-
Portugali päritolu ehtekunstnik Carla Castiajo on EKA doktorant, esimene Eestis, kes astus doktorantuuri ehtekunsti teemaga. Tema doktoritöö on „Juuksed – puhtus või promiskuiteet? Juuksed kui materjal ja selle tähendus (ehte)kunstis” („Hair: Purity or Promiscuity? Exploring Hair as a Material and its Meaning in Jewellery/Art”). Kõnealune näitus oli Carla Castiajo doktoritöö osa. Sealt ei leidnud õigupoolest ehteid, vaid kontseptuaalsed objektid ning fotod. Kui viktoriaanlikul ajal oli juustest…
-
„Jeruusalemma sündroom ehk Teekond sinna, ei tea kuhu, toomaks seda, ei tea mida” on Rainer Kaasik-Aaslavi esimene isikunäitus. Seni on kunstnik aktiivselt tegutsenud kunstirühmituse Otse! (Rainer Kaasik-Aaslav, Nils Hint, Annika Kedelauk) raames. Näituse terviklikkuse põhjal võib öelda, et aeg isikunäituseks on küps: paljud kunstniku varasemad suundumused on settinud isikupäraseks käekirjaks, teemade ringiks, tervikuks.
Kunstniku loomingu kaks peamist teemat on religioon ja mütoloogia. Üks näitusel eksponeeritud teostest…
-
Esiteks tundub, et osakond on leidnud viljaka tasakaalu koolkonnaliku (kloosterlikukski nimetatud) kestlikkuse ja avatuse vahel. Näitusel esitletud tööd on otsingulised ja nende laad ning kasutatud tehnikad mitmekesised, ent teoste üldine tase sedavõrd tugev, et ei julgeks arvatagi, et tegemist on üliõpilastöödega. Kontseptualistlikku veiderdamist kohtab sel näitusel vähe, ulakat vaimutsemist kohati. Harrast vaimupanemist esineb, aga kultuurimaastiku keskmisega võrreldes mõistuse piires ja seda hoolimata koolkonna üldisest sügavast vaimsusest.…
-
Keiu Maasik kõneleb „Intervjuus emaga” (2014) otsekoheselt, pärides noorema õega emalt tema noorusaastate, raseduste, emaduse ja suhete kohta. Videot saadab Maasiku V klassis joonistatud elujoon, kus 21. eluaastale on märgitud lapsesaamine ning Tartu ülikooli kliinikumist väljastatud haiguslugu, mis tõendab, et 21aastasele patsiendile on tehtud abort.
Teine noor kunstnik Alissa Nirgi on esitanud samuti isikliku video sellest, kuidas ta oma pikalt vangis olnud ukrainlasest isaga ühist keelt…
-
Korraldajad vabandasid juba kogunemisele kutsuvas teates, et tegelikult ei ole tegemist kooliga, hierarhilist teadmiste jagamist ei tule. Pealegi ei olnud ükski kohaletulnuist (minu kõrval ja mööndustega vaid Tristan Priimägi) nõus end kriitikuna identifitseerima. Nii tundub arutluste käigus kõlanud juhuslik sõnavääratus „kutseline harrastuskriitik” parima üldnimetajana, millega kogunenuid iseloomustada.
Korraldajate eesmärk oli koondada mitmed kultuurivaldkonnad ja käsitleda nõnda kriitikat kui üldisemat probleemi. Valdkonnaülesus kanti suhteliselt hästi välja. Kohaletulnute hulgas…
-
Kumu praeguste näituste „Mina kui maal” ja „Sinine laguun” kohta on näituste kuraator Kati Ilves Kumu kodulehel öelnud: „Näitusel ruumiliseks tervikuks sulanduvad projektid ilmestavad kaasaegse maalikunsti installatiivset suunda, kus maalikunsti mõiste liigub eemale sellest, mida harjumuspäraselt maalikunstiga seostatakse”. See eesmärk on näitustega totaalselt täidetud. Estnale on maal standardse objektina alguspunktiks, kust edasi liikuda.
Harjumuspärase maalimõiste võib kahtluse alla seada selle formaadi eneseteadvuse puudumise tõttu. Maal, olgu…
-
Võib tunduda põhjendamatult ründav, kuid alustan siiski etteheitega artikli autorile. Artikli lõpus viitab Soomre „kiisude-kutsude” koori refräänile, kus räägitakse ka läbipaistvusest. Olen läbipaistvuse poolt, kuid see võiks alata sellest, et üleskutse esitaja ise oma mõtteid ka läbipaistvalt arendaks. Pärast Soomre artikli lugemist ei saa ma enam hästi aru, mis kunstiinstitutsioonides toimub. Sulgudes ja jutumärkides kommentaaride ja täienduste tõttu on artikkel võrdlemisi krüptiline, vähemalt minule ja mitmele…
-
Mitte väga kaua aega tagasi asus TKMi tööle õige mitu andekat ja huvitavat noort inimest, kellest muuseumide vanemad töötajad lootsid tõhusat järelkasvu. Indrek Grigor, Liisa Kaljula, Tõnis Tatar ja Merily Paomets lõid ideedest pulbitseva loomingulise õhkkonna. Paberikonservaator Paomets tõstis muuseumi pabertööde konserveerimise professionaalsele tasemele, mis päädis Ants Laikmaa pastellide konserveerimisega ja nendest töödest koostatud fantastilise näitusega. Kaljula ja Grigor koostasid Eesti kunsti 1960ndate ajastunäituse. Tatar üllatas…
-
Viimaste aastate jooksul on diskussioon tänavakunsti olemuse ümber aina aktuaalsem ning meedium kultuuri osaks tunnistatud: tänavakunsti kogutakse ja arhiveeritakse (Tartu kunstimuuseum ja Eesti Kirjandusmuuseum), Edward von Lõngus lööb järjest müügirekordeid Tartu noorte kunsti oksjonil jne. Rääkimata sellest, et aastas toimub kaks tänavakunstifestivali, kuhu tuuakse maailmatasemel stiilinäiteid ja kus siinsed kunstnikud saavad end proovile panna ja suuremaid töid teostada. Sänk on näidanud Võrus meisterlikkust Navitrolla seinte realiseerimisel…
-
Stacey Kooseli kuraatorinäituse „Homunkuluse kollektsioon” teema on „väike inimene”, keda alkeemikud keskajal laboratooriumi katseklaasis kasvatada püüdsid ja kelle loomine, võiks ehk öelda, on XXI sajandi mikrobioloogias tõelisuseks saanud. Paracelsus olevat selle mõtte esimesena välja öelnud – mõtte, mille teostumine tundus veel inimpõlv tagasi võimalik ainult ime läbi. Kuraatoriteksti läbib peamiselt kaks keskset mõtet selles väga avaras teemas: tegemist on väikese inimesega ja seda väiksust võib mõista…
