-
Selline tulemus ning EKLi üldine vanusestruktuur, kus neid ?noorliikmeid? on ca 1000 liikmest vaid 70, räägib üsna selget keelt selle organisatsiooni uuenemisega seotud probleemidest. Liikmeskonna uuenemine võiks olla üks küsimusi, millele EKL peaks senisest edaspidi rohkem tähelepanu pöörama, sest esiteks sõltub sellest organisatsiooni jätkusuutlikkus, teiselt poolt aga soodustab see mingitegi sotsiaalsete garantiide andmisega ? kui see roll EKLil muidugi tekib ? eesti noorema kunsti arengut.
Kuid…
-
Teiseks oluliseks sündmuseks tõuseb enam kui neli aastat välja töötatud loovisikute ja loomeliitude seaduse vastuvõtmine lähiajal. Senini eksisteeris EKL kui iga teine mittetulundusühing ja riigil ei olnud kunstnike ja loomeliitude ees mingeid kohustusi. Ühena vähestest Euroopa kunstnike organisatsioonidest on Eesti Kunstnike Liit sunnitud oma organisatsiooniliseks tööks, alaliitude kunstiprojektideks (ka sel aastal jaotati üle 300 000 krooni), aga ka näiteks Tallinna ja Tartu kesksemate näitusesaalide käigushoidmiseks vajalikku…
-
?oti videokunsti näitus ?Nähtamatud väljad? Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 18. IV. Kuraatorid Sue Grierson ja Sarah Felton.
Grierson ja Felton on koondanud 13 ?oti video- ja filmimeediumi kasutavat kunstnikku ühtseks väljapanekuks ?Nähtamatud väljad?; rändnäituseks, mis tutvustab nende kunstnike kaudu ?oti videokunsti nii kodumaal kui ka väljaspool ? Eestis, Jaapanis ja ilmselt mujalgi. Nii tööde kui näitusepaikade valik, aga ka kogu organisatoorne töö on olnud kuraatorite kanda.…
-
Kunagi alustas Toomas Vint vastandamisega. Põõsastiku pehmesse ainesse tungisid skalpellilõigetena puna-kollased barjääritorud. Ikka oli kohal midagi, mis meid piiras, vahel leebelt, vahel ahistades. Vint ise näis kord leppivat selle koosoluga, kord tundvat hämmastust, kord õõva.
Kuid aastad lähevad ja vastandid sulanduvad, põõsad saavad majadeks, rohulibled katavad aiapinke. Kui kõik algas värviliste torude agressiooniga põõsasmaailma, siis tasapisi hakkab loodus Vindi piltides võtma revan?i, haljas lehestik katab Manhattani…
-
Arvan, et minu jaoks see ei ole eriline probleem olnud, igatahes ma ei ole dualistliku autoripositsiooni üle mõtteid mõlgutanud. Kõrvaltvaatajale tunduks loogiline lavastaja ja trupi vahekord: tark kirjanik paneb rumala kunstniku misanstseenid paika. Mina sellesse mudelisse küll ei taha uskuda, pigem on tegemist kahe üsna erinevat ametit ja oskusi omava tüübiga, kes ajavad ühte asja. Kui rühmituse all mõelda sarnaste tõekspidamiste ja ideaalidega autoreid, kes mingitel…
-
Rait Pärg on kogu aeg aktsioonis, korraldab ja askeldab midagi, aga ei personaal- ega rühmanäitustel ta nii väga palju ei esine. Tema näol on tegemist andunud kunst-kuulub-rahvale-idee propageerijaga. Meenutagem Pärja masside tähelepanu pälvinud monumente (Valgre, SS-mundris mees), tema korraldanud skulptuuripäevi ja selle tulemusena sündinud skulptuuride alleed Pärnus, Pärnu linnale välja pakutud monumentide ja skulptuuride kontseptsiooni. See aga ei tähenda, et ta olekski pälvinud jäägitu rahva armastuse:…
-
Siinne arvamuste kogum soolalaos avatud Marco (endine Marko) Laimre näituse ?Küsimused ja vastused? kohta on sündinud EKA kunstiteadlaste kriitikaseminari raames. Seega on mingis mõttes tegemist eksperimendiga ning minul kui seminari juhatajal on selles ettevõtmises olnud veidi teistsugune positsioon kui üliõpilastel. Kõigepealt oli see minu mõte, et kasutada Laimre näitust, ning ka tekstikatkete valimine ja rittaseadmine on minu võimupositsiooni kasutamise tulemus. Et aga järgnev arvamuste kaleidoskoop sisse…
-
Graafikute osavõtt on olnud elav: 1988. aastal 36, 2001. aastal 32, tänavu 30. Eksponeeritud töid on vastavalt 81, 69 ja 65. Nagu arvudki näitavad, kutsus esimene näitus esile suurima elevuse. Ei saa aga öelda, et järgmised väljapanekud oleksid olnud vähem huvitavad ja konkurents nõrgem. Märtsis, Wiiralti sünnikuul, toimuvad näitused rahvusraamatukogus eelnevad septembris avatavale Tallinna rahvusvahelisele graafikatriennaalile.
Esimese Wiiralti preemia sai Vive Tolli, kes oli parasjagu eriti…
-
Näitus Rüütelkonna hoones on kestnud juba viis kuud ning tal on olnud menu. Suurel määral on see ka teiste muuseumide ja eriti erakogujate teene, kelle tööd moodustavad poole ekspositsioonist. See on kujundaja Toomas Reinu teene, kes organiseeris rikkaliku materjali harmooniliseks tervikuks. Suur tänu neile, kes on näitust entusiastlikult propageerinud ? alates Sirbi peatoimetajast Mihkel Mutist ja lõpetades Rael Arteliga ajakirja Loodus veebruarinumbris. Suur tänu kõigile, kes…
-
Kotkas nokib geeniuse tattiSellised asjadkuuluvad meie elu juurdesurm ka ei aita
Kivisildnik
Vaala galeriis on näha maalid on ajavahemikust 1984 ? 2004. Nõnda võtab Ilmar Kruusamäe kokku oma loomamaalide pildiraamatu, kõrvutades ning vastandades neid inimmaailmaga. Sümbolistlikult mõjub ka aasta 1984, mis Orwellile vihjates motiveerib meid mõistma ja mõtestama teatud situatsioone allegooriate ja metafooride kaudu. Hüperrealism on mõistukõnelise kunstikeele kõrval märksa primitiivsem ja selgesõnalisem visuaalse keele vorm. 1980.…
