Toeta

Kirjandus

  • Aja essents

    Aja essents

    Juta Kivimäe kannab romaanis „Suur tuba“ koos värvikate tegelaste ja nende asjade kirjeldustega lugejani tükikese elavat aega. Kas kirjandus ei ole mitte tõeline ajamasin?

    Made Luiga
    5 minutit
  • Elav ajalugu. Kiidulaul ühele ajalooromaanile

    Elav ajalugu. Kiidulaul ühele ajalooromaanile

    Kristina Sabaliauskaitė on saavutanud „Peetri keisrinnas“ ajaloolise täpsuse, peategelase psühholoogilise veenvuse, kujutatava aistitavuse ja loo haaravuse haruldase sümbioosi.

    Aleksandra Murre
    4 minutit

  • Rõõm lugeda leedu romaane

    Kristina Sabaliauskaitė teoste jõudmist eesti keelde ootasin juba ammu. Huvi Sabaliauskaitė loomingu vastu tärkas tänu ta paeluvale esinemisele ja inglise keelde tõlgitud romaanikatkendile 2018. aasta Londoni raamatumessil, kus Eesti-Läti-Leedu olid peakülalised.
    Leedu kirjandusse tuli kunstiajaloolase haridusega ja ajakirjaniku ametit pidanud autor ajaloolise tetraloogia „Silva rerum“ I osaga 2008. aastal. Teosest sai kohe bestseller ning see on toonud autorile tunnustuse nii kodumaal kui ka kaugemal. Romaanisari kujutab Narwoyszite perekonna lugu aastatel 1659–1795.…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit

  • Valeria-Salme Villandi 27. VIII 1924 – 31. XII 2021

    Kõik jääb kuhugi alles,
    kõik käib maailmas ringi,
    kõik on kusagil tallel,
    murrab ja muudab hingi.
    Valeeria Villandi
    „Hingelt ma olen kõigepealt luuletaja olnud. Kirjanduskriitikat olen ma sellepärast kirjutanud, et olen tahtnud sõna sekka öelda. Ja toimetamise tööd olen ma elus kõige rohkem teinud. Seda multikate-asja, mille kaudu mu nime kõige rohkem tuntakse, olen ma endale ikkagi ainult kõrvaltööks pidanud.“ Nii on Valeeria Villandi 2013. aastal oma elutöö ise kokku võtnud.
    Lasnamäel üles…
    2 minutit
  • Kust jookseb luules piir kunsti ja kitši vahel?

    Kust jookseb luules piir kunsti ja kitši vahel?

    Lauri Räpi looming on kohati sedavõrd lihtne ja triviaalne, et mõjub kirjandusliku snobismi positsioonilt peaaegu labasena, solvab „head“ maitset ja intellekti, rikub värsiseppade mõttelise tsunfti mundriau.

    Alvar Loog
    12 minutit
  • Millest mõtled, kirjanik? – Baskerville’ide must koer
    Paavo Matsin artiklikogumiku „Kirjandus ja alkeemia“ esitlusel korp! Fraternitas Liviensise konvendis Tartus.
    Erakogu
    ,

    Millest mõtled, kirjanik? – Baskerville’ide must koer

    Tänavu sügisel saab sada aastat Eesti Kirjanike Liidu asutamisest. Siinses juubelisarjas uurime, mis mõlgub mõtteis meie praegustel kirjanikel.
    Vene kirjanikul ja tõlkijal Jevgeni Golovinil on laul „Baskerville’ide must koer“, mis sobib päris hästi iseloomustama praegust hirmuühiskonda: keegi neab su nime, seinalt kukub…
    Paavo Matsin
    4 minutit
  • Eestlaste visadusest kahe Ivaski näite varal
    Kalle Käsper Ivar Ivaski mälestusfondi stipendiumi vastuvõtmisel Eesti Kirjandusmuuseumis.
    Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

    Eestlaste visadusest kahe Ivaski näite varal

    Kõne Ivar Ivaski mälestusfondi stipendiumi vastuvõtmisel 15. detsembril 2021

    Kalle Käsper
    3 minutit
  • Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale
    Kirjanik Elin Toona
    Erakogu

    Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale

    Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides otsustas aasta eest taastada Henrik Visnapuu nimelise kirjandus- ja kultuuriauhinna. Selle pälvib eesti või võõrkeeles ilmunud Eesti-aineline teos, esile võidakse tõsta ka elutöö. 2. jaanuaril, Henrik Visnapuu 132. sünniaastapäeval selguski taastatud auhinna esimene laureaat: auhinna sai Elin Toona elutöö eest…
    1 minut
  • Juhatus harituse ja kultuuri juurde

    Juhatus harituse ja kultuuri juurde

    Utreeritult on Kalle Käsperi sõnum järgmine: hea kirjandus on prantsuse, romaan olgu paks, lause peab olema pikk ja autor peab olema mees või vähemalt mehelt õppinud.

    Janika Kronberg
    4 minutit

  • Reet Sool 1. XII 1951 – 30. XII 2021

    Aastavahetuse eel lahkus meie seast kirjandusteadlane, luuletaja, kauaaegne Tartu ülikooli hinnatud ja armastatud õppejõud Reet Sool.
    Ta sündis Pärnus, lõpetas Pärnu I keskkooli, kuid tema elu oli aastaid seotud Tartu ja Tartu ülikooliga. Romaani-germaani filoloogia eriala lõpetamisele 1976. aastal järgnes aspirantuur, mis päädis kandidaadiväitekirja „Satiirilised tendentsid XX sajandi 1960ndate ja 1970ndate Ameerika romaanis“ kaitsmisega Moskvas.
    Reet Sool jäi tööle Tartu ülikooli, töötades algul võõrkeelte kateedris ja seejärel 2015.…
    2 minutit
Sirp