-
[Müra]
2010. aasta ehk viimase krooniaasta lõpus ilmunud KUNST.EE avab arutlused kapitalistliku rahamaailma ja kunstivälja suhetest. Õigupoolest tahaksin ma Heie Treieri artikli „Moneypulatsioonid” koha pealt üldse vaikida, sest kuklas tuksub hirm kõlada majandusest rääkides sama rumalalt kui enamik meie raadioeetris kõlavaid ajakirjanikke, kui nad hakkavad kõnelema kultuurist. Orienteerudes küll poliitika ja mingis ulatuses ka majanduse küsimustes, satuvad head kolleegid kunstiküsimustega kokku puutudes tõelisesse kimbatusse, kuid lootes oma professionaalsetele…
-
M. T.: Seetõttu otsustasimegi seekord ajakirjakaugete kunstitöötajate poole pöördumise kõrval (vt Indrek Grigori raadiokolumni üleskirjutust) enesekaemuse kasuks, sest seda tagaside mudelit ei ole me veel avalikkuses läbi mänginud, v.a üksikud väljaande lähteplatvormi kinnitavad kirjutised siin-seal.4
A. T.: Õige, sest kes siis veel kui mitte meie? Oleme uhked avaldatu üle, kuigi teame isekeskis ka teemasid, millele ei leidunud kirjutajat ja materjali, mis seekordsesse koondnumbrisse ruumipuudusel ei mahtunud jne.
M.…
-
Valge värvi tähendus on kultuuriruumides olnud läbi aegade väga erinev: valget on tõlgendatud aktiivsuse, taevalikkuse, vaimsuse ja puhtuse peegeldajana. Ega muidu ole aastasadu tehtud valget tikandit, kus valgele kangale õmmeldi broderiitehnikas kaunistusi, mida kasutati peamiselt alus- ja voodipesu, samuti dekoratiiv- ja kirikutekstiilide puhul. Jaan Elken on kuraatorina paljud asjad pahupidi pööranud, sest valge värvi puhtusest on paljud autorid eesmärgipäraselt väga kaugel. Näituse sissejuhatav tekst algab sõnadega „Ainult…
-
Viimastest kõige tuntumaks on saanud Märtzi projektiruum Brookusmäe jalamil, seal Navitrolla galerii kõrval Olevimäel. Ja oma jutuga nii kaugele jõudes ei saa ütlemata jätta ühte hinnangut. Nimelt on Kunstihoones vaadata väga ilus fotoseeria Mare Trallalt, kus ta alasti täissuuruses korterimööbli vahel poseerib. Sellistest näitustest on võimatu tavalistes ilumõistetes kõnelda, sest pooldajatele on need „juhhei!”-näitused, vastastele aga „uih, ei!”-näitused. Aga Mare Tralla on pihta saanud keha modelleerimisele.…
-
Ülikooli maaliosakonna lõpetajad paistavad silma suhteliselt ühtlase tasemega: on nii väljapaistvaid tippe kui ka üksikuid vajakajäämisi. Taas on nad jaotatud Tartu kõige mainekamate ekspositsioonipindade vahel, aga sellel korral on uuendusena kaasatud ka Peetri kiriku sakraalsed ruumid. Suurimaks üllatajaks ja sellekevadiste lõpetajate tipuks (lõpetas kiitusega) on Anna Hõbemäe maastikul põhinev abstraktsionistlik seeria Tartu Kunstimaja suures saalis. Üllatuslik pole mitte niivõrd see, et kunstnik on oma bakalaureusetööst sedavõrd…
-
Kapist välja
Enamik vähemusgruppe nagu rassilised vähemused on teistele nähtavad, kuid LGBT-inimesed võivad olla sotsiaalselt nähtamatud isegi üksteisele, kui nad püsivad n-ö peidus. Transseksuaalid (kui neil on oma bioloogilisest kehast erinev sooline identiteet) on sageli veelgi nähtamatumad: paljud neist püüavad avalikkuse ees oma soolise identiteedi maha salata. See aitab mõista, miks LGBT-lood on sageli jutustamata. Rääkimine teeb nähtavaks, mõnes mõttes ka ohtlikuks. Avaliku hääle puudumine surub nähtamatuse…
-
Tegelikult läheb kõik teistmoodi. Mida enam laps sotsialiseerub, seda arusaamatuks muutub tema toimimine. Ta kannab riideid, mida vanemad iial ei ostaks, sööb asju, mida peale makstes ka suhu ei paneks, ja hakkab tegelema millegi sellisega, mille olemasolust sa varem isegi teadlik ei olnud. Tulemus on sageli häiriv, kuid tegelikult ei jää üle muud, kui sellega rahul olla. Üldjuhul selgub, et tegu on täiesti toimiva inimesega, ja…
-
Kaua oodatud ja ülimalt vajaliku töö, üldhariduslikus koolis disaini õpetamise õppematerjali, koostas magistrant Merike Rehepapp (juhendajad Krista Aren ja prof Heikki Zoova, konsultant Martin Pärn). Merike Rehepappi nõustasid ka filosoof Aare Ristal, psühholoog Margit Tamm, kunstiõpetajad Reet Reidak ja Külliki Tõnisson, disainiuurija Karin Paulus ja vanalinna hariduskolleegiumi direktriss Kersti Nigesen. Töö tulemusena valminud disainispikker ehk tööraamat õpetajale disaini õpetamiseks põhikoolis on sisult nii disainivaldkonda selgitav juhendmaterjal…
-
Maali erialal lõpetanud Kristi Kongit tõstis esile niisamuti noore kunstniku preemia žürii (mis magistritööde komisjoni liikmetega osaliselt kattus), kelle sõnastuses õnnestus tal tuua „uuskapitalistliku Eesti ühiskond tarbimishüsteeria peegli ette”, mida peab tõenäoliselt mõistma nii, et viimaks ometi on siinmail olemas täiesti orgaaniline popkunsti kihistus, mis on täielikult võrsunud taasiseseisvunud Eestis ja millel puudub igasugune mälusuhe defitsiidipõhise nõukogude minevikuga. Teine noore kunstniku žürii premeeritud magistrant oli…
-
Kui rääkida temaatikast, siis võime pigem rääkida enesekajastusest kui sotsiaalsest refleksioonist, kuigi ka viimane oli esindatud. Üllatava omapärana aga tõid paljud vaatajad/jälgijad esile traditsiooniliste tehnoloogiate tagasituleku. Skulptuur oli jälle skulptuur ja maal maal, kuigi nii ühele kui teisele oli juurde lisatud ka video või tekstid (või mõlemad). Tõusuteel on kunstnikuraamat, seda kui tehnoloogia, mitte kui kujunduslik fenomen. Noor fotograaf Laura Toots on „raamatu” kui formaadi osavalt…
