-
Keset seda mõnusat muusikamöllu ja imelist ilmaga vedamist hakkasin mõtlema, mis just need festivalid nii eriliseks teeb, ja kas peaksime oma rokifestivalist puudust tundma või piisab meile „Positivusestki”.
Nii Viljandi kui ka Haapsalu festival on sündinud 1990ndate algul äsja taasiseseisvunud Eestis ning eluõiguse välja võidelnud peamiselt tänu korraldajate fanatismile. Sama võib öelda tänavu 25. korda toimunud „Jazzkaare” kohta. Asjaolu, et stiilid, mida need festivalid esindavad, katavad muusika…
-
Mida esitatakse folgil?
Viljandi festivali nimetuses sisalduv mõiste „pärimusmuusika”, mis hakkas Eestis levima XX sajandi lõpus, ei ole täpselt tõlgitav teistesse keeltesse. Sõna otseses mõttes peaks see olema sama, mis traditsiooniline (s.t suulise traditsiooni või traditsioonilise ühiskonna) muusika, kuid nende nähtuste järgi, mida pärimusmuusika alla paigutatakse, hõlmab see ka nn maailmamuusikat ja üldse igasugust etnilise värvinguga muusikat, mis ei ole lääne kunstmuusika. Kuigi mõne definitsiooni järgi kuulub…
-
Kas tahad, et kammerorkestrist saaks sinu elutöö, või on see sinu mitmekülgses elus vaid üks tahk? Juhatad ju ooperiteatris, laulad kontratenori rolle . . . .
See on üsna bravuurne küsimus. Kammerorkester elutööks on vahest ennatlik öelda. Aga töö kammerorkestriga on mulle väga eriline. Orkestriga puutusin kokku juba pikka aega tagasi – 2000. aastate alguses Eesti Filharmoonia Kammerkooris lauldes, olin siis veel kooris rühmalaulja. Esimest korda juhatasin seda orkestrit 2003, nii et sellestki on juba 11 aastat. Aga…
-
Orkestrid ja solistid
Festivali alguses oli hea võimalus kuulata ja omavahel võrrelda kaht lõunanaabrite üsna erinäolist orkestrit. Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester oma kõlarikkuse ja soolode tasemega väga ei vaimustanud, kuid kõik, mis partituuris kirjas, sai korralikult ära mängitud. Täielikult Richard Straussi muusikast koosneva kava puhul (helilooja 150. sünniaastapäeva auks) seda nii vähe ei olegi. Kui kontserdi alguses pidi Neeme Järvi orkestri ja publiku sütitamisega mõnevõrra vaeva nägema, siis…
-
Venemaal käib õigeusu muusika käsi hästi. Pärast Nõukogude riigi kokkukukkumist sai sakraalmuusika tagasi tähtsa koha kultuuris. Õigeusu helitraditsiooni arendamiseks tegutseb riigi toetusel vaimuliku muusika akadeemia, alates 2007. aastast toimub õigeusu muusika festival ning 2012. aastast ka heliloomingukonkurss, mis kannab nimeka hümnilooja Roman Sladkopevetsi nime. Konkursi aukogus on autoriteetsed heliloojad Gija Kantšeli, Sofia Gubaidullina ja Arvo Pärt.
Võistulaulmine kutsuti ellu selleks, et saada uut repertuaari kirikuteenistustele ning kontserdisaalis…
-
Eesti muusikaelu on tabanud valus kaotus, meie hulgast on lahkunud laulja ja instrumentalist Jaan Arder.
Jaan Arder sündis 26. veebruaril 1952 Tallinnas pastor Arpad Arderi ja Veronika Arderi pere teise lapsena. Jaan õppis Rakvere lastemuusikakoolis ja jätkas seejärel oma muusikaõpinguid Tallinna muusikakeskkoolis viiuli erialal Paul Purga juures ning õppis Tallinna riiklikus konservatooriumis laulmist Tiit Kuusiku lauluklassis. 1972. aastal alustas lauljana varajase muusika ansamblis Hortus Musicus ja 1974.…
-
Kui mõelda pianist Sten Lassmanni professionaalsele kontserttegevusele solisti ja kammermuusikuna, eristub eriti jõuliselt pühendumus Heino Elleri (1887–1970) klaveriloomingule. Kontekstina tuleb märkida Teise maailmasõja vahetu mõjuga episoodi, mille tähendusväärsus eesti pianismile on üldiselt teada. Kui Heino Elleri ja Anna Elleri õpilane Heljo Sepp saavutas 1938. aasta kevadel Briti Nõukogu noorte pianistide rahvusvahelisel konkursil ainsa väljapandud auhinna, stipendiumi kolmeaastasteks õpinguteks Londoni kuninglikus muusikaakadeemias, kuid loobus alanud sõja tõttu…
-
Hiilguse annab „Klaaspärlimängule” esmalt globaalne mõõde, seda nii geograafilises kui ka vaimses mõttes. Külaliste kutsumisel pole takistuseks ei kaugus, poliitika ega usutunnistus. Siiski on tuntav teatud oriendilembus – idamaine mõjub Läänemere ääres eksootilise ja salapärasena. Hiilguse annab ka muusikaliste koosseisude mitmekesisus solistist ligi saja liikmega orkestrini, püüd näidata publikule võimalikult kuulsaid artiste ja ebatavalisi musitseerimisviise. Ja muidugi lisab hiilgust festivali pealkirja seos Herman Hesse romaaniga, kus…
-
9. juuni pärastlõunal Kölni muusika- ja tantsu kõrgkooli poole jalutades selgus, et aega on täpselt nii palju, et jõuab veel kohvikus ühe piimakohvi võtta, et kontserdil ikka ergas püsiks, pikk sõit ju seljataga. Saali tribüünide pehmed kollased istmed, punakast heledast puidust laval prožektorite vihus ootamas üks must tool ja klaver. Hetk hiljem tulid lavale lauljatar Maarja Purga punases ja tema klaverisaatja Yorgos Ziavras. Kolleegide südamlik kallistus…
-
XXI festivali teljeks oli saksa barokkmuusika ning selle eeskujud itaalia heliloomingu näol. Seejuures peeti oluliseks tuntud heliloojate nagu Heinrich Schützi, Johann Sebastian Bachi või Claudio Monteverdi muusika kõrval tutvustada laiemale publikule ka vähemtuntud heliloojaid. Nii olid kavva võetud Andreas Hammerschmidti, Johann Baptist Vanhali ja J. S. Bachi suurest muusikute suguvõsast varasemate heliloojate Johann Michael Bachi ja Johann Christoph Bachi teosed.
Avakontsert toomkirikus oli pühendatud Johann Sebastian Bachi…
