-
VILJANDI METSAKALMISTU KABEL
Jaanuar
I preemia “Moriko” – Andres Lember (Male Arhitektid)
II preemia “Akira” – Andres Lember (Male Arhitektid)
III preemia “Porta” – Emil Urbel, kaasa töötas Ott Hirvesoo (AB Emil Urbel)
Ergutuspreemia “Maa” – Ott Kadarik, Villem Tomiste, Mihkel Tüür (AB Kosmos)
Ergutuspreemia “Lähedal” – Veronika Valk, Yoko Alender, Tuuli Köller (Kavakava)
KIHNU SADAMAALA PLANEERIMISE JA HOONESTAMISE IDEEVÕISTLUS
Oktoober
I preemia “Kõu” – Siiri Vallner, Kaire Nõmm, Helina Lass, Anna-Liisa Unt…
-
Arhitektuurivõistlused olid sel aastal pidevalt teravalt esil, leidsid tihti kajastamist meedias, kus üldse lubati enestele üsna vaba arhitektuuri ja planeerimise alast pläkutamist, mille seas aga ka palju konstruktiivset mõttevahetust. Negatiivse näitena jääb arhitektuurivõistluste ajalukku Saaremaal Kaali muuseumiga juhtunu, kus kõrgetasemelise võistluse võidutöö realiseerimise asemel otsustas kohalik “karupoeg” lihtsalt oma maitse järgi “putka” kiirelt püsti panna, ja veel millise! Mõnusaid uudiseid tuli aga Pärnust, kus on alustatud…
-
Kumu
Eesti kunstimuuseumi uue hoone valmis saamine on pannud lõppeval aastal muuseumi kontekstis kunsti, kunstiajalugu üle vaatama ning ka ümber mõtestama. Kuid mitte ainult: Kumu valmimine ärgitas hoogsamalt kui kunagi varem ka kunstimuuseumi tähenduse ja rolli üle mõtlema. Kunstimuuseumi teadurid-kuraatorid olid ETV kunstisaate Aku käivitajad ja ka autorid; muuseumi oma väljaanne Agent ei piirdunud ainult oma tööde-tegemiste tutvustamisega, vaid püüdis avada ka üldisemalt kaasaja muuseumi olemust; sügisel…
-
Esiteks: ei saa väita, et videokunst oleks Eestis silmatorkavalt populaarne. Eksponeerimise seisukohalt on see üks tülika kaasaegse kunsti tülikamaid alaliike, kuna nõuab toimimiseks suhteliselt palju ruumi, ja publik, eriti n-ö seganäitustel, jõuab alalõpmata kohale poole pealt ning enamasti lihtsalt ei viitsi seista ja korralikult vaadata. Avalike suhete osas on videokunst ka eriti õnnetu kategooria, kuna klammerdutakse kunsti väärtust hinnates tihti teoste väliselt arusaadavaima, puhtalt käsitööoskuse pinnalt…
-
Kindel on see, et Kai Kaljo pole fotokunstnik, sest talle on oluline aja kulg, mida ei saa fikseerida peatatud hetkena. Kuigi “A.D-d” on eksponeeritud nii kodu- kui välismaal, paelub taies Kunstihoones just oma asetusega ruumis, sest peegelpildis läbi saalide on projitseeritud video “Miraaž”.
Kunstniku kaamerasilm on New Yorgis juhuslikult tabanud filmivõttetiimi segamatult tööhoos. Mööda tänavat sammuvad protsessioonikäigul sarkastilise irvega näos dalai-laamaks, paavstiks, mustanahaliseks usukuulutajaks, moslemiks ja õigeusklikuks…
-
Elsbeth Rudolffi ja Carl Timoleon von Neffi Raffaeli “Madonna della Sedia” järgi tehtud koopiad. Repro
Näitus “Meistriteoste lummus. Koopia Eestis XIX sajandil” väliskunsti muuseumis kuni 16. IV 2006.
Kõige tabavamalt on Kardioru kunstimuuseumi näitusi “Meistriteoste lummus. Koopia Eestis XIX sajandil” ning Peeter Lauritsa ja Laurentsiuse “Meistriteoste varjus” iseloomustanud Andreas Trossek: need näitused uurivad suhtumisi ehk seda, kuidas on kunstiteoste koopiatesse ja kopeerimisse suhtutud XIX kuni XXI sajandini,…
-
Mercurius kolme graatsiaga. Kuno Veeberi koopia Jacopo Tintoretto 1576. aasta seinamaali järgi Veneetsia Doodžide palees. 1927. TKM. Stansilav Stepaško
Läbi sajandite on kunstiteoste kopeerimisel olnud kaks suurt käivitajat: õppimine ja kogumine. Õppetöös võis eeskujuks (nagu öeldi: originaaliks) olla spetsiaalsete graafiliste joonistuseeskujude kõrval ka mõne maali koopia või üle graafikaturu levinud, kuulsat meistriteost reprodutseeriv gravüür. Kui maalikoopiad, skulptuuride valandid ja reprodutseerivad gravüürid olid kollektsioneerimise objekt, tähistasid need…
-
Meistriteoste lummus. Koopia Eestis XIX sajandil. Eesti Kunstimuuseum, Kadrioru kunstimuuseum Tallinn, 2005. 200 lk.
“On intrigeeriv, kuidas Eesti publik Lääne-Euroopa kunstiajaloo kõige tuntumate tööde koopiatele pühendatud raamatu ja näituse “Meistriteoste lummus” 2005. aasta septembris vastu võtab,” lausub saateks Tiina-Mall Kreem. Raamatu põhiosa koosneb viiest artiklist, värvitahvlitest ja kataloogidest. Töö on korralik, kujundus kaunis (Peeter Laurits), tulemus soliidne.
Sealsamas ütleb T.-M. Kreem, et Eesti Kunstimuuseumi teadlased võtavad ülesande…
-
George Legrady arhiiviprojekt “Pocket Full of Memories” (2001). Repro
Koopiateema on digitaalpaljundamise ajastul ilmselgelt ära leierdatud. Kui kõnelda kunstist, siis saab kõike ketastel säilitatavat kopeerida, välja arvatud installatsiooniformaadis kulukad projektid. Iga päev kopeerime plaate, filme, raamatuid, info- ja elamuste näljas kopeeritakse ka suure vaevaga loodud kunstiteoseid.
Elame post-copyright’i ajastul. Copyleft-liikumine on aktuaalne. Algupäraseid ja ehedaid teoseid luua on peaaegu võimatu. Kõik on läbi proovitud, ammendatud, ära tehtud.…
-
Näitus “Vene kunstnikud Eestis XX sajandi algupoolel” Eesti ajaloomuuseumi Maarjamäe filiaalis aasta lõpuni. Kuraator Nikolai Kormašov
Selline näitus on olnud Adamson-Ericu muuseumi tegevuskavas, ent edasi lükatud määramatusse tulevikku. Ja see muuseum oleks ehk jäänudki näitusele liiga väikeseks, ehkki ka ajaloomuuseumi kaks saali tingisid küllaltki range valiku. See-eest on Adamson-Ericu muuseum viimase aastakümne jooksul tutvustanud Narva muuseumi kunstivarasid, sealhulgas käesoleval näituselgi eksponeeritud Pjotr Loginovi ja Mihhail Uljanovi töid,…
