Lembit Tolli
17. XII 1927 – 9. X 2013
Läänemaa taluperes sündinud Lembit Tolli kujunes skulptoriks sõjajärgsetel aastatel. Ta lõpetas ERKI 1953. aastal ning alustas samal aastal ka esinemist kunstinäitustel. Lembit Tolli 1950. aastate looming on natuuri järgiv ja paljude ajastuomaste detailidega. Nii on Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogus säilinud 1950. aastate keskel modelleeritud „Kalur” ja „Lambapesija” või Tartu Kunstimuuseumis „Laps lambaga” (1962).
1950ndate lõpu modernistlik kujundlikkus haarab kaasa ka…
Maalikunstnike suhe oma publikuga on teiste kunstitegijatega võrreldes mõnes mõttes teistsugune. Maalijate teosed valmivad tavaliselt ateljees (haruharva näitusesaalis) ja omandavad lõpliku kuju autorite kohalolust sõltumata vaataja peas. Mõned maalijad annavad pärast töö valmimist ja eksponeerimist kõik ohjad vaataja kätte, loobudes isegi teoste pealkirjastamisest, et kunstiteosed oleksid avatud igasugustele tõlgendustele. Sinnamaani saavadki tööd omandada tähendusi iseendast niivõrd, kuivõrd neis endis midagi on või ei ole. Sellisena saame…
Tänavune uue meedia festival „Ars Electronica” jätkas väljakujundatud intelligentset formaati, pakkudes kõigile midagi, üllatamata asjatundjaid. On vist tavaks, et suure haardega korraldatud üritustelt oodatakse iga kord plahvatust ja pööret. Kuigi seda ka proovitakse, tundub ring täis olevat, uusi teemasid ei näi olevat. Nii polegi muud kui kasutatud meemide ümbersõnastamine ja uute agentide kaudu esitamine.
„Ars Electronica” algatati üle kolmekümne aasta tagasi prooviprojektina, kuid aja jooksul on…
Reaalseks kasvanud ideaal, Lidia ja Ülo Soosteri armastus, jäi aastakümneteks püsima. Tihtipeale oli see mõlemale poolele raske katsumus, nagu Lidia Sooster on mälestuste raamatus väga ausalt on meenutanud. Ülo Sooster oli ju väga vastuoluline inimene: Lidia olemasolu, lähedus aitas tal saada…
Erich Berger, kirjelda biokunsti ja oma olulisemaid projekte selle valguses.
Senise kunstnikukarjääri jooksul olen töötanud palju heli ja pildiga. Pean silmas reaalajas tehtud ülekandeid visuaal- ning akustilistes sfäärides. „Südamekoja orkestri” tarvis moodustasime koos elektronmuusiku Pure’iga kunstnike duo Terminalbeach. Idee oli tuua lavale orkester, kus orkestrandid mängivad noodistikku, mis on reaalajas komponeeritud nende endi südamelöökide rütmi sageduse põhjal. Südamekoja Orkester muusikute kollektiivina koosneb kaheteistkümnest muusikust, kes mängivad traditsioonilistel…
Augusti lõpus avati esimene Bergeni assamblee, mis hakkab toimuma iga kahe aasta tagant. Seekordse, vendade Strugatskite samanimelisest raamatust inspireeritud näituse „Esmaspäev algab laupäeval” („Monday Begins on Saturday”) kuraatorid on Jekaterina Degot ja David Riff. Assamblee on kasvanud välja Bergeni biennaalist, mis on jätnud märgina maha lugemiku ja konverentsi „Kas biennaalitada või mitte biennaalitada?” („To Biennial or not to Biennial?”. Teisisõnu, Bergenis on kriitiline mõtlemine kunstis ja…
Tüpoloogiline konflikt: ballisaal versus kabinet. Toompea ordulinnuse idaseina asemele ehitati Katariina II ajal kubermanguvalitsuse hoone arhitekt Johann Schultzi projekti järgi. Hoone süda – valge saal – sai noobli varaklassitsistliku stukk-kujunduse. Väitega, et laetalad on mädad, otsustati saal 1935. aastal uuesti kujundada. See on mõneti radikaalne otsus, sest just oli hoolsalt välja vahetatud Kadrioru lossi peasaali laetalad ja all kaminatel restaureeritud tsaari ja tsaarinna monogramm. Abstraktse sõjasümboolikaga…
Eestis elav saksa helilooja ja muusikateadlane Gerhard Lock ja kunstnik Sandra Jõgeva vestlevad Tartu Kunstimaja installatsioonide näitusest, kus visuaalsete objektide kõrval on oluline koht ka heliinstallatsioonidel ja kompamiseks mõeldud teostel.
Sandra Jõgeva: Mulle tundub, et inimesed, kes tegutsevad kunstiväljal, on hakanud leppima sellega, et kunst saabki väga vähe tähelepanu. See on omakorda muutnud tegijate endi suhet kunsti. Üks võimalik strateegia on üsna hermeetilisse omamaailma sulgumine. Minu arvates…
MIMi projekt sai alguse 2005. aastal, eestvedajateks Taavet Jansen ja Maike Lond, eesmärgiga uurida tehnoloogia ja kunstimeediumide kokkupuuteid. Sellest ajast peale on see ilmunud teinekord siin ja seal mitmesugustel kultuuriüritustel. Lähiajast on meelde jäänud MIMi konteinerid, mille kasutamiseks pidi kõigepealt ise elektrit väntama. See ongi sõltumatu kultuur ja seda mitte ainult abstraktses ideelises plaanis, vaid väga praktiliselt – elektrita ei ole suurt midagi. Nüüd on aga…
Kõigepealt Alekseist. Aita leida põhjus, miks see mulle sobiv ja ilus tundub? Mis on selle Eesti päritolu Berliinis sündinud vene nimega fondi võlu või tugevus?
Anton Koovit: Idu-Aleksei sündis Tallinnas Kumu ühe näituse jaoks, valmis sai ta aga tõesti Berliinis. Arvatavasti see sobib, kuna Aleksei ei ole ühegi kirjatüübi otsene laen. See on kindla konstruktsiooni ja jõulise joonega. Enamasti tehakse hästi loetavaid kirju senistelt laenates (nagu Times,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
