-
Tänavu kogunevad maaliharrastajad Kadriorgu väliskunsti muuseumi näituse ?Balti rokokoo: Läänemere maade XVIII sajandi fajanss? raames. Pargi maalimist ja tarbekunsti näib esmapilgul lahutavat ületamatu kuristik. Taldrik on ainult alus, millelt toitu manustada, ning jooginõu optimaalsete mõõtmetega vedeliku tarbimise vahend. Mis siin loodusega pistmist?
Lisaks portselanile ja seda imiteerivale fajansile avastas XVIII sajand ka etiketi. Eelkõige nobiliteedi igavusest, kuid etiketis peitus teisigi väärtusi. Mõiste ?etikett? algne tähendus peitub…
-
Kui rääkida naisskulptoreist Eestis, peaks kindlasti nimetama ka peamiselt saksa kultuuriruumis karjääri loonud, ent Härgla mõisas sündinud Constance Elisabeth Wetter-Rosenthali (1872 ? 1948), kes sai oma kunstnikuhariduse Dresdenis ja Berliini Preisi akadeemias. Peale muuseumis säilinud artdeco?liku vabaplastika teavad eestlased tema loodud Parrot? ja Aleksander I pronksreljeefi Tartu Ingli- ja Kuradisillal, enamasti neid siiski kunstniku nimega seostada oskamata.
Näitusele koondatud naisskulptorid kuuluvad põlvkonda, kes lõpetas oma…
-
Kuigi skulptuuri õpetati nii Tartus kui Tallinnas, tuli meie 1930ndate kunstiellu skulptoreid juurde märksa vähem kui maalikunstnikke või graafikuid: nende ettevalmistamine, vajalike teadmiste-oskuste omandamine võttis kauem aega kui teiste valdkondade esindajatel. Pal-
lase koolis oli 1920ndatel ja 30ndatel üldse vaid 15 lõpetajat, neist 4 naist: Leontine Lind (1927), Natalie Verhoustinskaja (1928), Amanda Jasmiin (1937) ja Linda Sõber (1938), kellele II maailmasõja ajal lisandusid veel Lydia Laas…
-
Ku galeriis on igasuguseid asju. Kaste, karpe, vitriine ja vigureid, eesriideid, uhket tapeeti, tahvleid, kangarulle, monitore ja kaameraid, plaane, prinditud kontseptsioone, jooniseid ja skeeme, valvur, . . . .stopp. Valvur ei ole ju ometi asi. Või on ehk siiski? nagu tavatseme öelda, et auto sõidab, kuigi on täiesti ilmne, et nimetatud sõitja on siiski auto juht.
Selles asi ongi, et galeriis nagu oleks asju ja nagu ei ole…
-
Electro-mammutid: Mouse on Mars
Mõne kuu eest toimus Vilniuses elektroonilise muusika festival ?Elektrodienos: unidentified audio object?. Kolmel ööl käis kahelt lavalt läbi üle kahekümne artisti, peaesineja oli Düsseldorfis tegutsev electro-duo Mouse on Mars, keda muuseas soojendasid Ki wa, Andres Lõo ja Kaffe Mattews). Backstage?il õnnestus pikemalt jutule saada Mouse on Marsi ühe liikme Jan St Werneriga, aeg-ajalt ütles ka Andi Toma sõna sekka.
Kuidas on omavahel…
-
Huvitaval kombel on võimaluste avardudes kaduma läinud progressiusulisi ringkondi vallanud optimistlik illusioon; varem hinnati tugevasti üle tehnoloogia mõju muusikale ning kultuurile laiemalt.
Arvuti ei ole enam ammu masin, mis juhib inimest nii, nagu kunagised tulevikuutoopiad seda dramaatiliselt kujutasid. Arvuti on eelkõige võimas töövahend ja muusiku instrument, millega on võimalik väljendada oma emotsioone mitte vähem tõetruult kui mõne klassikalise pilliga. Loomulikult on eelduseks selle instrumendi oskuslik…
-
Ühekuulise vahega peeti Eestis ja Leedus maha kaks elektroonilise heli festivali: ?Elektrodienos: unidentified sound object? toimus Vilniuses esmakordselt, Tallinnas läks ?Hea uus heli? teisele ringile. Napp ajaline ja geograafiline distants pakub ilmeka võrdlusmomendi, mille siinkohal kohe ära kasutakski.
Vilniuse festivali motoks oli Dennis Cooperi mõttetera, et ?muusika on alati ees?. Avangardi imperatiivi mõõtu mõte hoiab audionähtusi, kui soovite, helikunsti, nende tegijatest eespool liikumas. Korraldajate ja publiku…
-
Alltoodu on vaid episood pikemast 7. mail Von Krahli teatri väikeses saalis toimunud jutuajamisest. Ürituse organiseerisid veebiajakirja looming.org ning raadio ?Ööülikooli? meeskond. Ette võeti Kraftwerki fenomeni popi- ja kunstimaastikule jäetud jäljed, rehitsedes kultuurilises kolikambris ja nuuskides Kraftwerki mõjusid meie ümber, kohtades, kus neid ehk oodatagi ei oskaks. Kas Kraftwerk on midagi enamat kui popansambel? Kui Kraftwerk on robot, kes siis oleme meie? Bändi-identiteet kaasaegses kunstis? Pulseeriva…
-
Anders Härm: Pakun, et masina ja inimese sümbioosi idee või siis elutu mehhanismi elluäratamine on võrdlemisi vana kultuuriline kontseptsioon. Masin-inimene on sellest üks edasiarendus, sest see on kultuuri üks fundamentaalseid ihasid.
M. L.: Ma olen sinuga täiesti nõus, aga põhimõtteline vahe on siin selles, et sellest sai üks ametliku ideoloogia tugevaid osasid.
A. H.: Ja-jaa. No aga see algab tõenäoliselt XVI sajandil kõikvõimalike iseliikuva…
-
Seepärast on loodud veebiajakiri, mida toetab seeriaüritus/sünergiaüritus ?1+1=1? ehk looming.orgi avalik väljund. Ilmus ka esimene looming.orgi helikandja, muusikakogumik ?Lilled algebrale?, millel peamiselt Eesti noored helikunstnikud. Selliseid kogumikke on plaanis aastas kaks välja anda. Ning nendele vahelduseks ilmuvad varsti ka mõned lühihelikandjad, EPd ja mittekogumikud ehk konkreetsed heliprojektid. Need duubelduvad veebis ning jagatakse enamuses promotsioonimaterjalidena välja kohalikele huvilistele ning laiale maailmale. Võrguajakirjas www.looming.org põimuvad mitmete varasemate ürituste…
