-
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (EKKAK) on tegutsenud kaks aastat. See on suhteliselt lühike aeg. EKKAKis on algusest peale töötanud kaks inimest: Karin Laansoo juhatajana ja Kadri Laas projektijuhina.
Karin Laansoo toob keskuse eduloos esile peale mainekatel messidel osalemise, ka seal silmapaistmise. Ta nimetab nelja kunstnikku, kes on just sel viisil edukad olnud. Need neli kunstnikku jõudsid messile Temnikova ja Kasela galerii vahendusel. Kas Eesti kunstnike rahvusvahelistele…
-
Viimasel ajal on ehtekunstiväli olnud nii tegus ja põnev, et publikul on pidanud olema tempos püsimiseks võhma. Kõige keskmes on suur ehterändnäitus tarbekunsti- ja disainimuuseumis. Nutikamat ja sobivamat näituse pealkirja annab välja mõelda! Näitusel on väljas 61 Taani, Soome, Islandi, Norra, Rootsi ja Eesti kunstniku tööd. Eestit esindavad aukülaline Kadri Mälk, Julia Maria Künnap, Maarja Niinemägi, Kristi Paap, Anna-Maria Saar ja Tanel Veenre. Näitust on juba…
-
Virginia Woolf on oma unustamatus raamatus „Oma tuba” (ilmunud Loomingu Raamatukogus 1994. aastal Malle Talveti tõlkes) kirjutanud nõnda: „Vaim on mõistagi väga salapärane organ [—],
millest mitte midagi ei teata, kuigi me temast täielikult sõltume. Miks ma tunnen, et vaimus tekivad rebendid ja vastuseisud, nii nagu ilmsed põhjused pingutavad füüsist? [. . . .] Teisest küljest aga, kui oled naine, tabab teadvust tihti ootamatult lõhenemine. [. . . .] Selge see, et vaim…
-
Andres elas nii lapsepõlves kui ka üliõpilasena majanduslikult tagasihoidlikku elu Tallinna Kassisaba rajooni Kevade tänavas: tema eest hoolitsesid pensionärist vanaema ja juristist ema, kes oli oma ametist „kodanliku natsionalistina” kõrvaldatud; isa oli surnud. Ometigi, kui Andresel külas käisin, valitses seal soe ja sõbralik õhkkond (naaber oli neil Villem Raam, kellega Andres tihedalt suhtles). Arvan, et osa tema teoste visuaalsest kujundlikkusest on pärit sellest agulikeskkonnast ja nipsasjakeste…
-
Merleau-Ponty point peab paika ning Marta Stratskas näib olevat temast täiesti õigesti aru saanud. Aga kui kunstikriitika suudab üldse kedagi kuidagi aidata, siis niimoodi, et teeb asjad võimalikult arusaadavaks ka teistele. Tähendab, Marta Stratskas on üks sellepoolest huvitav noor maalija, et ta on ekspressiivne nii, nagu ekspressionistid seda olid. Kui teha väike kunstiajalooline ekskurss, siis kõige tuntumaid ekspressionismi vorme on kriitilisele mõttele tundeliselt väljendusliku vormi andmine,…
-
Kahel viimasel Tartu graafikafestivalil (2012. aastal ja praegu) on olnud selgelt tunda Al Paldroki kuraatoritöö, mis kordab vormilisel tasandil Pärnu „In graafika” festivalidelt tuttavat lähenemist. Institutsionaalsete pindade kõrval – seekord Tartu Kunstimaja kolm galeriid ja Tampere maja – hõlmavad näitused ka juhuslikumaid pindu nagu loomemajanduskeskuse kohvik Spargel ning Promenaadi ja Arhiivi kohvik. Näituse autorkonnas on olulisel kohal taaskord USA autorid, ei puudu ka Aasia kunstnikud ja…
-
Tervitan küsimuse avalikku püstitamist. Tegemist on tõsise diskussiooniga, mida on peetud juba tükk aega muuseumide siseringis.1 Vastus on lihtne: teadusasutused on Tartu ülikooli muuseumid, Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseum ning Underi- ja Tuglase muuseum (majamuuseumiga kokku kuuluva Underi- ja Tuglase kirjanduskeskuse tõttu). Teised Eesti muuseumid ei ole juriidiliselt teadusasutused. Eesti Ajaloomuuseum on seda staatust taotlenud, Eesti Kunstimuuseum on siiani taotlemist edasi lükanud, oodates päeva, kui…
-
Sirje Helme, Eesti Kunstimuuseum: Kuna muuseumides on ajaloolised kogud, eeldab muuseumitegevus ka teadustegevust. Juriidiliselt on paika pandud, et kõik muuseumid ei ole ametlikult teadusasutused. Teadusasutusena toimimiseks on oma reeglid, kohustused ja töökorraldus. Pole siiski võimalik käsitleda kogusid ega korraldada muuseuminäitust, kui sellele ei eelne tõsine uurimistegevus, mis kasvab vajadusel üle pikemaks teadusuuringuks. Seepärast on palju räägitud muuseumiteadusest. Teadust ei saa kaheks jagada, teadusuuringutel on selged kriteeriumid…
-
Kuidas läks Dénes Farkasil viimasel New Yorgi Armory Show’l? Mida tähendab edu (või ebaedu) sellisel vanal ja mainekal kunstimessil?
Esmakordne Armory Show’l osalemine on Dénes Farkasile kolmas järjestikune sooloprojekt messidel ning Artissimale, ARCO-le ja Armory Show’le järgneb Brüsseli mess aprilli lõpus. See näitab galeristi ülimat usaldust ja valmidust kunstniku loomingusse pikaajaliselt investeerida. Farkasi galeristi Ani Molnári sõnul läks New Yorgis hästi: saadi olulisi uusi kontakte kunstikogujate seas,…
-
Rahvusvahelise kunstituru eliit reisib tänapäeval messilt messile: Londonist Torinosse, sealt İstanbuli kaudu Miamisse ja New Yorki. Lennujaamade ja messikeskuste anonüümse arhitektuuri ning VIP-vastuvõttude ja ostutehinguid tähistavate õhtusöökide glamuuri paratamatus rutiinis kipub ununema, et mitte alati ei ole kunstiturg olnud nii rahvusvaheline, nii globaalne. Esimesed kunstimessid sündisid 1960ndate lõpus ja 1970ndate alguses, kui lääneriikides tekkis järjest suurem surve turumõjude nähtavakstegemisele ja müügitegevuse selgele välistamisele avalike näituseinstitutsioonide –…
