-
Tegelikult pole ju sotsiaalse ja oma spetsiifilistele probleemidele keskendunud kunsti vahel kuristikku. Sotsiaalne kunst on seda löövam, mida huvitavam on selle vorm, abstraktne kunst aga polegi nii abstraktne, sest nii selle loomise kui ka retseptsiooni puhul mängivad kaasa realiteediga seonduvad assotsiatsioonid. Abstraktne element on alati olnud olemas figuratiivses, abstraktne kunst on tekkinud figuratiivsest selle arengu loomuliku tulemusena – veidi rohkem kui sada aastat tagasi, tõukudes ekspressionismist…
-
Vene avangardkunst, mida peaks täpsemalt vaatlema revolutsioonieelse ja revolutsioonijärgse liikumisena eraldi, on varase moodsa kunsti ajaloos ja XX sajandi alguspoole kultuuriloos tõesti erakordne peatükk. Tegemist on ju ainukordse juhtumiga, sest alles hiljuti said modernistliku ja avangardkunsti esindajad riigivõimule ja kultuurielu juhtimisele nii lähedale kui Venemaal Oktoobrirevolutsioon järel. Korduvalt on küsitud hariduslike, poliitiliste
ja kultuuriliste põhjuste järele, mis soodustas Venemaal tegutsevate või sealt pärit naisloojate arvukust ja…
-
Kes on sihtgrupp? Kellele see vaheleht on suunatud? Kes on see „mina”, kelle esimene kunstikogu see saab olema?
Eks ikka Sirbi lugeja, kuid kaugem eesmärk on suurendada kunstihuviliste hulka ja suurendada ka Sirbi lugejate arvu. „Mina” on inimene, kes käib teatris, kinos ja kontserdil, loeb raamatuid, kuid kunstinäitusele kahjuks ei jõua. Põhjuseks võivad olla nii eelarvamused, puudulik kunstiharidus, kuid siiski pigem üldlevinud eelarvamus kaasaegse kunsti osas, arvamus…
-
[Müra]
2010. aasta ehk viimase krooniaasta lõpus ilmunud KUNST.EE avab arutlused kapitalistliku rahamaailma ja kunstivälja suhetest. Õigupoolest tahaksin ma Heie Treieri artikli „Moneypulatsioonid” koha pealt üldse vaikida, sest kuklas tuksub hirm kõlada majandusest rääkides sama rumalalt kui enamik meie raadioeetris kõlavaid ajakirjanikke, kui nad hakkavad kõnelema kultuurist. Orienteerudes küll poliitika ja mingis ulatuses ka majanduse küsimustes, satuvad head kolleegid kunstiküsimustega kokku puutudes tõelisesse kimbatusse, kuid lootes oma professionaalsetele…
-
M. T.: Seetõttu otsustasimegi seekord ajakirjakaugete kunstitöötajate poole pöördumise kõrval (vt Indrek Grigori raadiokolumni üleskirjutust) enesekaemuse kasuks, sest seda tagaside mudelit ei ole me veel avalikkuses läbi mänginud, v.a üksikud väljaande lähteplatvormi kinnitavad kirjutised siin-seal.4
A. T.: Õige, sest kes siis veel kui mitte meie? Oleme uhked avaldatu üle, kuigi teame isekeskis ka teemasid, millele ei leidunud kirjutajat ja materjali, mis seekordsesse koondnumbrisse ruumipuudusel ei mahtunud jne.
M.…
-
Valge värvi tähendus on kultuuriruumides olnud läbi aegade väga erinev: valget on tõlgendatud aktiivsuse, taevalikkuse, vaimsuse ja puhtuse peegeldajana. Ega muidu ole aastasadu tehtud valget tikandit, kus valgele kangale õmmeldi broderiitehnikas kaunistusi, mida kasutati peamiselt alus- ja voodipesu, samuti dekoratiiv- ja kirikutekstiilide puhul. Jaan Elken on kuraatorina paljud asjad pahupidi pööranud, sest valge värvi puhtusest on paljud autorid eesmärgipäraselt väga kaugel. Näituse sissejuhatav tekst algab sõnadega „Ainult…
-
Viimastest kõige tuntumaks on saanud Märtzi projektiruum Brookusmäe jalamil, seal Navitrolla galerii kõrval Olevimäel. Ja oma jutuga nii kaugele jõudes ei saa ütlemata jätta ühte hinnangut. Nimelt on Kunstihoones vaadata väga ilus fotoseeria Mare Trallalt, kus ta alasti täissuuruses korterimööbli vahel poseerib. Sellistest näitustest on võimatu tavalistes ilumõistetes kõnelda, sest pooldajatele on need „juhhei!”-näitused, vastastele aga „uih, ei!”-näitused. Aga Mare Tralla on pihta saanud keha modelleerimisele.…
-
Ülikooli maaliosakonna lõpetajad paistavad silma suhteliselt ühtlase tasemega: on nii väljapaistvaid tippe kui ka üksikuid vajakajäämisi. Taas on nad jaotatud Tartu kõige mainekamate ekspositsioonipindade vahel, aga sellel korral on uuendusena kaasatud ka Peetri kiriku sakraalsed ruumid. Suurimaks üllatajaks ja sellekevadiste lõpetajate tipuks (lõpetas kiitusega) on Anna Hõbemäe maastikul põhinev abstraktsionistlik seeria Tartu Kunstimaja suures saalis. Üllatuslik pole mitte niivõrd see, et kunstnik on oma bakalaureusetööst sedavõrd…
-
Kapist välja
Enamik vähemusgruppe nagu rassilised vähemused on teistele nähtavad, kuid LGBT-inimesed võivad olla sotsiaalselt nähtamatud isegi üksteisele, kui nad püsivad n-ö peidus. Transseksuaalid (kui neil on oma bioloogilisest kehast erinev sooline identiteet) on sageli veelgi nähtamatumad: paljud neist püüavad avalikkuse ees oma soolise identiteedi maha salata. See aitab mõista, miks LGBT-lood on sageli jutustamata. Rääkimine teeb nähtavaks, mõnes mõttes ka ohtlikuks. Avaliku hääle puudumine surub nähtamatuse…
-
Tegelikult läheb kõik teistmoodi. Mida enam laps sotsialiseerub, seda arusaamatuks muutub tema toimimine. Ta kannab riideid, mida vanemad iial ei ostaks, sööb asju, mida peale makstes ka suhu ei paneks, ja hakkab tegelema millegi sellisega, mille olemasolust sa varem isegi teadlik ei olnud. Tulemus on sageli häiriv, kuid tegelikult ei jää üle muud, kui sellega rahul olla. Üldjuhul selgub, et tegu on täiesti toimiva inimesega, ja…
