Kirjandus
-
Olga Tokarczuk pälvis 2018. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Eesti keeles on Tokarczuki sulest peale „Rändajate“ ilmunud „Maailma kõige inetum naisterahvas“, „Algus ja teised ajad“ ning „Päeva maja, öö maja“. Nende ja paljude teiste poola väärtteoste eestindajat Hendrik Lindepuud tunnustati eelmisel nädalal Postimehes kultuuriveduri aunimetuse ja auhinnaga.Borys Nieśpielak / DeFacto / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsLiikumine suunaga sügavikku
Olga Tokarczuk mängib inimese põhiliste igatsustega, eriti sellega, et hing igatseb kehast vaba olla. Just seetõttu sunnib hing keha rändama, liikuma, kohti vahetama.
7 minutit -
Ega kirjaniku tuntus muidu paigast nihku, kui muuseumi pole või vaesel ajal ihu-uurijat ei leidu. Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu veebisait.KuvatõmmisKirjanduskauge arutlus eesti kirjanduse päevast
A. H. Tammsaarel on juba niigi koormust küllalt: kaks muuseumi ülal pidada ja va Vilde kah naabriks trüginud. Ja miks peakski tulevane eesti kirjanduse päev just tema sünnipäeval aset leidma?
5 minutit -
19. jaanuaril möödus Paul-Eerik Rummo sünnist 80 aastat. Rummo kolmas luulekogu „Lumevalgus… lumepimedus“ ilmus 1966. aastal Loomingu Raamatukogus, kaksikkogu teise poole „Lumesõda“ autor on Enn Vetemaa.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumSuitsu nurk XIII – Paul-Eerik Rummo „Nüüd jälle alatasa mõtlen oma koduveinlikust pööriöömaast”
1 Nüüd jälle alatasa mõtlen oma koduveinlikust pööriöömaast,
2 ala ja tasa maast, kus lumed ja elavad-hõbedad langevad.
3 Püsipakases sabad kassmajadel püsti ja nõiasõlm
4 igapäevase käimisega tõmmatud igale õuele peale.
5 Nüüd jälle alatasa mõnedestki silmadest (kuis nad nii pilkuvalt unuvad-meenuvad!),
6 ala ja…9 minutit -
Heli Kendra Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse tulemuste väljakuulutamisel. Käsikirja „Kärkä“ eest pälvis ta teise koha.Kris Moor / Eesti Kirjanike LiitAll rannas kees elu
Heli Kendra on teinud hiigeltöö, et joonistada detailselt välja, kuidas võis elada ja toime tulla rannarahvas XIX sajandil.
3 minutit -
Nagu meeste ahistamisest vähe oleks. Ta tahab inimest süüa
Maarja Kangro juttudesse siginenud maagiline mõõde võimendab ühiskondlikku satiiri ja eneseirooniat.
6 minutit -
Salme Niilendi romaan
Loone Ots kirjutab romaanis „Armastus“ naisajalugu, toob nähtavale ühe unustatud naise. Seevastu eestlaste haamri ja alasi vahele jäämise motiivile ta variatsioone ei lisa.
6 minutit -
Aja essents
Juta Kivimäe kannab romaanis „Suur tuba“ koos värvikate tegelaste ja nende asjade kirjeldustega lugejani tükikese elavat aega. Kas kirjandus ei ole mitte tõeline ajamasin?
5 minutit -
Elav ajalugu. Kiidulaul ühele ajalooromaanile
Kristina Sabaliauskaitė on saavutanud „Peetri keisrinnas“ ajaloolise täpsuse, peategelase psühholoogilise veenvuse, kujutatava aistitavuse ja loo haaravuse haruldase sümbioosi.
4 minutit
