Vöö ümber vanalinna
Mille poolest Olanderi uus raamat erineb eelmistest? Esiteks maa-ala poolest, millest fotod on tehtud. Käsitletakse piirkonda, mis on vanalinna, mere ja raudteede, nii praeguse laiarööpmelise kui ka endise kitsarööpmelise vahel. See on Tallinna ala, kus asus kindlustuste väline vöö, glassii ja esplanaad, ajalooline eeslinn ja hilisemad agulid ning kuhu üle saja aasta tagasi hakkas, valdavalt lõuna suunas, laienema ärila ning kuhu planeeriti uhked ja…
Adam Oleariuse kuulsa Moskva ja Pärsia teekonda kajastava reisikirja esimeses trükis (1647) leiame Meriani kujutatule üpris sarnase pildi. Silma torkab erinevus Oleviste kiriku kujus. Meriani vaatel on näha Oleviste kiriku torn enne 1625. aasta põlengut, Oleariusel näeme aga kirikut pärast tulekahju tehtud ajutise madala katusega. Nii võib arvata, et Olearius võttis aluseks Meriani gravüüri ning parandas seda vastavalt muutunud olukorrale. Pilte põhjalikult analüüsinud Valdeko Vende on…
Poleks uskunud ega osanud eales nii mõeldagi, et ühe eesti naisskulptori looming võib seesugust hirmu tekitada. Automaatse reaktsiooni tekitab vorm, sealhulgas installatsioonide paigutamine kammerlikesse ruumidesse. Kelle puhul siis veel, kui mitte kujurite puhul näib esmane olevat kõnelda vormist. Paar Sirpi tagasi viitas Brita Melts eesti pihtimusromaanist kirjutades Jan Kausi kunagisele sõnavõtule ilukirjanduse vormivalude kohta: „Kõikvõimalikud lood on juba lugematuid kordi ära räägitud ning stiil saab ilukirjanduses…
Huvitavam on Margot Kase kokku pandud kooslus, kammerlik lähenemine nii ideedele kui teostusele. Ei saa rääkida isegi mitte väikeste narratiivide vastandamisest suurtele – siit ei kuma läbi mitte midagi suurt isegi eituse tasandil. See joonistajate maailm on täiesti teine reaalsus, kus nagu ei olekski massimeediat, globaalseid tendentse, megakampaaniaid. On ainult üksikud jooned, helid, möödavilksatavad siluetid, mis võivad olla osa mingist suuremast tervikust, aga ei pruugi.
Joonistuse algallikaks…
„Mälestusi külmast utoopiast” näituse idee tekkis juba 2007. aastal Tallinnas Kumus graafikatriennaali ajal. Tollase kuraatoriprojekti oli pannud kokku rootsi kuraator Anders Krueger. See avas mulle täiesti teistsuguse pildi Ida-Euroopa kunstist, mulle meeldis see väga. Näituse keskse osa moodustasid plakatid ja graafika, laiale avalikkusele mõeldud, totalitaarses maailmas riigi sponsoreeritud meediumid. Neid ümbritsesid abstraktsed, kontseptuaalsed, figuratiivsed tööd, mis erinesid tollal läänes tehtud poliitilise tähendusega kunstist. Neil töödel oli…
Talle sekundeerib ehk tahtmatult londonprintstudio direktor John Phillips, kelle selgitustekstid on väljas ka Kunstihoones. Iosif Király teose „Kaudne – Bukarest” noor punkar, kelle särgilt karjub vastu „Miami”, on jäänud kaamera ette Bukaresti presidendipalee ees, mille ehitamist alustati 1984. aastal diktaator Ceauşescu käsul.
Phillips kommenteerib „rahva majaks” nimetatud hoonet sõnadega: „kõige grotesksemalt vääriti mõistetud administratiivhoone maailmas”, ka Lonely Planeti reisijuht on selle kunagi tituleerinud „koledaks kommunistlikuks hooneks”, näidates…
Alles teist aastat tegutseva tegevuskunstide õppetooli tegevuse fookuspunkt erineb oluliselt oma eelkäija – interdistsiplinaarsete kunstide õppetooli omast. Nüüdsed peamised märksõnad ongi just eespool kirjeldatud senisest laiemad ja põhjalikumad kunsti ja reaalteaduste+tehnoloogia suhted. Tehnika positsioon ei ole enam käsitletav pelgalt toetava taustajõuna, mille eesmärk on inimaju genereeritud idee illustreerimine. Tehnoloogia enda alusstruktuur võimaldab tal osaleda idee genereerimise protsessis aktiivsena ning inimesega võrdsel positsioonil. Kuidas see kõik rakendub…
Ettekanded
Jaak Aaviksoo väitis, et kunst on meile geenidega kaasa antud ning nii nagu inimene, ei kao ka kunst, kunstiharidus ega kunstitegemine kuskile. Ta rõhutas, et on pealiskaudne öelda, nagu ei väärtustataks ühiskonnas kunsti või ei tegeletaks sellega: kuhu me ka ei läheks, näeme, et kunst on ikka kohal, kodus jne. Eesti Vabariigis on kunstiga hästi, see on rahva toetatud ja hea tervise juures. Küll aga paiskas…
Millistest eestikeelsetest materjalidest said abi?
1956. aastal anti suures tiraažis välja Villu Tootsi „Tänapäeva kiri”. See sai hästi populaarseks, kaks aastat hiljem ilmus täiendatuna läti keeles ja siis veel vene keeles. Eesti variant oli veel stalinismi kammitsas, läti- ja venekeelsed olid palju…
Twini veebilehel seisab, et faksiimileid ei tehta üksnes näituste tarvis, vaid et neid saab ka osta. Hinnad on küll üsna kõrged, aga originaalidega võrreldes siiski keskmisele austerlasele taskukohased.
Kvaliteedi tõttu on Twini hinnad küllalt kõrged, nii et meilt ostavad lõuendile trükitud digikoopiaid vaid need, kes tõesti on konkreetsest tööst või kunstniku loomingust huvitatud.
Tallinna näitus on koostatud eranditult Gustav Klimti maalidest kunstniku 150. sünniaastapäevaks. Klimt on tänavu Austria…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
