Raamatuaasta viis mõtted sellele, et filmikultuur ei leia aset ega arene ainult visuaalkujunditena ekraanil, vaid ka seda saatvate, ümbritsevate ja mõtestavate tekstidena. Esiteks teeb filmivaataja ja filmikultuuris osaleja oma vaatamisotsuse tihtilugu just arvustusi ja muid (meedia)tekste lugedes. Teiseks loovad mitmekülgsed tekstid meile ressursse filmikogemuse paremini mõistmiseks, lahtipakkimiseks ning laiemasse kultuurilisse, sotsiaalsesse, poliitilisse ja valdkondlikku konteksti paigutamiseks. Jaak Lõhmus on nentinud, et „filmi kohta kirjutatu on terviklikus…
Ühega läheb keskmiselt kaks aastat. Aja paneb käima idee tekkimine, õigemini, otsustamine, kas seda teha või mitte. Idee tekkimise või tekitamise ja tööle hakkamise vahel võib olla paar päeva kuni paar kuud. Või mis töö – rännak, valdavalt seikluslikki, kahtlemata piitsutus (ja mitte ainult enda), vabatahtlikult võetud kohustus millegi ja kellegi ees ning muudki. Aeg läheb lukku paar nädalat pärast raamatu esitlust – umbes selline on…
Meelemürke võib olla looduslikke ja sünteetilisi, neid levitatakse pulbri, vedeliku, kommi, taimeosade, tableti, e-sigareti, margi, kristalse ja vaigutaolise aine kujul.1 Nendest narkootikumidest ei tea ma küll midagi, kuid tean üht-teist ühest lubatud mõnuainest, mille auks on isegi festivalid, raadio- ja telesaated, spetsiaalsed poed, nende tootmisega on seotud väga palju inimesi, kes kõik töötavad kartmatult päevavalgel, mitte põranda all.
Loomulikult pole see alati nii olnud, sest mõnele võimule…
Niipea kui avame suu, oleme juba hakanud lehitsema raamatut. Ja niipea kui hakkame kõnelema, oleme juba asunud raamatut kirjutama.
Raamat on mugavus. „Milline mõnu on süüa oma sõnu, töö eest nurka pugeda ja lugeda,“ kirjutas kord Ain Kaalep, tõlkides nii üht Fernando Pessoa luuletust, ja jätkas niisama reipalt: „Lugemine on jama, õppimine seesama. Päike on ikka suur, kui ka puuduks literatuur.“ Võib küll olla, et…
Me elame kummalises paralleelreaalsuses.
Ühelt poolt me kinnitame oma keele ja kultuuri usku. Ajaloolise raamatuaastaga tähistame eesti rahva liikumist valguse, vabaduse, humaansuse poole. Sellel on ülev ja sakraalne, isedust puudutav mõõde. Meie põli on paremaks läinud, me ise paremaks saanud. Tahame sellel elusamuse teel edasi minna, üha enam iseneda.
Kahelt teiselt poolt aga näeme, kuidas orjapidajate diktatuur sülitab oma ohvritele taevast tuld ja tõrva alla. See tähendab surma…
Hingedeajal 500 aastat tagasi konfiskeeris Lübecki raad võõrastemajas Kuldsarve Juures ühe raamatutega tünni, mis oli teel Riiga. 8. novembril 1525 on Lübecki toomdekaan Johannes Brandes kirjutanud päevaraamatus, et tünnis oli lisaks luterlikele raamatutele ka tekste Liivimaa rahvakeeltes – läti ja eesti keeles. Vahetult järgnenud uurimise tulemusena luterlikud raamatud hävitati. Mis sai ülejäänutest, üheselt selge ei ole, kadunud nad igal juhul on.
See napp informatsioon on andnud eestlastele…
Viimase aasta-paariga on tehisarust – erisugustest digirobotitest – saanud veebiruumi paratamatus, aga raamat on ilmselt esimene suurem aken, mille kaudu hakkavad nad imbuma ka pärismaailma.
Ühismeediast on saanud virtuaalne miiniväli. Tõsi, aeg-ajalt komistan tuttavatele reisipiltidele, õhkavatele kirjeldustele hiljutistest elamustest või ühiskonna kibedatele valupunktidele näpuga näitavatele arvamustele. Valdava enamuse moodustavad aga ebardlikud monstrum-reklaamtekstid, kitšilikud illustratsioonid või psühhedeelsed, reaalsuse ja illusiooni piiriga mängivad videoklipid, mille kõigi puhul on inimene…
Kafka väitis, et inimene peaks end kinnisideedel juhtida laskma. See on hea nõu – ja mitte ainult raamatute lugemise puhul.
Kaua aega sisendasin endale, et raamatuid ei ole vaja osta, et vajaliku saab raamatukogust kätte, et raamatud on järjekordsed n-ö asjad, mida ei peaks liiga palju olema. Sest liiga palju asju ei ole hea omada. Asju saab palju, need kasvavad üle pea ja see hakkab…
Noorte jutustamisoskust vaadates ei olegi äkki tragöödia, kui lugude hankimise meediumid on muutunud?
Raamatuaasta puhul peaks vist ette võtma juba ilmunud raamatud. Ometi tahan rääkida tekstidest, mida lugeda on olnud mulle sama avardav ja loov kogemus nagu trükis ilmunud raamatuidki.
Alustuseks: ma ei oleks iial uskunud, et minust saab õpetaja. Aga sai, olgugi et kõrghariduse tasandil, Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Ja kuna olen ise kirjutamisega elatist…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.