-
Paljudel ürgsetel hõimudel on olemas „ajaloolisele ajale” eelnenud sündmuste rida, mida tajutakse müstilistest kategooriatest lähtudes: keegi oli loomadega üks, tuldi merelainetelt, see juhtus siis, kui loomad veel rääkisid ja olid meie seas. Variante ühe rahva kuldajastu kujutamiseks on palju.
Siit avanebki „Tasuleekide” sügav sisu: „Tasuleegid” ei ole mitte ainult nõukogulik ooper aastast 1945, vaid võtab kokku eesti rahva kogu arengukäigu. Neeme elab koduses tammikus, vanema pojana pole…
-
Kuidas pääsesid sellele konkursile?
Maksim Štšura: Kolledžitevaheline Beethoveni nime kandev pianistide konkurss (Beethoven Senior Intercollegiate Piano Competition) viidi Londonis mullu 24. novembril läbi juba 21. kord. Seda korraldavad kaks ühingut: Beethoveni klaverimuusika ühing (Beethoven Piano Society of Europe) ja Londoni muusikute ühing (Worshipful Company of Musicians). Igast Briti saarte kõrgema õppeasutuse muusikakolledžist võis osaleda vaid üks esindaja. Mind valiti sinna kuninglikust muusikakolledžist (RCM – London Royal College…
-
Tallinna Filharmoonia tutvustab end kui kõige laiema ampluaaga kontserdikorraldajat Eestis (tutvustusest: Vanalinna kauneimas hoones –
Mustpeade majas tegutseb Tallinna Kammerorkester, toimuvad mitmed kontserdisarjad ning džässi ja kirjanduse klubi Taff Club). Kas see ongi seatud eesmärgiks või näitab pigem, et kontsertorganisatsioon otsib seda kõige paremini töötavat väljundit?
Margit Tohver-Aints: Üks ei välista teist. Üks meie eesmärkidest on tõesti pakkuda erinevaid stiile ja olla atraktiivne võimalikult suurele hulgale Tallinna linna kontserdipublikule.…
-
Kui Eesti kontserdilavadel näeme-kuuleme vägagi erinevaid interpreete, siis nõnda on ka publikuga esineja vastas. Seegi varieerub seinast seina, kui võrrelda vabaõhukontserdi tuhandepealist kuulajaskonda näiteks mõne kammersaali palju introvertsemas õhkkonnas kuulajatega. Mustpeade maja auväärseid saale väisavat kuulajat tunnevad asjaosalised juba aastakümneid. Teda on vorminud kvaliteetmuusika energeetilised võnked. Sinna tulevad inimesed, kes ootavad süvatasandil elamust . . . . ning selle „koguduse” tunnetamine on ääretult rikastav igale kuulajale ja kindlasti ka…
-
Esimesena suurtest muusikaasutustest jõudis avakontserdini Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, kelle dirigendipuldis astus seekord üles siinmail juba tuntud soomlane Mikko Franck. Kontserdi esimeses pooles kõlasid põhjanaabrite ühe tuntuma elava helilooja Einojuhani Rautavaara ning eesti ühe tuntuma elava helilooja Veljo Tormise looming, teises pooles aga ilmselt üks maailma tuntumatest sümfooniatest – Pjotr Tšaikovski VI sümfoonia „Pateetiline”.
Hooaja avakontserdid on alati veidi pidulikumad ning seotud ka mitme traditsiooniga. Üks nendest on…
-
1.
Dmitri Šostakovitš on esimene pähetulev XX sajandi helilooja, kelle kohta võib pikemalt kõhklemata väita, et tegu on Mozarti mastaabis geeniusega. Loomingulises mõttes seob neid muuhulgas asjaolu, et mõlemad komponeerisid mitu šedöövriks osutunud teost muusikateatri tarbeks. Kui Mozarti teatrisuunalistele tegemistele pani piduri tema varajane surm, siis Šostakovitšil, kelle loomebiograafiasse kuulub hoolimata pikast elust kõigest kolm balletti, kaks ooperit ja operett, võtsid hoo maha Nõukogude Liidus valitsenud poliitilised…
-
Kuidas sai teie kriitikukarjäär alguse, milline on teie taust ja kriitikukogemus?
Anne Midgette: Minu karjäär muusikakriitikuna algas Euroopas, kui kolisin pärast ülikooli lõpetamist 1988. aastal Münchenisse. Hakkasin muusikast kirjutama ühelt poolt suurest muusikaarmastusest, aga teiselt poolt selleks, et raha teenida, ning sellest sai minu elukutse. Muusikas olen iseõppija, aga täitsin lüngad hariduses lugusid kirjutades ja seeläbi õppides. Näiteks kui tahtsin Schuberti kohta õppida, siis läksin nädalaks Viini…
-
Trios mängivad Kuljuse kõrval ansambli asutaja Hamburgis elav Peterburi pianist Jelizaveta Bljumina ning Berliini Riigikapelli soolofagotist Mathias Baier. Esile on tõstetud 2013. aasta novembris Saksa firmalt Musikproduktion Dabringhaus und Grimm (MDG) ilmunud CD, millel on André Previni (teos loodud 1996), Jean Françaix’ (1994) ja Francis Poulenci (opus FP 43, 1926) harukordse koosseisuga triod – oboele, fagotile ja klaverile. Auhinnatseremoonia leiab aset 26. oktoobri pärastlõunal Müncheni filharmoonia…
-
Ladegasti-Saueri orelist. Tallinna piiskoplik toomkirik, mille asutamisaeg on arvatavasti 1229 ja mille Taani kuningas Waldemar II määras Tallinna piiskopkonna peakirikuks, on pühendatud Jumalaema Neitsi Maarjale. Võib oletada, et mingisugune orel oli kirikus juba XIII sajandi teisel poolel, kindlamad andmed on aastast 1621 Johan Pauwelsi (hävis Toompea tulekahjus 1684. a) ja 1783. aastal valminud Johann Friedrich Gräbneri oreli kohta.
1878. aasta 8. oktoobril pühitseti Friedrich Ladegasti kolme…
-
Tallinna toomkogudus tellis Ladegasti-Saueri oreli 100. aastapäeva ja orelinädala tarbeks uudisteose Toomas Trassilt. Tellimustöödega on teatavasti nii, et ettekirjutused võivad loojat kammitseda, aga vahel ka inspireerida. Kuidas seekord, uurisin autorilt.
Toomas Trass: Tellimustööd võivad ka distsiplineerida, sest koosseisuga ette antud raamid kärbivad positiivselt helilooja fantaasia liigset lennukust. Inspireeriv on kirjutada meeldival teemal, koosseisudele ja tekstidele. Orelimissa „Missa de Angelis” on praegu katoliku kirikus üks lauldavamaid gregoriaani…
