Tagasi hea näituse juurde. Tõtt-öelda ei soovi ma „kaanoni” mõistet kasutada, tooksin välja pigem mõningad kriteeriumid või standardid, mida näitust tehes ise silmas pean. Ja mitte sellepärast, et Eestis see üldse kellelegi korda läheks, vaid seetõttu, et üritan oma tegevuse kaudu olla dialoogis teiste näitusekorraldajatega (Ida-)Euroopas ning kui ma ei järgiks neid kriteeriume, siis ei võtaks keegi mu tööd tõsiselt. Kavatsen nüüd nimetada konkreetseid nimesid, et…
Kunstihoone aastatel 2007–2011
Minu käsutuses on andmed Tallinna Kunstihoone külastatavuse kohta 2007. aastast. Kuigi varasemad andmed on kadunud seoses arvuti kõvaketta hävimisega, annavad need võrdlemisi hea ülevaate näituste külastatavuse dünaamikast viimasel viiel aastal. Mõnes kohas põgusalt tehtud viited varasematele aastatele on tehtud mälu järgi.
Siinkohal pööran tähelepanu üksnes Kunstihoone suurele saalile ja jätan kõrvale galeriid (Linnagalerii ja Kunstihoone galerii), kuna suure saali külastuses on juhuslikkuse aspekt kõige väiksem:…
USA kunstiajaloolane Bruce Altshuler toob kõrgendatud huvi põhjusena näituste ajaloo vastu õigustatult välja ka kuraatori institutsiooni tõusu ja näituste kujunemise nende eriala kaanoniks, kohaks, kust õppida, millele viidata või vastanduda.1 Nii on Altshuleri arvates tekkimas kaks näituste kaanonit: üks kunstiajaloo mõttes, näitustena, kus esimest korda olid väljas kanoonilised kunstiesemed või teosed, mis põhjustasid murrangu kunstiajaloos, ja teine kuraatoritöö mõttes, kui näituse esitamise või komponeerimise tehnika on…
Eilsed uudised
Ivar Veermäe näitus „Vahendatuse võim” Hobusepea galeriis kuni 26. III.
Ivar Veermäe tegeleb järjekorras kuuendal isikunäitusel tehnoloogia ja inimese suhetega maailmas, kus meie igapäevane elu sisaldab lugematul hulgal kogemusi, mis on vahendatud tehnoloogiliste süsteemide poolt. Näituse põhiküsimus on (kindlasti mitte üllatusena): kes nendes suhetes domineerib – tehnika või inimene; või konkreetsemalt – kes neid suhteid defineerib?
Veermäe viitab, et ühelt poolt oleme tunnistajaks tehnoloogia muutumisele inimlikumaks (näiteks…
Kui võrrelda 1990. aastate ja 2010. aastate amatöörkunsti, siis on kõige suurem erinevus selles, et tegijad on märgatavalt nooremad. 1990. aastatel oli enamik huvitavamaid loojaid pigem pensionieas. Kunstihoone galerii näitusel on aga autoreid, kes on 20- ja 30aastased. Praegu on tuntav ka kunstikursustel õppinute suurem osakaal. Inimestel on kas rohkem vaba aega või nad soovivad teha midagi erinevat oma rutiinsest palgatööst. Väga palju amatöörkunsti võib leida…
Kõigil Vaalas eksponeeritud maalidel on portreteeritud okaskrooniga pärjatud kolpasid, mis näevad välja väga sulnid. Nad erinevad traditsioonilistest memento mori ähvardavalt jõllitavatest pealuudest, mille eesmärk oli meelde tuletada kõige kaduvust ja surma möödapääsmatust. Laurentsiuse pealuud peidavad pilku ja moraliseerivast pealetükkivusest on nad nii kaugel, kui olla saab. Nad püüavad vaatajast pigem diskreetselt eemale tõmbuda, just nagu häbeneksid midagi. Kõige enam meenutavad need lillemaale, natüürmorte kõige sõnasõnalisemas mõttes.
Midagi…
Kolm olulist momenti? Tasemel materiaalne baas, pädevad õppejõud, eelsoodumuse ja motivatsiooniga tudengid.
Animatsioon erineb teistest EKAs õpetatavatest erialadest projektide suure töömahu poolest. Filmi eriala õppides on kõige olulisem teha filmi. Sealt tuleb kogemus, sealt tuleb spetsiifilise „keele” valdamine. Viieminutise joonisfilmi valmimiseks võib kuluda üle tuhande töötunni. Sellist mahtu ei saa näidata mingis õppekavas, sest siis ei jääks ruumi muudele – kohustuslikele ja poolkohustuslikele erialadele.
Kuivõrd antud juhul on…
Vapra võrdlemine Laimrega on küll mõnevõrra pingutatud, aga selles on oma loogika. Mõlemad töötavad väga enesekeskselt, assotsiatiivse võtte põhiselt ja reaktsioonilisest lähtepunktist: Laimre räägib kahtlemisest kui meetodist, Vapper viitab reflekskunstile kui kunstilisele praktikale, mis põhjustab fikseeritud väärtushinnangutes nihke (Õpetajate Leht 28. I 2011). Nende kahe põhiline erinevus on, et kui Laimre töötab poliitilise ja sotsiaalse provokatsiooni vormis, positsioneerides end provokaatorina, kes manipuleerib tähendusvälja domineerivate elementidega, siis…
Kas pilti saab teha nii, et me ei tea, mis pildi peal on? See küsimus tekib juba abstraktse ekspressionismi ja sürrealismi juures, aga ta lahendatakse teisiti. Abstraktne ekspressionist peab teadma, mida ta on pildil väljendanud, lihtsalt vaataja ei pruugi sellest aru saada, sest ta ei tunne kujutist ära. Sürrealist ei tea, mida pildil kujutatu täpselt tähendab, sest selle sisu on väljaspool teadvust, aga ta eeldab, et…
Miks just selline uue elufaasi algus: kaks tagasivaadet – koostöös Herkki-Erich Merilaga 1991. aastal tehtud „Ragnarök” (pildistamist alustasite Põhja-Rootsis Tomtembergil ja Torneälvenil 1989. aasta augustis) ning 1997. aastal Kütiorus alustatud ning väga pika aja jooksul töös olnud „Taeva atlas” – ning…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
