Siit kerkib kaks küsimust. Üks on seotud praegusaegse kommunikatsiooni haprusega, mille suurepärane näide on paari aasta tagune vulkaanipurse Islandil, mis halvas terve Euroopa (ja selle kaudu kogu maailma) lennuliikluse, ja teine kõikvõimalikud inimeste loodud viirused, mis võivad võrgusüsteemid halvata. Mida paremat…
Järgmises ruumis võib võtta istet televiisori ees, mil justkui puuduks signaal ja mille ekraanil on näha vaid hallisäbrulist virvendust. Tõeline katkestus, kui meenutada, kuidas kunagi sai antenniga ümber pildikummuti võimeldud, et ikka seda heitlikku signaali tabada. Nendel momentidel muutus õhkkond toas närviliseks, kuna häiritud sai ülekanne, mis seni oli suutnud haarata ja hoida vaataja tähelepanu. Näitusesaalis mõjub virvendus pigem uinutavalt või hoopistükkis hüpnotiseerivalt: hall rahutu joonemeri…
Nagu teada, ei hüüa geniaalsus tulles ja parimad on varakult haistnud, et prügi on meie ajastu fenomen, erakordne ressurss ja väärtus, millest saab uusi asju, energiat ja kunstigi. Kui see ressurss ise sülle ei jookse, siis tasub selle eest ka võidelda. Vaevalt Kasemets selle eest võidelnud on, aga aukartust äratavad konkurendid nagu Ragn-Sells, Veolia jt on ta endale saanud. Kasemetsa järgijaina oskavad nad kõik ehk prügist…
Mis on tosina aastaga muutunud? Eesti ise on valmis saanud. See, mis 1990ndatel oli vaid jõuline parempoliitiline loosung teiste hulgas, sai järgmisel kümnendil ainuvalitsevaks reaalsuseks. 1999. aastal jõudis eesti keelde Samuel P. Huntingtoni „Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja uue maailmakorra teke”. USA külma sõja välispoliitika arhitektil jätkus omal ajal küünilisust nimetada napalmirünnakuid Vietnami küladele „urbaniseerimiseks”.4 Tollane välisminister ja praegune Eesti president Toomas H. Ilves tervitas aga napalmipoliitikust linnaplaneerijat…
Noorte metallikunstnike rühmitus Urmas-Ott (Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste), keda Linnar Priimägi on iseloomustanud kui „lõdvalt seotud, esteetilise platvormita ajutist naljaseltskonda, vähemalt seni”, võidutseb jälle. 2010. aastal pälvis rühmitus Roman Tavasti stipendiumi, millega tõstetakse esile tudengit, kes on ilmutanud silmapaistvaid loomingulisi tulemusi. 2012. aastal valiti kollektiivi postapokalüptilise ehte näitus „Varjend 2415” aasta parima seifinäituse laureaadiks. Tegemist oli näitusega, mis erineb suuresti vahest kõikidest väljapanekutest, mida on…
Samalaadne on ka Kari Steihaugi projekt „Arhiiv: lõpetamata” (kestev projekt, foto, tekst), kus kunstnik on kogunud, fotografeerinud ning arhiveerinud poolelijäänud kudumeid ning nendega seotud lugusid. Fotod lõpetamata kudumitest ja neid saatvatest mälestustest moodustavad tundmatute inimeste elu mosaiigi. Teos haarab vaataja endasse: ühe loo juures võib soojalt muiata, teise puhul südamest kaasa tunda – ikka suhted, mis purunevad enne armastusega kootud eseme valmimist, lähedaste inimeste mälestus või…
Harjunud ollakse, et propaganda varjab tõde. Väiksem propaganda võib ka paljastada tõdesid, mida suurem propaganda justkui varjab, kuid need tõed ise on eksitamiseks mõeldud valed. Sellises propagandat paljastavas propagandas ja kõiksugu konspiratsiooniteooriates on Tiiu Rebane ja Karl-Kristjan Nagel üritanud juba pikemat aega sotti saada. Disaini- ja arhitektuurigalerii keldrisaalis oli neil näitus „Teie armastus” („Your Love”). Wiiralti kohvikus on praegu seinas Tiiu Rebase seeria suitsu hoidvast käest.…
Allkorrusel on suuremate mõõtmetega tööd. Tallinnas on seni vähem nähtud Priit Pajose gigantseid portreid. Gulgi kaks vertikaalset katedraalsust on vaat et vist kõige vanemad: vähemalt viis aastat tagasi valmis saanud. Külli Suitso on täiendanud oma natüürmortlikku kastiseeriat. Reiu Tüür on suutnud oma asukohamaalt Leedust üle piiri smugeldada taas vaid kolm ajalooliste isikute groteski kandvat portreelaadsust. Peeter Allikult on Vaala allsaalis kaks globaalset irvet. See, mis mind…
Selles, et inimene ihkab aega peatada, olgu või fotol, selles veenab meid Lauri Anttila (1938) 36 aastat tagasi tehtud seitsmeosaline fotoseeria „Fotograafilised kellaajad” (1976). Kunstnik on pildistanud sama kella ööpäeva mitmetel ajahetkedel, uurides aja ja valgusega seotud ilminguid ning hetke tähendust. Tänapäeval lisab sellele tööle väärtust ajavahe ja 1970ndate kunsti kontekst. Ukraina kunstnik Sergei Bratkov(1960) on pealkirjastanud Krimmis asuvast Balaklava sadamast tehtud videoinstallatsiooni „Balaklava tunne” (2009).…
Järgmise võlvitud kambri seintel on Tolstingi naturalistlikus stiilis maalitud Tiiu Lind („Tiiu vari”, „Tiiu vasakul”, „Tiiu paremal”, „Tiiu keskendub”, „Tiiu-Tiiu”). Hallides ja kahvatutes toonides portreed kujutavad psüühiliste häiretega neiut ja kergitavad teadvusesse paralleeli prantsuse neuroloogi Jean Martin Charcot’ (1825–1893) fotodega oma kuulsaimast patsiendist Marie Wittmanist, keda (kuri)kuulsas Salpêtrière’i psühhiaatriahaiglas kutsuti Blanche’iks. Charcot’ õpilasena töötas Salpêtrière’is mõnda aega Sigmund Freud (1856–1939), omandades seal hüpnoosi teaduslikud alused. Foucault’st…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
