-
George Legrady arhiiviprojekt “Pocket Full of Memories” (2001). Repro
Koopiateema on digitaalpaljundamise ajastul ilmselgelt ära leierdatud. Kui kõnelda kunstist, siis saab kõike ketastel säilitatavat kopeerida, välja arvatud installatsiooniformaadis kulukad projektid. Iga päev kopeerime plaate, filme, raamatuid, info- ja elamuste näljas kopeeritakse ka suure vaevaga loodud kunstiteoseid.
Elame post-copyright’i ajastul. Copyleft-liikumine on aktuaalne. Algupäraseid ja ehedaid teoseid luua on peaaegu võimatu. Kõik on läbi proovitud, ammendatud, ära tehtud.…
-
Näitus “Vene kunstnikud Eestis XX sajandi algupoolel” Eesti ajaloomuuseumi Maarjamäe filiaalis aasta lõpuni. Kuraator Nikolai Kormašov
Selline näitus on olnud Adamson-Ericu muuseumi tegevuskavas, ent edasi lükatud määramatusse tulevikku. Ja see muuseum oleks ehk jäänudki näitusele liiga väikeseks, ehkki ka ajaloomuuseumi kaks saali tingisid küllaltki range valiku. See-eest on Adamson-Ericu muuseum viimase aastakümne jooksul tutvustanud Narva muuseumi kunstivarasid, sealhulgas käesoleval näituselgi eksponeeritud Pjotr Loginovi ja Mihhail Uljanovi töid,…
-
Terje Ojaver. Avatud monument. 2005. Tõnu Smidt
Kujurite ühenduse aastanäitus “Jälg” Tartu Kunstimajas, botaanikaaias ning renoveeritud linnamüüril 17. XI – 11. XII
Skulptuur on viimasel ajal hulganisti kõneainet pakkunud: küll on arutatud monumentide tähenduse, tähendusetuse ja eelkõige olematuse üle. Kuid ka skulptorite kaduvväike järelkasv on sedavõrd muret tekitanud, et sotsiaalse närviga kunstnik Marco Laimre ei pidanud paljuks oma viimasel isiknäitusel selleteemalise installatsiooniga välja tulla. Kuigi ei saa öelda,…
-
Ei pääse meie ega meie sõbrad lätlased temast. Euro on teel ja litid, latid, kroonid kadumas. Eks kahju ole ka, alles saime oma raha. Nii ilusa, paljud väidavad, et olevat lausa maailma kauneimad need meie jakobsonid ja koidulad. Küllap lätlased ja leedukadki arvavad oma rahade kohta sama. Euro kohta kuulukse Euroopas valitsevat kaheosaline konsensus: iga maa raha on ilusam kui euroraha ja nii ilmetut ning igavat…
-
“Happy Art’i” talk-show’ juht Kadi Estland Jaanus Heinla
Kadi Estland “Happy Art” Tallinna Linnagaleriis 24. XI – 11. XII.
Kas kunstist või ka kunstielust rääkimine on ka ise kunst? Nii võiks ehk küsida, kui poleks vaikides kokku lepitud, et see, mis jõuab galeriide seinte vahele, on kunst juba ad ipso.
Kadi Estland eksponeerib Linnagaleriis mitmeid intervjuusid nii kunstnike kui kriitikute ja kuraatoritega, mõttega saada selgust selles,…
-
Eesti Kunstnike Liit on aastaid tellinud oma kunstnikest portreefilme ning sama kaua on kostnud ka seisukohti, mis seavad selliste filmide tegemise otstarbekuse kahtluse alla. Ise pean kõiki neid filme vajalikuks, enamasti on need olnud ka professionaalselt teostatud ja inforohked.
Kuigi Marko Raadi “F.F.F.F. läheb laiali” linastuse eel tutvustas režissöör filmi eelkõige viie kunstniku portreefilmina, on ta esitanud 50 minutit kestva viie noore naise antropoloogilise uurimuse. Grupisisesed…
-
Kujundlikult öeldes: muuseumi lävepakk peab olema tänavatasandil, peame õppima (ikka veel!) suhtlema oma publikuga kui intelligentne sõber, mitte kui agressiivne müügimees. Tulgem tagasi Karin Hallas-Murula Pariisi-näite juurde: Pariisi äärelinna muuseumidirektor ei tohi mingil juhul olla solvunud märatsevate noorukite peale, keda ta või-olla kunagi on “söötnud, jootnud, koristanud ja nendega näitusi teinud”. See muuseumidirektor peab sisyphosliku järjekindlusega küsima endalt, mida oleks ta võinud teha paremini, ta peaks…
-
Susanne Riegelnik. Viin nr 1. 1996. Akrüül, lina. repro
Austria kunstnike näitused Eesti rahvusraamatukogus: “Vaade Viini linnale. Topograafiline tajumus”, “Salzburgi kunstimaastikud”, “Dieter Josef. Litograafia kui sõnum”. Näitused on avatud kuni 4. XII.
Viini kunstnike väljapaneku kohta on näitusevoldikus antud seletus: “Tähelepanu keskmes on Viini linn – mitte küll sellisena nagu ta (silmale nähtav) on, vaid linn kui n-ö tooraine, mida kunstiteoste tarbeks kasutatakse.” Selle vajaliku eelteadmiseta võib vaatajal olla…
-
ErnŐ Kochi näitus Ungari Instituudis kuni 9. XII.
Ernő Koch sündis 1898. aastal Suur-Ungaris, täpsemalt Transilvaanias Szászvárosis, mägises Karpaatide piirkonnas, mis liideti 1918. aastal Rumeeniaga. Ka oma kunstihariduse sai ta Ungaris, Budapesti Kõrgemas Rakenduskunstikoolis, kuid täiendas end Leipzigi Graafika ja Raamatukunsti Akadeemias.
Aastail 1926 – 40 elas Ernő Koch Eestis. Siia tõi ta hõimuliikumisest sütitatud etnograafiahuvi, ent peagi võttis ta osa ka kultuurkapitali aastanäitustest. Tema Eesti perioodi…
-
Flo Kasearu. Eesti skulptuur. 24. XI 2005. 2x Jaan Klõšeiko
Amandus Adamsoni 150. sünniaastapäevale pühendatud workshop’i esitlus Paldiski linnapargis 3. VII (kuraator Terje Ojaver), “Elavad skulptuurid” Tallinna Kunstihoones 24. XI (kuraator Anders Härm).
Traditsiooniline skulptuur, elav skulptuur, kehakunst, performance – neli erinevat suhestumist inim-keha-vormiga. Elav skulptuur on neist marginaalseim ja üllatavalt määratlemata. Uuemategi kunstileksikonide sirvimine on lausa šokeeriv: saksa väljaandes (1995, eesti keelde tõlgitud 2000, kirjastus Kunst)…
