-
Näitus ?Eesti esimesi naiskunstnikke. Karin Luts (1904 ? 1993)? Adamson-Ericu muuseumis kuni 26. VI.
Viimases Kunstforumi köites (Bd 175) arutletakse sellise ajaloolise termini üle nagu romantism. Sellest vaevalt interpretatsioonirohkemat leidub: romantiline elutunnetus asetab kõik kõigega seosesse (sh looduspanteism), romantiline mõtlemine armastab kreatiivse vastuolu momenti ja järgib tsüklilist kulgu.
?Romantiline liikumine, eelkõige Saksamaal, viis teadvuse avardumiseni erinevates suundades: dionüüsosliku printsiibi kui loova taasavastamiseni kunstis, müütide ja muinasjuttude kasutuselevõtmiseni ja…
-
Aga Liidia Mälksoo polnud kõigest oma ajastu pürgimuste ja saatuste tüüpiline näide, ta on endast ka otseses mõttes märgi maha jätnud ja seetõttu on Liidia Mälksoo tähendus kogu II ilmasõja järgses eesti tekstiilikunstis pretsedenditult hindamatu.
Lastelaste jaoks oli Liidia Mälksoo memm, kelle telgede alla oli hea pesa ehitada ? ehkki hästi ei tohtinud, sest sidusenöörid läksid sassi. Selline memm oli kuuekümnendatel sündinud laste puhul üsna tavaline,…
-
Mida rohkem tekstiilikunstnik tehnikaid valdab, seda parem talle. Praegu on just selline aeg, et igasugused käsitöötehnikad on väga populaarsed. Olgu see siis heegeldamine, tikkimine, kudumine, nipeldamine või makrameetamine. Ja õnneks on ka reeglid kuidagi lõdvemaks läinud, tehnikaid võib julgelt omavahel kombineerida või kasutada ebatavaliste materjalidega. Ükski tehnika ei jookse mööda külgi maha, peaasi et tulemus on intrigeeriv.
Miks Liidia Mälksoo on meie kunstiajaloos tähelepanuta jäänud?
Mare Kelpman
Eesti professionaalse…
-
Kõigepealt räägi tutvustuseks, kes on Ilme Rätsep.
Hariduselt olen tegelikult moekunstnik. Pööre tuli siis, kui sain aru, et teenindamine mulle ei sobi. Läksin tööle tehnikaülikooli, kus korraldati ümber õmblustoodete tehnoloogia ja konstrueerimise õppetool, ning see panigi mind kümme aastat pärast lõpetamist eriala vahetama. Tegelikult oli vaja ka kümme aastat õppida unustama seda, mida olin instituudis omandanud. Tolleaegses ERKIs olid mõned väga kindlad dogmad, millest oli vaja…
-
?Kui palju kukub publiku arv, kui kunstimuuseum soolalaost välja kolib?? küsis üks ajakirjanik, kui meedias kunstimuuseumi soolalaost lahkumist kuulutati.
Küsimus tuli täieliku üllatusena, ei oska niipidi enam mõeldagi. Viimastel aastatel on kunstimuuseumi Rotermanni näitusesaali külastatavus olnud väiksem kui arhitektuurimuuseumi näitustel. Tundub küll, et juba ammu (kui see üldse kunagi nii on olnud) ei sattuta arhitektuurimuuseumi näitustele möödaminnes, vaid tullakse ikka arhitektuuri enda pärast. Erand oli muidugi…
-
Boaz Tal. Autoportree minu perekonnaga. Recondita harmonia. 1991. Mustvalge foto. Repro
Fotokunsti kui kõige demokraatlikumat kunstivaldkonda oleme harjunud pidama millekski, mis ei vaja ilmtingimata originaali, mille mulje võib edukalt kätte saada ka reproduktsioonist. Iisreali fotokunstnik Boaz Tal tõestab aga ilmekalt otse vastupidist: tema suureformaadiliste fotode autentne atmosfäär jõuab vaatajani ainult originaalis. Nii kummaline kui see ka pole, käib see tõdemus nii mustvalgete lavastuslike fotode kui ka värviliste…
-
Jüri Kask. Nö.
Jüri Kase näitus ?Viis värvi? Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 19. VI.
Jüri Kase maalide seas on hea olla. Tema eelmise näituse ajal, samuti Kunstihoone galeriis, tundsin lausa katarsisetaolist seisundit. Ent tema maalidesse süvenedes tekib ka kerge ebamugavustunne: Jüri Kase suured pildipinnad ei ole ainult mõnusad dekoratiivsed ruumi täiendavad värviplekid, neis on mingi kummaline pinge, võitlus, mõnikord painegi.
Anu Allas on vaadelnud Jüri Kase maalimisviisi…
-
Kasseli Fridericianumis avati 1. mail kuraatorite grupi What, How & for Whom / WHW (Ivet Curlin, Ana Devič, Natasa Ilič ja Sabina Sabolovič) koostatud näitus ?Collective Creativity??. Väljapanek esitab kollektiivse kunstiloome vorme, mille loojad jagavad siis kas ühiseid toimetulekustrateegiaid, elustiili või poliitilis-maailmavaatelisi seisukohti. Näitus keskendub sotsiaalsete pingete avaldumisvormidele, mille ümber on organiseerunud kollektiivne kunstilooming. Tegeletakse ka kollektiivse loometöö vabastavate ja teraapiliste aspektidega, mille puhul ühislooming pole…
-
Tahaksin rõhutada, et Ole ja Mäetamme ?Suur projekt? vastas eelkõige nende kunsti arengu sisemisele loogikale, kasvas välja pigem neist endist kui kunstimuuseumi vajadusest soolalaole da-daa teha! Ja mul on kahju, kui see muuseumi kultuuripoliitilise promojutu varju on jäänud. Nad olid siin eelkõige ise oma kuraatorid, oma kahe kokkutepitud kunstnikubiograafia isevalitsejad. Kuid soolalaoga hüvastijätmiseks sobis see projekt suurepäraselt, kuna tegu on ruumispetsiifilise monumentaalmaaliga.
Üheksakümnendail, mil keskenduti pisiprojektidele, oli…
-
Anders Härmi kureeritud näitus ?Maalimine keelatud!? Tallinna Kunstihoones kuni 10. VII.
Tallinna Kunstihoonesse saabuvast maalipõhisest näitusest, mida paneb kokku ?lõpetage maalikunsti tagasituleku kuulutamine!?-suhtumisega kuraator Anders Härm, rääkis veidi parastava tooniga juba pool aastat tagasi kunstnike liidu president ja ?maalikunst tuleb tagasi!?-positsiooniga maalikunstnik Jaan Elken. Umbes stiilis, et kus need maalikunsti surmagi kuulutavad uskmatud pääsevad maali igavese taastuleku vanatestamentlikust raevust ehk trendide muutumisest rahvusvahelises Art World?is. Nende kahe…
