääb vist vaid üle hr…
-
Kuidas anti laulupeokoorile kätte õige hääl, kas helihargiga või klaveril või harmooniumil. Kui klaveril või harmooniumil, siis pidi see pill nii-öelda põõsas olema ehk väljas laululava ääres. Või – kuidas sündisid Aleksander Kunileiu komponeeritud I üldlaulupeo ainukesed eesti laulud, Lydia Koidula sõnadele loodud „Mu isamaa on minu arm” ja „Sind surmani”? Küllap need klaveri taga sündisid. On ju klaver oma algusest peale olnud helilooja kõige otsesem abiline…
-
Naissaarelt on pidanud inimesed lahkuma võõra sõjaväe eest kaks korda. Tõnu Kaljuste arvab, et jäägu kaks ilma kolmandata: „Ülistagu Naissaare I laulupidu kooslaulmise kunsti ja saarel elu taaskehtestamist!”
Seljakotid selga ja Lennusadamasse! M/S Monica, Naissaare laulupeo ametlik alus, topiti täis suusajopesid ja talvesaapaid, kootud mütse ja villakapukaid. Eesti suvi, siin me oleme! Õhtupoolik Naissaar tervitas randujaid ereda päikesega, liiv lumivalge ja meri eresinine nagu kammernaiskoori Sireen kahisevad…
-
Teisisõnu – kõigil tuleviku ennustamisega seonduvatel tegevustel on äärmiselt kahtlane maik man. Meenutagem kas või visionäär Stockhauseni lähiminevikust pärinevaid entusiastlikke väiteid tuleviku postiljonidest, kes kirju laiali kandes dodekafoonilisi viisikesi vilistavad. Muidugi, kes ikka väga tahab, võib oma mailbox’i saabuva e-kirja laekumisega kaasneva tavapärase kõlli asemele miskisuguse seriaalse järgnevuse nikerdada, aga mitte selles ei ole asi. Ka IT-seltskond ei vilista dodekafoonilisi viisikesi, küll aga võivad nad vähese…
-
Lausvihmas oli Suure-Jaani nukralt hall, aga pubis Arturi juures käis melu neil päevil vahetpidamata. Järves vohasid vesiroosid ka vihmaga ja proovi tehti iga klaveri juures, mis vähegi häält tegi. Veel märkimisväärseid elamusi konkursi kroonikast: kui esimesel päeval maksis gümnaasiumi kohvikus tee 12 ja kohv koorega 51 senti, siis neljapäevaks oli tee hind tõusnud enam kui neljakordseks, kohv aga lausa euroni. Juunikuus lumi on maas – sooja…
-
Oled eelkõige koorihelilooja, mis on sinu põlvkonna puhul pigem tavatu. Miks keskendud koori-, mitte instrumentaalmuusikale?
Tegelikult ma ei ütleks ise, et olen koorihelilooja. Soovin ikkagi olla lihtsalt helilooja. Seitsmeteistaastaselt alustasin hoopis väikeste klaveripaladega ja kirjutan siiani meelsasti instrumentaalmuusikat. Pigem on minu koorilaulud lihtsalt ehk rohkem tähelepanu äratanud ja seda ilmselt seetõttu, et olen ise ka koorijuht ning oma laule juhatanud ja plaadistanud kammerkooriga Head Ööd, Vend.
Ei saa…
-
Cimzeta ja Valgas aastast 1849 tegutsenud Cimze seminarita oleksid (vähemalt praegusel kujul) olemata nii meie kui läti laulupidu. Cimze koolitas kihelkonnakooliõpetajaid ja köstreid, kes panid liikuma laulu- ja pasunakooride organiseerimise, laulu- ja mänguõpetuse leviku ja kogu üldlaulupeoks vajaliku ettevalmistuse.
Eestisse tuli seminarist üle saja kooliõpetaja ja köstri, kellest paljud osalesid I üldlaulupeo korraldamisel. Need olid rahvuslikult meelestatud ärkamisaja tegelased Joosep Kapp, Ado Grenzstein, Hans Einer, Aleksander…
