Veebruarikuus oli siin- ja sealpool lahte mitu väljapaistvat ja kõrgel tasemel nüüdismuusika vokaalsuurvormi kontserti naishäälele ja suuremale koosseisule. Käisin neist kolme kuulamas Helsingis: Hans Abrahamseni suurvormi „Let me tell you“ maailma ühe tippsoprani Barbara Hannigani esituses, Toshio Hosokawa kammerooperit „The Raven“ ja Poul Rudersi teost „Dreamland“ soome juhtivate sopranite Anna-Kristiina Kaappola ja Virpi Räisäneni esituses ning lõpuks Tallinnas Agata Zubeli mono-ooperit „Not I“ ehk „Mitte mina“…
Inspireerituna Gilles Deleuze’i ja Félix Guattari raamatust „Mis on filosoofia?“
Aeg muudab, kuigi ise ei muutu. Aeg vormib ja kulutab kohta, kuigi täpsem oleks ehk öelda, et koht vormub ja kulub ajas. Aja ja koha suhe on ebavõrdne: koht ajale kulutavat mõju ei avalda. Sestap võib mõnikord tunduda, et aega justkui ei eksisteerigi, et aja jagamine minevikuks, olevikuks ja tulevikuks on selgelt kunstlik, aga…
1. II Vox Clamantise viimased kontserdid Jaan-Eik Tulve juhatusel Nantes’i festivalil „La Folle Journée“ Prantsusmaaal: Tõnis Kaumanni vokaalseade Johann Sebastian Bachi „Muusikalisest ohvrist“ ning koos pianist Jean-Claude Pennetier’ga Liszti „Via crucis“.
1. II AnuTali dirigeerib Sarasota Orkestrit USAs, esinemispaik Van Wezel Performing Arts Hall, Sarasota. Kavas „Enigma“ kõlavad Arvo Pärdi „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“, Beethoveni IV klaverikontsert (solist Stephen Hough), Elgari „Enigma variatsioonid“ op. 36.
1. II Napoli…
Kaupo Kikkas püstitas fotonäitamise käigus mitmeid huvitavaid küsimusi nagu „kas muusikat ennast saab pildistada?“. Ja vastas sellele oma kunstipäraselt monokroomsete metsafotodega, et need pidid väljendama vaikuse rütme ja pulseerimist.
Festival „Täiuslik vaikus“ 19. – 21. II Mustpeade majas, kunstiline juht Tõnu Kõrvits.
Läinud nädalavahetuse festivali „Täiuslik vaikus“ kavabukletis on kirjas, et sellel festivalil oli oluline muusika ja vaikuse vastandumine ning sünergia. Veel on seal märge, et see muusikasündmus toob Eestisse loojaid,…
Eesti Kontserdi sari „Sibelius 150“ 19. II Estonia kontserdisaalis: Henning Kraggerud (viiul, Norra), rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja dirigent Vello Pähn, kavas Jean Sibeliuse viiulikontserdi d-moll ja II sümfoonia D-duur.
Tänavune aasta on muusikaliste tähtpäevade poolest niivõrd külluslik, et pakub tähistamisvõimalusi igale maitsele. Lubatagu need siinkohal (nagu ütleb moodne väljend) „kaardistada“. Bachi, Händeli ja Scarlatti 330. sünniaastapäev pakub kindlasti numeroloogilist huvi, kuid mahukat eriprogrammi oodata oleks vist liiast. Rahvusooperi…
Mälestusteraamat väärtustab Vallo Järvi dirigenditööd.
Millise raamatu vastu tunneme huvi? Eks ikka sellise, mille sisu meid eeldatavalt puudutab. Vallo Järvi on kindlasti üks neist teatriloo suurkujudest, kelle aastatel 1949–1994 Estonias juhatatud etendustelt on õige mitu põlvkonda saanud kaasa teatrimälestuste kaja. Ta on koguni muusikute dünastia alusepanija: Vallo Järvi ja tema noorema venna Neeme lastest-lastelastest saaks kammerorkestri kindlasti kokku.
Seegi on suur kunst, kuidas…
Res Musica nr 6. Koostanud Toomas Siitan. Keeletoimetajad Triin Kaalep, James Vallintine Carr, Christian Schaper. Kujundanud Maite Kotta. EMTA, EMTS 2014, 203 lk.
Kui muusika paelub ühel või teisel moel suurt osa inimestest, siis miks ei võiks sama pakkuda muusikalugu? 2014. aasta lõpupoole nägi trükivalgust Eesti Muusikateaduse Seltsi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduste osakonna kuues aastaraamat „Res Musica“. See Toomas Siitani koostatud teemanumber on pühendatud muusikaajaloole.…
Mis paneb filmi mõjuma? Kui peab paika, et just muusika on see, mis annab liikuvale pildile hinge, siis Michael Pärt on keegi, kes sellele kaasa aitab. Iroonia peitub aga selles, et vaatajale peaks mõjuma linateos tervikuna. Teisisõnu, tema tööd võib õnnestunuks…
Gennadi Taniel
29.VII 1940 – 23. II 2015
Meie hulgast on lahkunud helilooja Gennadi Taniel. Sündinud ERSO viiuldaja Rudolf Tanieli perre, pani isa ta juba seitsmeaastaselt õppima klaverit silmapaistva pedagoogi Karl Sillakivi juures. Nooruki muusikahuvi ja -harrastused olid väga mitmekülgsed: ta oli võimekas pillimees juba teismelisena, kui hakkas 1955. aastal mängima saksofoni Rein Ploomi juhatatud Tallinna Tuletõrjeühingu estraadiorkestris. Tallinna muusikakooli lõpetas ta 1960. aastal fagoti erialal, jätkas konservatooriumis…
2 minutit
Tundmatu eesti meistri harmoonium XX sajandi algusest.
Eesti rahvusliku klaverimuuseumi, Tartu laulupeomuuseumi ning Eesti teatri- ja muusikamuuseumi koostööna sai Tartus teoks näitus „Eesti harmoonium“ (koostaja Alo Põldmäe), mis on pühendatud muusika-aastale ja harmooniumi leiutamise 205. aastapäevale. Laulupeomuuseumis saab 7. märtsini vaadata teatri- ja muusikamuuseumi, klaverimuuseumi, tootmiskoondise Tarmeko, Tartu…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kaupo Kikkas püstitas fotonäitamise käigus mitmeid huvitavaid küsimusi nagu „kas muusikat ennast saab pildistada?“. Ja vastas sellele oma kunstipäraselt monokroomsete metsafotodega, et need pidid väljendama vaikuse rütme ja pulseerimist.Kaupo Kikkas
Kiirelt selgus, et Michael Pärdi tundlikkus helide suhtes kaalus üles tema teekeetmise oskuse.Renee Altrov
Tundmatu eesti meistri harmoonium XX sajandi algusest.Alo Põldmäe
