Kunst
-
Pikakaelalise madonna siugjad sõrmed võiks tänapäeval mõjuda tehisaru reetliku märgina, ometi muudab just see ebaloomulik detail ja daami luigekael pildi isikupäraseks. Parmigianino „Pika kaelaga madonna“. XVI sajand. (detail).Wikimedia Commons /avalik omandPintslitõmme täiuslikus sinitaevas
Algoritm on ka parimal juhul nagu maalistuudio õpilane, kes viksib usinalt meistri eeskujul kunsti teha, aga ei tea ise, miks ta seda teeb.
5 minutit -
Tõnu Maarand 16. IV 1940 – 28. IX 2024
Skulptor Tõnu Maarand sündis 1940. aastal Tartus muusiku perekonnas. Tulevane kunstnik õppis Tallinna 10. keskkoolis (praegune Nõmme gümnaasium), kuhu jääb teda mäletama 2002. aastal valminud president Lennart Mere bareljeef kooli raamatukogu sambal.
Keskkooli lõpetamise järel astus Tõnu Maarand Eesti Riikliku Kunstiinstituudi skulptuuriosakonda ning lõpetas õpingud 1965. aastal skulptori diplomiga. Loomingulist tegevust alustas ta seejärel kohe, esinedes näitustel 1969. aastast. Tema isiknäitused on toimunud 1976. ja 1990. aastal…3 minutit -
Kas juhuslikud dialoogid või ristuvad monoloogid? „Kutsutud on kõik, välja arvatud need, kes ei ole“. Näitusevaade.Anu VahtraNäitus kui kunstnike telefonimäng
Formaat, kus iga kunstnik valib järgmise osaleja, teeb väljapaneku mänguliseks ja spontaanseks, kuid teosed on jäänud seetõttu omavahel nõrgalt seotuks.
5 minutit -
Näitus „Jää mind vaatama“ Tartu Kunstimajas käsitles inimese ja looduse suhet kliimakriisi võtmes.Jürgen VainolaKas keskkonnateemaliste näituste üleküllus?
Kuigi näitused seavad endale teinekord (populaar)teaduslike monograafiatega sarnaseid eesmärke, mõjub see kunstinäituse formaadi iseärasustest mööda vaatamisena.
4 minutit -
„Puudutakse“ Tartu Kunstimajas. Kunstnikud ja kirjanikud, kes märkavad loodust enda ümber, otsivad pidevalt meetodeid, kuidas äraminejad nähtavaks ja kuuldavaks teha.Jürgen VainolaPuudumise kohalolu
Inimene väärtustab mäletamist, aga see on meie liigi omavaheline kokkulepe. Loomad ise peavad olemasolu kindlasti tähtsamaks – nad ei hooli sellest, kas keegi neid mäletab või mitte.
7 minutit -
Tekstiil. 1695. Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid – Rootsi Ajaloomuuseum.Helena BonnevierMiks teha näitus ükssarvikust?
Kuraatorid on leidnud nii avalikest kui ka erakogudest mitukümmend Eestis säilinud XVI–XXI sajandi ükssarviku kujutist. Seda on usutavasti rohkem, kui me seni arvasime teadvat.
4 minutit -
Vestlusring kunsti ja vaimse tervise suhetest. Vasakult Kadi Jaanisoo, Flo Kasearu, Karel Koplimets ja Sigrid Viir. Karin Vicente„Me ei ole laisad lohed“
Nii mõnedki vabakutselised maadlevad tänapäeval vaimse tervise probleemidega ning sotsiaalsete garantiide puudumine teeb olukorra ainult hullemaks.
8 minutit -
Loora Kaubi väljapanek „Kuigi tihti tajub ta mingit eredamat valgust“. Näitusevaade.Elo VahtrikIseduse dramaturgia väsinud hingedele
Ehkki näitusel võimust võtnud pimedus õigustab end kõigi tööde puhul, peitub neis ka mingi teatav helgus.
4 minutit -
Eeva-Aet Jänes 30. V 1942 – 9. IX 2024
Lahkunud on maalikunstnik Eeva-Aet Jänes (kunstnikunimega Eva Jänes), kes jääb Eesti kunstilukku ennekõike monumentaalmaali viljaka ja võimeka viljelejana, aga ka lõuenditel geomeetrilises maalikeeles universaalseid väärtusi otsinud maalikunstnikuna.
Eeva-Aet Jänes sündis 30. mail 1942 Tallinnas, kuid tema lapsepõlvelinnaks sai Paide, kuhu põgeneti sõja eest. Tema kunstianne avaldus varakult, mõjutajate seas oli ka Pallases õppinud kunstiõpetajast ema Alice Jänes. 1957. aastal läks Eeva-Aet Jänes õppima Tartu Kunstikooli, kus lõpetas…3 minutit
