-
Milline on kultuuriministeeriumi korraldatud kunstiteoste tellimise infopäeva kasutegur?
Tiiu Kirsipuu, skulptor: Üritus oli korraldatud hästi ning oli informatiivne ja kujundlik, rääkis suurest tööst, mis juba tehtud – valupunktide ja muudatuste vajaduste kaardistamisest. Mina sain sellelt infopäevalt teadmise, et kultuuriministeeriumis on mindud asjaga süvitsi, tegemist pole ainult seaduse kõpitsemise ning pinnapealse kosmeetikaga, ning lootuse, et seadus tõesti muutub ning märksa suuremal hulgal headel kunstnikel tekib soov hangetes osaleda…
-
Dokumentalistlikus vormis kollaaž loob eksponeeritud näitusepindadest omaette pildi, kasutades selleks peamiselt väljavõtteid ajakirjanduses ilmunud lugudest, fotomaterjali ning videointervjuusid kunstnike ja galeristidega. Tinglikult on näitusepaigad jaotatud funktsioneerimise strateegia alusel kaheks: Kostabitena iseloomustatud galeriid, kus peale kunsti eksponeerimise käis ka müügitöö, ja kohavaimu kandvad, valdavalt Tartu kunstile ja kunstnikele truuks jäänud „kampsunid”. Selline liigitus on omamoodi huvitav katse näitusepindu ja nende rolli Tartu kunstielus mingil moel määratleda, ent…
-
Dokumentalistlikus vormis kollaaž loob eksponeeritud näitusepindadest omaette pildi, kasutades selleks peamiselt väljavõtteid ajakirjanduses ilmunud lugudest, fotomaterjali ning videointervjuusid kunstnike ja galeristidega. Tinglikult on näitusepaigad jaotatud funktsioneerimise strateegia alusel kaheks: Kostabitena iseloomustatud galeriid, kus peale kunsti eksponeerimise käis ka müügitöö, ja kohavaimu kandvad, valdavalt Tartu kunstile ja kunstnikele truuks jäänud „kampsunid”. Selline liigitus on omamoodi huvitav katse näitusepindu ja nende rolli Tartu kunstielus mingil moel määratleda, ent…
-
Juba 1990ndatest tiigrihüpet tegevas e-riigis Eesti on uute, eelkõige digitaalsete meediate kogumisega suuri raskusi. Riiklike muuseumide kogusid haldavad süsteemid on infotehnoloogia lahendustest alati sammu võrra maas: kunagine KVIS töötas eriti kohmaka iseseisva programmina, millel oli pidevalt probleeme keskserveriga suhtlemisel, ning niivõrd kehva kasutajaliidesega süsteemi kui MuIS lausa annab otsida. Arhiivide ja andmepankade puhul kasutab igaüks mõnda omaloodud lahendust, mille infoühtsusest võib unistama jäädagi. Riiklik varundamisstrateegia, mis…
-
Mis laadi galeriiga on tegemist? Kes on programmi kokku pannud? Kas Raja tänava galerii jääb ikka tegutsema?
Kirke Kangro, EKA installatsiooni- ja skulptuuriosakonna juhataja: ISFAG on värske kunstigalerii, mille fookuses on noor, katsetav, julge ja veel garantiideta kunst. Vajadus sellise kunstipinna järele Eesti kunstiväljal oli tajutav juba mõnda aega: kunstiakadeemial sisuliselt puudus esindusgalerii, EKKMist (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), mis alustas kunagi noorte kunstnike ja kunstitudengite omaalgatusliku näitusepinnana,…
-
Kevadpüha hommikul suri Pärnus Bruno Sõmeri, viimaseid kõrgemas kunstikoolis Pallas õpinguid alustanud kunstnikke. Tema esimesi juhendajaid kunstiasjus sattus õnnelikul moel olema Karin Luts, kes suunaski ta 1942. aastal Tartusse Pallase kooli, kui see kandis parajasti Kõrgemate Kujutavkunstide Kursuste nimetust. Hoolimata sandist ja segasest ajast oli Sõmeri õppejõudude galerii Teise maailmasõja aegses Pallases ja hiljem Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis aukartustäratav: Juhan Nõmmik, Aleksander Vardi, Ado Vabbe, Elmar Kits…
-
Margus Tamm tegutseb mitmel rindel: kunsti, graafilise disaini ja kirjutamisega. Viimase eest sai ta 2011. aastal isegi Betti Alveri debüüdipreemia. Kui näituse „Esimesed kolm minutit” pressiteates on Tamm lubanud, et esitleb viimase kümne aasta jooksul valminud tekstide valikut, siis on ehk mõistetav mu esialgne pooleldi imestunud, pooleldi äraootav valeühendus, et tegu on kirjandusliku platvormiga. Olin lugenud ta raamatut „Unesnõiduja”, nautinud selle vahedat sarkasmi ja küünilist keelt…
-
Pärnu Linnagalerii näitus sai alguse kunagisest Tallinna hipiliidrist ja nüüdsest kirjanikust Vladimir Wiedemannist, kes soovitas 2012. aasta sügisel mind Peterburi Balti biennaali kuraatorile Tatjana Jurjevale. Mina soovitasin kuraatorile teise Eesti kunstnikuna Janno Bergmanni. Iroonilisel kombel ma ise sinna ei jõudnudki (aegunud pass, venelaste mitte just kõige distsiplineeritum organisatoorne töö . . . .), küll jõudis aga Bergmann.
Janno Bergmann, kuidas tegid Pärnu näituse valiku?
III Balti biennaali ajal jäid mulle silma…
-
Äsja Vaala galeriis lõppenud näitus on noorel (33aastane loetakse veel nooreks) sloveenia kunstnikul juba teine isikunäitus Tallinnas, esimene oli 2008. aasta sügisel Tallinna Linnagaleriis. Maalikunstihariduse sai ta Ljubljanas, sügavam huvi foto- ja videokunsti vastu tekkis aga Tallinnas, kui ta 2005. ja 2006. aastal õppis vahetusüliõpilasena EKA magistrantuuris. Selle huvi taga on meie õppejõud, iseäranis Kaido Ole, kellel on ka omajagu teeneid nii Tallinna Linnagalerii kui ka…
-
Mõnikord oleks huvitav teada, kuidas näevad meie maad, Tallinna ja kultuuri inimesed, kes on siin esimest või teist korda, kuidas hindavad nad selle taset teiste keskkondade kõrval, millega on lähemalt tuttavad. Kuu aega olid vabagraafikute ühenduse presidendi Inga Heamäe kutsel Tallinnas Armeenia kunstnikud Tigran Sahakjan, Arman Vahanjan ja Tigran Kirakosjan. Nad töötasid Tallinna graafikakojas Uku Kannu juures ja ofsetlitograafia töökojas Albatross Editions Lauri Koppeli ja Gudrun…
