Toeta

Kunst

  • Moderniseeruva kultuuri tajumustrid

    Nooreestlaste ja siurulaste vaimuaristokraatlik hoiak mängis kaasa Tuglase ja Vabbe miniatuuride ja fragmentide sünnil.

    Kumus saab kuni 21. veebruarini vaadata Ado Vabbe näitust „Wunderbar“. Kunstiteadlane Tiina Abel ja kirjandusteadlased Mirjam Hinrikus ning Jaan Undusk räägivad modernistlike kunstnike ja kirjanike seostest ja nende tööde kultuuriloolisest taustast.
    Euroopa modernsed rühmitused või sõpruskonnad tegid sageli koostööd erinevate kunstiliikide esindajatega. Eestis kogunes 1905. aastal Noor-Eesti, kuhu lisaks kirjanikele ja…
    Mirjam Hinrikus
    10 minutit
  • Olulised asjad. Asjalikud inimesed
    Anonüümne risttikandis Jean-François Millet’ maali „Õhtupalvus“ („L’Angélus“, algse pealkirjaga „Palve kartulisaagi eest“, 1857–1859) reproduktsioon.
     wikipedia.org
    ,

    Olulised asjad. Asjalikud inimesed

    Nagu osutab sarja pealkiri „Olulised asjad“, avan selle artikliga autoriveeru, kus arutlen disaini ja rakenduskunsti, esemelise kultuuri tähenduste üle. Käibe­tõena vastandatakse materiaalsust tihtipeale üllaste vaimuväärtustega. Asjad on saanud meile sedavõrd omaseks, iseenesestmõistetavaks, lahustunud inimloomusse, et vaimsetest väärtustest kõneldes unustatakse need väärtused…
    Urmas Lüüs
    3 minutit
  • Vägivalla traditsioon ja traditsiooniline peremudel
    Tallinna Kunstihoone suure saali installatsioonid, mitmete tubaste lugude summa, võimendavad kammerliku probleemi kuuldavaks ja nähtavaks sotsiaalseks tõdemuseks: probleem on ühine ja selle levik epideemiline.
    Paul Kuimet / Tallinna Kunstihoone

    Vägivalla traditsioon ja traditsiooniline peremudel

    Flo Kasearu näitus ei ole seaduseelnõu, küll aga siseneb poliitikasse. Poole valimine naiste süstemaatilises vaenamises ei jäta valikut.

    Johannes Saar
    5 minutit
  • Tallinna Pheidiase taasavastamine
    Christian Ackermann. Evangelist Johannes Tallinna toomkiriku altariseinal, 1896, detail. Ülemaaling XIX sajandil.
    2 × Peeter Säre

    Tallinna Pheidiase taasavastamine

    Christian Ackermanni projekt peegeldab suurepäraselt tänapäevaseid arusaamu akadeemiast ja muuseumist ning teadmussiirde efektiivsetest vahenditest.

    Krista Kodres
    7 minutit
  • Kaks Itaaliat, üks muuseum
    Luigi Cillo. Hommage Monet’le. Õli, lõuend, 2003.
    2 × Marie Virta

    Kaks Itaaliat, üks muuseum

    Pärnu uue kunsti muuseumis on ikka mõistetud, et kunst vajab lugupidavat kohtlemist. Ka uutes ruumides häälestab ekspositsioon väljapandusse süvenema.

    Mai Levin
    4 minutit
  • Koduvägivallast kaasaegse kunsti keeles
    Tekstiline teos Tallinna Kunstihoone aknal loob seose avaliku ruumiga.
    Paul Kuimet / Tallinna Kunstihoone

    Koduvägivallast kaasaegse kunsti keeles

    Flo Kasearu loometegevus paigutub professionaalse kunstivälja piiridesse, kuid on valmis neid piire ületama, selleks et anda oma oskused ja vahendid vägivallaohvrite käsutusse.

    Katrin Kivimaa
    6 minutit

  • Bruno Tomberg 29. III 1925 – 25. I 2021

    Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu auliige, eesti disaini käilakuju ning Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Bruno Tomberg. Bruno Tomberg sündis 29. III 1925 Pärnus. Peagi koliti Tallinna, kus pärast keskkooli lõpetamist 1944. aastal alustas Tomberg tööd joonestajana ja asus tudee­rima arhitektuuri Tallinna Polütehnilises Instituudis. Varsti liikus Tomberg edasi Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituuti, kus õppis aastatel 1945–1950 ruumikujundust ning 1949–1956 töötas samas arhitektuuri- ja ruumikujundamise kateedri õppejõuna. Aastatel 1950–1954…
    2 minutit

  • Kuidas vähendada kunstivaldkonna ökoloogilist jalajälge?

    Siim Preiman: „Ideaalis ja meie unistustes on Tallinna Kunstihoone väikese ökoloogilise jalajäljega näitusemaja, mis ei sõltu saastavast energiast.“

    Tallinna Kunstihoone kuraator Siim Preiman tahtis teha 2019. aasta suvel näituse „Hea olemise kunst“ võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega. Ta kehtestas endale selle näituse korraldamisel kliimakriisist tingitult ka möödapääsmatu standardi.
    Airi Triisberg: Minu arvates on sinu otsingud leidnud kunstivaldkonna institutsionaalsel väljal kahetsusväärselt vähe tähelepanu, ehkki paremad…
    Airi Triisberg
    9 minutit

  • Mina olen siin, sest see on minu koht

    Olesja Katšanovskaja-Mündi näitust võiks vaadata eneseabi projektina, kuid selle tasandite rohkus ja nihestatus osutab üldisematele ühiskonna teemadele.

    Olesja Katšanovskaja-Mündi näitus „Hetkes olemise jäljed“ Tallinna Linnagaleriis 14. XI 2020 – 17. I, kuraator Corina L. Apostol.
    Kui Olesja Katšanovskaja-Mündiga ülemöödunud reedel tema näitusel kõnelesin, tuli tema jutu sisse mitmel korral metafoor idust, mis püüab iga hinnaga suruda ennast läbi asfaldi, et sirguda suureks puuks.…
    Reet Varblane
    6 minutit
  • Kas glamuur tapab elu?
    Näituse meistriteos on 20minutiline video, kus Proosa ja Aky lösutavad diivanil ja vaatavad telekat, mis asub otse kaamera kõrval.
    Alan Proosa

    Kas glamuur tapab elu?

    Tartu kunstimuuseumi näitus on kui kunstniku pildid ja kirjad imeinimestest, keda ta oli kohanud. Selle parima osa moodustavad olmefotod ja video.

    Margus Kiis
    3 minutit
Sirp