-
Loengusarja juhatab 24. I sisse Turu ülikooli kunstiajaloo professor Altti Kuusamo, kes on KTIs mitu korda õpetanud ja Ants Juske doktoritöö oponent ning ammune Eesti kunsti sõber. Tema teema on ikonograafia käekäik nüüdisaegsete teoreetiliste pöörete taustal („Iconography or Subject, Form and Force – Some Thoughts on the Fate of Iconography”). Kohe nädal pärast seda, 1. II tuleb Tallinna, Nõukogude perioodiga tegelev Aleksei Jurtšak Berkley ülikooli antropoloog,…
-
Saan Jüri Kuuskemaa rõhutatud Reinansi abivalmiduse ja toetuse igakülgsust iseloomustada veel ühe näitega. Kui mul õnnestus 1988. aastal esmakordselt Rootsi pääseda, küsis Reinans, kas ma ei tahaks Stockholmi Eesti Majas pidada loengu eesti rahvapärastest ehetest. Muidugi nõustusin, Alur Reinans saatis välja rea kutseid. Kohale tuligi paarkümmend sealset eestlast. Mis aga mind kõige enam veetles, oli see, et pärast loengut ütles Reinans: „Kas sa tead, et olid…
-
Murat Orozobekov: New Yorgi nüüdiskunstiväli erineb täielikult Ida-Euroopa või Kesk-Aasia kunstiväljast. New York on siiani maailma nüüdiskunsti pealinn: seal on suurepärased nüüdiskunsti muuseumid, pikk kunstikogumise traditsioon, väga suur hulk nüüdiskunsti galeriisid. Ainuüksi Chelsea’s tegutseb 300 nüüdiskunsti galeriid. Selline võimas konkurents sunnib pidevalt vormis olema, tegema paremaid näitusi, otsima järjest suurepärasemaid kunstnikke. Sellises üliintensiivses olukorras ei saa aga ka väga suurt riski võtta.
Edward Winkelman: Kui mõelda näiteks…
-
Tundub, et Türgil läheb iseseisvana paremini. Lihtne on arvata, et kunstituru kiire kasv tuleneb majanduslikust edust. Kas see on nii?
Mitte ainult, kuigi see on üks põhilisi käivitajaid. İstanbulis tegutseb nüüd paar rahvusvaheliselt mainekat kunstikogujat, biennaali roll on olnud selles protsessis ülioluline, kuna see oli üks viiest esimesest nüüdiskunsti biennaalist üldse. See tõi esile İstanbuli potentsiaali. Veel üks tähtis faktor on, et kui viis aastat tagasi nägid…
-
Mida mõtled kommertsnäituse all?
Kommertsiaalne näitus on see, mida on võimalik müüa, kus eksponeeritav kunst läheb kohe ringlusesse. Kui teen Eestis näituse, millel on potentsiaalne publik, siis seda ei saa ma nagunii väljaspool näidata, sest seal oleks liiga vähe kunstnikke, kes võiksid laiemat huvi pakkuda. Ma hea meelega ei flirdiks publikuga, vaid pigem ikka hariksin teda. Eks seetõttu olemegi suunatud väljapoole Eestit, sest nii saame näidata…
-
Kuigi rahvusvaheliste kunstimesside domineerimine on ka meie jaoks uus normaalsus, pole ühelgi Eesti galeriil mõtet trügida Baseli kunstimessile ainult sellepärast, et EAS on selleks vahendid eraldanud. Eesti olukorras on väga lihtne võimendada üle igapäevase normaalse galeriinduse ühte aspekti, kui selle aspektiga tegeleb pidevalt ainult üks galerii. Messidel käimine ja seal autasude võitmine ei ole ju eesmärk omaette, pigem on messidel osalemine areneva turu katalüsaator: galeriide valmisoleku…
-
Toimusid ka mitmed esitlused, filmilinastused, ekskursioonid, õpikojad, avalikud foorumid ja palju muud.
Gwen Lee, iseloomustage Singapuri fotofestivali lähemalt.
2007. aastal tuli idee organiseerida Lõuna-Aasia oma fotograafiafestival, sest siinse regiooni suurtel näitustel esinesid pigem Prantsuse ja teiste maade fotograafid. Algul tundsime muret, et ei ole piisavalt rahvusvahelised. Sellise ürituse puhul on oluline tasakaal: tuleb olla piisavalt rahvusvaheline ning samas esindada Singapuri kunstnikke. Seetõttu korraldasime ka programmi „Avatud kutse”,…
-
2012. aasta Mari Adamsoni tekstiili- ehk siis parima tekstiilitudengi stipendiumi pälvis seekord magistrant Stella Kalkun.
Õpingute jooksul on Stella Kalkun paistnud silma teravmeelsete ideede ja nende nutikate lahendustega. Juba sisseastumisel EKA tekstiilidisaini osakonda jäi Stella Kalkun meelde oma positiivse hoiakuga „Kõik on võimalik!”. Ta on olnud aktiivne osaleja mitmetes kunstiakadeemia ning tootmisettevõtete koostööprojektides ning tegutsenud ka interdistsiplinaarse kunstnikuna oma eriala üleselt.
Stella Kalkun on tundnud erilist huvi tekstiiliobjektide…
-
Klaverisaalis jätkub väljapanek Milvi Thalheimi, Aune Taamali ja Aet Ollisaare ruumi keskele ja akende ette paigutatud tekstiilidega, mis mõjuvad kergetena ning loovad valguse muutumisel teistsuguse atmosfääri – on ju tekstiil interjööri lahutamatu koostisosa või lausa aktsent. Näiteks Ülle Raadiku geomeetrilisest laadist kantud teosed mõjuvad üldisel taustal värskendavalt.
Kui sammuda edasi, paeluvad tähelepanu Ilme Rätsepa abstraktsed maalilikud seinatekstiilid „Laadimine” („Loading”) ning „Valik” („Selection”), mis üllatavad lähedalt vaatamisel pehmuse…
-
1980. aastate repressiivne Jugoslaavia riigiaparaat ei osutunud enam piisavalt tõhusaks, et teisitimõtlejad ühiskonnast eraldada. Oma osa mängib siin kindlasti ka võimude püüd liikuda tasapisi läänelike väärtuste poole, kuid eelkõige tuleb täheldada võimu kimbatust teisitimõtlemise ja õõnestustegevuse tabamisel. Autoritaarsele võimuorganile ei tekita peavalu mitte häälekalt riigivastast õõnestustegevust demonstreerivad dissidendid, vaid ülipositiivselt võimuideoloogiat jaatavad poolehoidjad. Slavoj Žižek on kirjutanud, kuidas Jugoslaavia kommunistlik partei tõenäoliselt võidab valimised tingimustes, kus…
