Kunst
-
Aino Lehis 29. VIII 1928 – 14. VII 2024
Lahkunud on Aino Lehis, meie nahakunsti särav sabatäht, Eesti Kunstnike Liidu auliige ja Eesti Nahakunstnike Liidu auliige.
Aino Lehis sündis 29. augustil 1928 Tallinnas. Ta õppis aastatel 1936–1942 Hiiu algkoolis ja 1942–1947 Tallinna 10. keskkoolis. 1947. aastal asus ta õppima Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti, mille lõpetas aastal 1953 nahkehistöö erialal. 1950. aastatel tegi Lehis kaastööd Kunstitoodete Kombinaadi Ars nahkehistöö ateljeele. Aastatel 1953–1959 oli Nõmme Pioneeride Maja kunstiringi…2 minutit -
„Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700 – 1945“, kuraatorid Linda Kaljundi ja Kadi Polli. Näitusevaade.Stanislav StepaškoXX sajandi esimese poole kunst igatseb uute vaatenurkade järele
Uuema põlvkonna kunstiteadlased ei taha Eestis eelmise sajandi esimese poole kunsti eriti uurida. Millised võiksid olla huvi raugemise põhjused ja kuidas olukorda muuta?
9 minutit -
Eesti Kunstnike Liidu kevadnäitus annab kunstnikele võimaluse värsked tööd vabal moel välja panna.Paul KuimetKevadnäitus puhkeb taas ja taas
Juba teist aastat on kevadnäitus üleval Kunstihoone Lasnamäe filiaalis. Sel aastal osaleb 55 kunstnikku, valiku tegijate fookus oli skulptuuril ja nooremal kunstil.
5 minutit -
Diana Tamane teos „Otsides pehmust“ on väga täpselt välja peetud nii meelelises kui ka kontseptuaalses mõttes.Marje EelmaTähelepanelikkus, mille sisse paistab päike
Hea kunst ei viita, ei seleta, ei vihja sügavamõtteliselt; ta lihtsalt on ja veenab oma meelelise mõju kaudu.
5 minutit -
Just näivus on kõige püsivam. Näitus „Kaose Kogudus 101“ Tartu kunstimajas astub ülemõtlemisele vastu.Jürgen VainolaRõõm reaalsusealusest kunstist
Valmisvormi asemel on siin esil kunst kui katsetamine ja tekkimine: teos aina teiseneb ja jätkub.
5 minutit -
Jevgeni Zolotko: „Ma ei saa teha ennast oma töö materjaliks. See on minu jaoks ebaeetiline.“Piia RuberMitte miski ei kao, kõik tähendab kõike
Jevgeni Zolotko: „Maailmaga on kõik hästi, see on alati olemas. Meie oleme need, kes on kahtlases positsioonis.“
7 minutit -
Zody Burke’i installatsioon „Maa-alused ketravad“ algab Kuku klubi sissekäigu juurest.Peo (t)asemel suurnäitus
Näitusfestivalil „Tase“ jäi enim kõlama vaimse tervise ja põlvkondadeülese trauma teemapüstitus.
4 minutit -
Installatsioon „2074“. Utoopia ja düstoopia sujuv segunemine iseloomustab tegelikult kõiki ajastuid, mitte ainult kujuteldavat tulevikku.Jürgen VainolaTagasi tulevikku
Karel Koplimetsa installatsioon on tulevikust, täpsemalt, 50 aasta kaugusest hüpoteetilisest tulevikust.
4 minutit -
Fotograaf ja kuraator Annika Haas: „See on alati hästi põnev, kui kunstnik end niimoodi väljendab, et ta jääb kuskile piiripealsele alale, mis tema ajastu kultuurinormiga kuidagi ei seostu.“Piia RuberFotograafias on sugu olnud enamasti vaid mäng
Annika Haas: „Ma arvan, et puhast dokumentalistikat, kus inimene on täielikult tema ise, polegi tegelikkuses olemas.“
9 minutit -
Risoomse mõtlemise visualiseerimiseks on näitusesaalist kujundatud justkui üleelusuurune desktop, kus saab erinevate konstellatsioonide vahel ringi liikuda.Anu Vahtra„Oled alati olnud raamatukoguhoidja“
„Catalog nr 24. Kajastus“ on näitus küsimustest, mis saadavad info kogumist, selle organiseerimist ja avaldamist.
4 minutit
