-
“Suomen trikoo” tehase soome meeste aluspesu reklaamplakat. 1970ndad. Repro
Näitus “Tabu – meeste aluspesu kultuur” (“Nimettömät – kalsarikulttuuria!”) Helsingi Tennispalatsis on avatud 12. II.
Avalikkuse ette on hakatud viimastel aastakümnetel tooma mitte ainult marginaalsusi, vaid ka tabusid. Seda trendi järgib ka Helsingi linna kunstimuuseumi Tennispalatsi näitus. Väljapaneku koostamist nõustas filosoof ja politoloogia doktor Petri Sipilä.
Faktidel põhinev intiimne teema on saanud kunstilise ja teadusliku mõttearenduse nii esemete, maalide, fotode…
-
Möödunud aastal oli mul au kujundada raamatukunstikonkursi diplomid ning kuidagi iseenesest sattus nende peale konkursi pealkirjaks “25 paremat”. “Meie konkurss on “25 kaunimat”,” tuletati mulle selle peale meelde. Tõepoolest, Eesti raamatud on kaunid. Endisaegsed mured nagu vilets paber, lagunev köide, halvasti kattev värv, vanad trükimasinad ning vintis trükkalid on jäänud minevikku. Meie trükikodade tehnoloogia on sageli moodsam kui naabermaadel, paber on ostetud maailma tipptootjatelt ja konkursisõela…
-
Tartu Kunstimuuseumi tarbekunstikogu tekkis nagu muuseum ise, sõltumata pealinnast. Kunstimuuseumi alusvara panid 1940. aastal kokku Tartu kunstnikud. Tarbekunstikogu sai alguse sõja-aastatel, kui tolleaegne direktor Voldemar Erm hakkas muretsema välismaale põgenenute ja küüditatute korteritesse jäänud kunstivarade, sealhulgas mööbli pärast. Tal õnnestus, vist ainsa direktorina Eestis, sõlmida kokkulepe rahandusosakonnaga, et tühjaksjäänud korterites tehakse inventuur ja kunstiväärtused tuuakse muuseumi varjule. Mõni päästeoperatsioon oli tuberkuloosihaige Ermi jaoks lausa kangelastegu. Tundub,…
-
Mida tähendavad muuseumikogud? Kas tuleb aja jooksul kujunenud kogud tervikuna säilitada?
Muuseumide üks tähtsam ülesanne ongi muuseumikogu säilitamine tuleviku jaoks. Muuseumikogu on muuseumi süda ja sellel rajaneb muuseumi tegevus. Ilma koguta muuseum ei ole muuseum, vastasel juhul on tegemist mõne teise institutsiooniga. Kogu kujunemine on pikaajaline ja keeruline protsess, millest on osa võtnud mitmete põlvkondade muuseumitöötajad.
Tahan uskuda, et nii jätkub see ka tulevikus. Mitte mingil…
-
Mida tähendavad muuseumikogud? Kas tuleb iga hinna eest säilitada nende terviklikkus või on õigem spetsialiseeruda?
Loomulikult spetsialiseeruda. Eesti Kunstimuuseumist eraldus ka tarbekunstikogu ja selle põhjal loodi uus muuseum, tarbekunsti- ja disainimuuseum. Miks ei või see toimuda tunduvalt tagasihoidlikumalt rahastatud Tartu Kunstimuuseumi puhul? Oma võimalusi tuleb hinnata emotsioonivabalt ja realistlikult. Emotsionaalselt küsiksin vastu: kas hoida iga hinna eest võrdselt halvasti nii Konrad Mäe maale, jaapani käsitöökastikesi, Eduard Wiiralti…
-
Eino Mäelt. Suvised õhtupoolikud Meleskis. 1974. Repro
Eino Mäelti isikunäitus “Klassikute” sarjas tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 29. I.
Eino Mäelt on oma loominguga eesti klaasikunstis erilisel kohal, sest tegemist on kunstniku ja meisterliku klaasipuhujaga ühes isikus. See lubab tal oma ideed soovikohaselt teostada, klaasipuhumise käigus improviseerida ning materjali ja tehnikat hästi tundes nende iseärasusi loovalt kasutada, nagu hea joonistusoskus annab ükskõik millisele kunstnikule võime oma ideid veenvalt esitada.…
-
Avo Keerend. Muutuv ring II. Värviline kõrgtrükk. 2004. Jaanus Heinla
Avo Keerendi graafika Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 29. I.
Avo Keerendist on kerge ja samas ka raske kirjutada. Kerge, sest vaatamata tema ligi kuuekümnele kunstis osalemise aastale ning 85 eluaastale, on ta endiselt kõrgvormis. Isegi niisuguses vormis, et iga tema uus töö sisaldab nii vaimset, ideelist kui ka vormilist probleemi.
Suhteliselt kerge on Avo Keerendist kirjutada ka retrospektiivses…
-
Näitus “Eesti graafika kuldsed aastakümned“ Pärnu Linnagaleriis kuni 4. II; Aivar Kurvitsa näitus “Vaaraode elust“ TÜ Pärnu kolledži raamatukogus kuni 7. II, Raul Meele näitus “ii-jääh-äh“ Endla Küüni trepigalerii II korrusel kuni 7. II; Anonymous Bohi näitus “M.A.N“ Endla Küüni trepigalerii III korrusel kuni 7. II, Toomas Kuusingu näitus “Kes teisele ütleb, see ise on“ Endla teatri kohvikus kuni 7. II.
Kümme aastat on siinmail kunstiürituse kohta…
-
Nii nad tapsidki meie Ferdinandi, tuhiseb teele üks Euroopa tüvitekst, euroopalik lunastuseotsing läbi võllahuumori, absurdi ja inimlikkuse sõjamöllus. Austerlane Joseph Roth on sama motiivi, sama lähtega kirjutanud ka ühe euroopluse tüviteksti, kirjanduslise identiteedivisandi; kuigi tema viinlasest Franz Ferdinand Trotta on sloveen, aadlik, kahekümnenda sajandi haku noor dekadent ja elupõletaja – ning siin, kus ühe Ferdinandi lugu lõpeb, teise oma meie jaoks alles algab. Kuigi algusest peale…
-
Parimaks tunnistati võistlustöö märgusõnaga “Memory Field”, mille autorid on Pariisis ja Londonis elavad Itaalia päritolu arhitekt Dan Dorell, Liibanoni päritolu Lina Ghotmeh ja Jaapani päritolu Tsuyoshi Tane.
Teise koha sai soome arhitektide Juho Grönholmi, Antti Nousjoki, Janne Teräsvirta ja Samuli Woolstoni (arhitektuuribüroo ALA Architects Ltd Helsingist) võistlustöö märgusõnaga “Gems”.
Kolmanda preemia sai võistlustöö märgusõnaga “Estonia is on the verge of a new millennium”, mille autorid on Alfred Bramberger,…
