-
Installatsiooni magistritööna saatnud teoreetilise uurimuse foonil julgen väita, et installatsiooni lihtne sisutasand on teadlik ja taotluslik, kuivõrd Võsa-Tangsood ei huvita antud juhul mitte nii väga sõnum ise, kuivõrd kineetilise kunsti võimalused auditooriumiga suhtlemiseks ehk „nupp ja vänt näitusesaalis”. Hüpoteesiks on siinjuures ilmselt osalt muuseumipedagoogika teoorial põhinev väide, et kui anda külastajale võimalus ekspositsiooniga reaalselt suhestuda, siis kasvab tema huvi ja võime mõista ka teoste sisutasandit. Esimeseks…
-
Vaatajad lasti ükshaaval raske raudukse kaudu pimedasse räpasesse ruumi. Pidevalt naeratav ning suudlusi jagav noor naine tervitas Infektsiooni klubi külastajaid. Kui naine oli igaüht põsele suudelnud, puhastas ta oma näo ja käed kiirelt desinfitseeriva vedelikuga. Klubi ruum oli peaaegu pime, lambid olid kaetud kangaga. Ühel seinal eksponeeriti kolme plastmassist vannitoa kappi. Neis olid argised esemed: hambaharjad, juustunoad, kurgid, klaasid nugade ja kahvlitega jne. Esemete peal roomas aeglaselt…
-
Tegelikult alustas ka saar nii oma tunnusobjektide kui atmosfääriga maalimise esimesest momendist kunstnike tõlgendustes piirideta varieerumist. Kes loodis saare arhitektuuri metafüüsilisi proportsioone ja valgust. Kes pidas võitlust sadade korraga vaateväljas kividega, mis lõõmava päikese ja lõikava tuule konfliktis ning kuhjuvate juhuste tiivul ja autori sarkastilisel tahtel moondusid lõpuks kõigeks muuks kui kivideks (ehk sürreaalseteks õiteks meres; kui lõpudefileel tuvastati mu pildil prügiämber ja hambaproteesid, püüdsin pareerida…
-
Sa oled saanud kunstihariduse ja tegutsenud siiani eelkõige kunstnikuna. Mida selline taust sulle kui kuraatorile tähendab?
Kui üldse on vaja ennast kuidagi määratleda, siis teen seda kunstnikuna. Ka need kuraatoriprojektid, mida olen viimasel ajal teinud, on teatava teoreetilise kontseptsiooni visuaalnägemus: kuivõrd on olemas juba nii häid ja olulisi teoseid, mis mu kontseptsioonidega on haakunud, siis pole ma näinud vajadust produtseerida uusi teoseid, vaid pigem olen loonud kollaažitaolise terviku.…
-
Aga maja ise on ka tegelane. Näitusele minnes mõtisklesin Rael Arteli kureeritud näituse „Lost in Transition” ehk „Üleminekuajaga kaduma läinud” pealkirja ja pressiteate sisu üle. Kas tõesti selleks, et lähiajaloo muutusi mõista, peame otsima midagi, mis eelnenud ühiskonnaga kaotsi on läinud? Kui vanast ühiskonnast midagi alles oleksime hoidnud, kuidas see uude ühiskonda sobinud oleks? Ühiskond on ju nüüd teine. Ühiskonna muutus toob kaasa uued võimalused, antud…
-
Kui varem oli kunsti ruumist väljaviimine ekstreemne, sellel oli alternatiivkunsti tähendus, siis nüüd viiakse kunstiakadeemia ja -koolide kursusi tihtipeale läbi väljaspool kooliruume. Heli-, video-, tantsu-, performance’i-, meediakunsti ning ka arhitektuuriväliprojektid ei ole mõeldavad suhestumiseta loodusliku ja arhitektuurilise keskkonnaga. Kunst on muutunud valge kuubi põhisest praktikast eksperimenteerimiseks avatud keskkonnas.
See mõõde on eelduste kohaselt „Seanahaski” tunda, kuigi kohe osutab kriitiline hääl standardiseerumisele, mis saadab iga projekti, kui see…
-
„Ostalgia” pakub vaadata kunsti, mida on tehtud nii selle piirkonna maadel kui ka kunsti, mille aineseks on olnud see piirkond, seal asuvad riigid, millest nii mõndagi kakskümmend aastat tagasi olemas ei olnud. Segades isiklikke pihtimusi ja kollektiivseid traumasid, aetakse selle näitusega eelkõige selle psühholoogilise maastiku jälgi, kus nii üksikisikud kui ka terved ühiskonnad alustasid uue sootsiumi ehitamist, pidades visa võitlust ja läbirääkimisi eelkõige vanade eluhoiakutega. „Ostalgia”…
-
Kuidas hindate „Seanaha” festivali rahvusvahelises tegevuskunsti kontekstis?
„Seanahk 3” oli väga huvitav ning sealjuures ka edukas sündmus. Just asukoht tegi selle ürituse eriliseks, julgen isegi arvata, et Euroopas ei leia teist sellist. Kindlasti peetakse teisigi tegevuskunsti festivale tugeva tähenduse ning võimsa potentsiaaliga paikades, kuid „Seanahas” on midagi väga unikaalset. Kui nägin seda inimeste hulka, kes Kiltsi lennuväljale performance’eid vaatama tulid, siis see oli selge märk, et festivali…
-
Endise Jugoslaavia aladel, mida võib pidada ka Euroopa naivismihälliks, lööb see Horvaatias ja Serbias eriti kõlavalt, peaaegu Goran Bregovići rütmides. 1950. aastate keskpaigas loodud Zagrebi naivismimuuseum Horvaatias ja unikaalne Serbia slovakkidega asustatud Kovačica küla naivismimuuseum on esimesed omataolised Euroopas. Jagodina naivismi ja marginaalse kunsti muuseum Serbias korraldab kõrgel tasemel rahvusvahelist naivistliku ja autsaiderite kunsti biennaali, Viljandist veidi suuremas Horvaatia linnas Koprivnicas peetakse juuli alguses rahvakultuuri ja…
-
„KONTi puretakse kahe nädala jooksul Tallinna Kalasadamas, kus oma teose kallal töötab korraga üks kunstnik, kes selle valmimise järel kohtub publikuga ja räägib oma loomingust laiemalt,” ütles Kumu kunstimuuseumi kuraator Maria-Kristiina Soomre. „Kokku valmib terviklik installatsioon, mis jääb hiljem üksikutel konteineritel maailma mööda edasi rändama.”
Konteinerid maalivad kunstiteosteks staažikad grafitilegendid ja uued lootustandvad kunstitegijaid Itaaliast, Brasiiliast, Prantsusmaalt, Poolast ja Eestist.
Projekti KONT veavad kunstnik ja kunstikorraldaja Jaanika Okk,…