-
Väljend “pangakunstnik” on Eestis negatiivse varjundiga, vihjates kinnimakstud tellimustöödele või angažeeritud projektidele. Lapin kuulub äraostmatute sekka, sest tema tööd on sündinud vabast tahtest, võitlusvaimust, omaaegsete kunstikonventsioonide vastumeelsusest ning avangardismimeelsusest. Siin ta siis on, klassikustaatuses renessanssmees Lapin: luuletaja, kirjanik, arhitekt, insener ja kunstnik.
1970ndatel Moskva põrandaaluste kunstnike ringkonnaga lävides mõjutasid teda kõige enam sealsetes erakogudes leiduvad XX sajandi alguse avangardkunsti korüfeede teosed. Peterburist Eestisse kolinud ukraina kunstniku Vladimir…
-
Foto: Eleonora Kampe
Möödunud aasta lõpul oli sul kolm näitust korraga: “Voolav labürint” SEB Ühispanga galeriis koos Katziga, “Meistriteoste
varjus” Kadrioru kunstimuuseumis koos Laurentsiusega ning isikunäitus “Vana labürint” Art Depoos. Kas see oli juhuste kuhjumine, loominguline kõrghetk või midagi muud?
Ma arvan, et igasugune loov ilming on kõigepealt midagi muud. Seejärel ka loominguline kõrghetk. Lõpuks muidugi juhuste kuhjumine. Praegu on abiks veel stipendium “Ela ja sära”. Väga raske…
-
Arne Maasiku näitus “Pusad” Hobusepea galeriis kuni 9. I.
Kujutatavast lähtudes liigituksid Arne Maasiku võsapildid just nagu loodusfotode hulka. Tegelikult on ta sellest traditsioonist eemalduv ja poleemiline – žanri destruktureeriv. Me ei näe siin linnu-, looma- ja taimefotost tuttavat nominalismihuvi (“Öösorr koidikul”, “Hõbe-imar loojakul” jne) ega looduskalendritest omaseks saanud panoraamseid maastikke, dramaatilisi pinnavorme ega meeleolukaid metsakoosluseid. Kui õigeusksed loodusfotograafid ärkavad ennem kukke, et oma pildid kätte saada…
-
Valinud oma peamiseks relvaks iroonia (valgustid “Good bye”, “Mr Edison 1-2”), on ta loonud hulga veidi nihestatud olemusega igapäevaesemete vorme.tarmo luisk
Tarmo Luisk on kindlasti üks Eesti stabiilsemalt tegutsevaid tootedisainereid. Aastaid on olnud võimalik tema loodut poest osta ja näha näitustel eesti disaini esindamas. Luisk on muutunud siinse keskkonna peaaegu märkamatuks osaks. 1997. aastal loodud valgustite seeriast “Basic” kujunes selle terviklikkuses Luisule omase lihtsuse ja nutikuse kompromissina…
-
Foto: Tarmo Teder
12. ja 13. detsembril rändas grupp Eesti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarse kunsti magistrante semestri lõpetuseks jalgsi Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealal. Jaan Toomiku juhtimisel läbi viidud õppematk algas mõni kilomeeter Peterburi maanteest lõunas ja lõppes järgmisel päeval Aegviidus. Mööda matkaradu läbiti kokku 33 kilomeetrit, põhiliselt raba- ja laanemaastikku. Käisin Sirbi vaatlejana protsessi kaasa ja raporteerin nüüd nähtust.
Retk algas metsa rüppe varjunud jääkaanes Pikkjärve lähedalt, kus seekord keegi alasti uisutama…
-
Pead silmas psüühilist raputamist, šokeerimist?
Ei, ei, pigem on vaja jõuda teise vaimsesse olekusse ja selle kaudu ootamatuseni, piirsituatsiooni. Ekstraordinaarse käitumisega on võimalik trafaretseid asju hoopis teistmoodi näha ja lahendada. On vaja igapäevasest tasakaalust välja viia, et inimene läbiks pealiskihi, ainelisele informatsioonile tugineva teadvuse, jõuaks aluskogemuseni. Aga see kõik käib ikka mängu vormis, ega ma saa ka väga laamendada, meie õppesüsteem ei võimalda selles vallas süstemaatilist pühendumist.…
-
Foto: Eleonora Kampe
Möödunud aasta lõpul oli sul kolm näitust korraga: “Voolav labürint” SEB Ühispanga galeriis koos Katziga, “Meistriteoste
varjus” Kadrioru kunstimuuseumis koos Laurentsiusega ning isikunäitus “Vana labürint” Art Depoos. Kas see oli juhuste kuhjumine, loominguline kõrghetk või midagi muud?
Ma arvan, et igasugune loov ilming on kõigepealt midagi muud. Seejärel ka loominguline kõrghetk. Lõpuks muidugi juhuste kuhjumine. Praegu on abiks veel stipendium “Ela ja sära”. Väga raske…
-
Arne Maasiku näitus “Pusad” Hobusepea galeriis kuni 9. I.
Kujutatavast lähtudes liigituksid Arne Maasiku võsapildid just nagu loodusfotode hulka. Tegelikult on ta sellest traditsioonist eemalduv ja poleemiline – žanri destruktureeriv. Me ei näe siin linnu-, looma- ja taimefotost tuttavat nominalismihuvi (“Öösorr koidikul”, “Hõbe-imar loojakul” jne) ega looduskalendritest omaseks saanud panoraamseid maastikke, dramaatilisi pinnavorme ega meeleolukaid metsakoosluseid. Kui õigeusksed loodusfotograafid ärkavad ennem kukke, et oma pildid kätte saada…
-
Valinud oma peamiseks relvaks iroonia (valgustid “Good bye”, “Mr Edison 1-2”), on ta loonud hulga veidi nihestatud olemusega igapäevaesemete vorme.tarmo luisk
Tarmo Luisk on kindlasti üks Eesti stabiilsemalt tegutsevaid tootedisainereid. Aastaid on olnud võimalik tema loodut poest osta ja näha näitustel eesti disaini esindamas. Luisk on muutunud siinse keskkonna peaaegu märkamatuks osaks. 1997. aastal loodud valgustite seeriast “Basic” kujunes selle terviklikkuses Luisule omase lihtsuse ja nutikuse kompromissina…
-
Foto: Tarmo Teder
12. ja 13. detsembril rändas grupp Eesti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarse kunsti magistrante semestri lõpetuseks jalgsi Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealal. Jaan Toomiku juhtimisel läbi viidud õppematk algas mõni kilomeeter Peterburi maanteest lõunas ja lõppes järgmisel päeval Aegviidus. Mööda matkaradu läbiti kokku 33 kilomeetrit, põhiliselt raba- ja laanemaastikku. Käisin Sirbi vaatlejana protsessi kaasa ja raporteerin nüüd nähtust.
Retk algas metsa rüppe varjunud jääkaanes Pikkjärve lähedalt, kus seekord keegi alasti uisutama…
