-
HEIVI PULLERITS
25. VIII 1938 – 10. XII 2013
10. detsembril lakkas tuksumast Eesti muuseumide grand lady Heivi Pulleritsu süda.
Heivi Pullerits sündis 25. augustil 1938. aastal Tartus raudteeametniku peres. Avara kultuurihuvi, muusika- ja teatriarmastuse sai ta kaasa lapsepõlvekodust. 1956. aastal lõpetas ta Tartu 2. keskkooli. Kooliõpingute ajal käis ta Ida Urbeli balletistuudios ning oli Vanemuise balletitrupi liige. Aastatel 1956–1961 õppis ta Tartu ülikoolis vene keelt ja kirjandust…
-
Kumus on korraga avatud Nikolai Kormašovi ja Lepo Mikko loomingut käsitlevad näitused. Kui Kormašovi näitusel keskendutakse spetsiifilisemalt kunstniku 1960. aastate loomingule, siis Mikko puhul antakse põhjalik ülevaade kogu tema loomingust. Sellegipoolest võib ka Mikko puhul pidada loomingu kõrgperioodiks sulaaegset uuenduslikku suunda, millele on koondatud ka selle näituse põhitähelepanu.
Lepo Mikkost ei ole senini kirjutatud põhjalikumat monograafiat, mistõttu on Kumu näituse ja sellega kaasnenud kataloogi puhul tegemist väga…
-
Tallinna Kunstihoones viimaseid päevi avatud kunstirühmituse ANK ’64 juubelinäitus ärgitab mõtteid meie tänapäeva kunstist ja ühiskonnast. Kui tahta alustada provokatiivselt, võiks jätkata, et järelikult on tegemist meie kaasaegse kunsti suurepärase näitega. Seda see muidugi ei ole, ent ei ole ka nüüdiskunstil mõtete tekitamine monopoli.
Mis puutub ANKi, siis, nagu Tõnis Vint seinatekstis ütleb, neli-viis aastat pole rühmituse elueana sugugi erakordselt vähe. Küll aga on erakordne, et rühmitus…
-
Nooruse galeriis oli avatud Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuriosakonna IV kursuse tudengi Mari Hiiemäe kureeritud „Öö ja päev”, kus esinesid skulptuuritudengid TKKst, Eesti ja Läti kunstiakadeemiast ning Hispaania Badalona kunstikõrgkoolist. Kuna näituse teema „Öö ja päev”, mis võetud üle TKK skulptuuritudengite iseseisvate tööde kursuse pealkirjast, on oma olemuselt küllaltki umbmäärane ja lai, siis puudub eksponeeritud töödel selge ühine nimetaja. Seega polnud tegemist klassikalises mõttes kuraatoriprojektiga, nagu seda…
-
Vabaduse väljakul oli vaadata kahe skulptori kaks meenutusprojekti kõrvuti galeriides: Mati Karmin (1959) oma Kunstihoone galeriis ja Aime Jürjo (1928) oma Vabaduse galeriis. Karmin on meenutanud oma ajakaaslast Aime Jürjot õppejõuna, kellest on jäänud meelde aristokraatlik väärikus. Need kaks näitust ei olnud samaaegselt toimuma teadlikult planeeritud, ent huvitav on jälgida mõtteseoseid, millega muidu kõiges nii erinevad kunstnikud viitavad tänasele ja olnule.
Mati Karmin on 30 tegutsemisaastaga…
-
Viimastel aastatel on Euroopa ja ka Ameerika kunstimuuseumides ja -galeriides kasvanud arutelude hulk, mille keskmes on muuseumide funktsioon XXI sajandil. Tehnoloogilise revolutsiooni ja globaliseerumise mõjul on traditsiooniline muuseumi eesmärk – säilitada, hoiustada, eksponeerida – jäänud teisejärguliseks. Elujõulisuse tagab peamiselt turundus ja otsused, mida teha teisiti või paremini, et olla võimalikult atraktiivne võimalikult suurele publikule. Kas muuseumid saavad üldse sellele küsimusele üheselt läheneda, kui arvestada muuseumide olemuslikku…
-
Peeter Mudist
19. IV 1942 – 6. XII 2013
Lahkunud on eesti kujutava kunsti suurkuju.
Peeter Mudist sündis 19. aprillil 1942. aastal Tallinnas. Aastatel 1963–1967 õppis ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, seejärel töötas mitmel pool, sealhulgas aastatel 1971–1979 kunstikombinaadis Ars kunstnikuna ning 1979–1981 Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõuna. 1981. aastast tegutses Mudist vabakutselise kunstnikuna. Näitustel osales ta 1968. aastast, Eesti Kunstnike Liidu liikmeks astus 1972. aastal.
Maalija, skulptori ja graafikuna tuntud…
-
Eesti traditsiooniline rahvakultuur elas XIX ja XX sajandi vahetusel läbi suuri muudatusi. Moderniseerumine tõi kaasa vana elamisviisi tavade kiire hääbumise. Varasemat kunstipärast vanavara kogusid ja ostsid eelkõige huvilised väljastpoolt Eestit ning nii rändas vanem ja väärtuslikum osa meie rahvakunstist piiri taha. Nende erilisteks lemmikpaikadeks kujunesid Saaremaa ja Setumaa.
Lugusid varasematest korjajatest oli kuulda just Saaremaalt. Sellel oli palju põhjusi. Eelkõige muidugi juba 1865. aastal Kuressaares asutatud Saaremaa…
-
November kui pimedusekuu on väljakutse valguskunstnikele. Uus formaat Tallinna linnapildis paneb meenutama varasemaid sekkuvaid kunstiaktsioone. Ühtlasi sai näha projektsioonipõhist kunsti uues ümbruses. Oli võimalus heita pilk eesti valguskunsti klassikute Kaarel Kurismaa, Leonardo Meigase, Toivo Raidmetsa kunstile. Raoul Kurvitza paarikümne aasta tagust projekti sai käega katsuda. Kohtusime ka autorite töödega, kes on mujalt ning keda saab hinnata vaid tööde järgi. Biennaali väärtuslik osa on töötoad ja osaluspõhised…
-
Ühte head nüüdiskunsti (loe aktuaalse kunsti) projekti saab käsitleda (ja tegelikult peabki seda tegema) mitmest aspektist, et siis eri raamistikele sobivate instrumentide abil luua uus, tõlgendav (meta)süntees. Tavapäraselt võib eristada kahte suurt kihistust, mis omakorda jagunevad väiksemateks alakihistusteks. Üks on autori kontseptsioon ehk teose sõnum, sageli ka selle sõnastamine, mis aitab teost mõista, kuid nii mõnigi kord sootuks ähmastab sõnumi. Teine on esitusviis, selle esteetika või…
