-
Alustuseks märkigem, et Karl Ristikivi (1912 ? 1977) debüteeris ajakirjanduses ilmunud juttude ja vestetega. Prantsuse vanasõna ütleb, et on revient toujours a ses premierès amours (alati tullakse tagasi oma esimeste armastuste/kiindumuste juurde) ? nõnda oli see ka Ristikiviga, kes pöördus lühiproosa juurde tagasi hilisemas loomeperioodis, kulminatsiooniks 1968. aastal Lundis ilmunud ajalooaineliste novellide kogu ?Sigtuna väravad?. Postuumselt ilmus veel lühiproosa valimik ?Klaassilmadega Kristus? (1980), 1993. aastal aga…
-
Sest püüdes hakata ?Treffamisi? lugema, ei jõuagi kuigi kaugele, kui juba kuhjub lauale suurem ports raamatuid, käsi küünitub riiulist järgmiste ja järgmiste järele (hea, et riiul on lähedal), lugemine hargneb laiali, jõuab lõpuks ringiga vajaduse juurde uus raamat juurde võtta, aga selleks ajaks ei pea pea enam kõiki seoseid ja ühendusniite kinni ja isegi esimese raamatu juurde tagasipöördumine ei too mingit silmanähtavalt loogilist korrastatust. Iseenesest on…
-
?Luuletuste? pealkiri ei taha jätta lugejale voli otsustada raamatu þanri üle. Ometi ei kohta siin miskit luulele tavapäraselt iseloomulikuks loetut, ei riime, värsse, salme, rütmi (s.o seotud kõnet), lüürilisust vms., nagu ei leidu ka ilukirjanduslikku keelt üldse. Seda olekski tðekkidelt palju tahetud! Siiski leiab sellest tekstikogumist mõningaid ilukirjanduslikke tunnuseid, mis loovad eepilist üldpilti, nagu läbivad tegelased (Ricardo, Krista, Hannes, Heli, Nadeþda, Eduard, Leo) ja tegevuse asetatus…
-
Tsükkel ?Tartu küklos? koondab valdavalt riimilist luulet. Kuigi kuulun juba nende hulka, kellele vabavärss tundub loomulikum, ei väsi ma üllatumast, kuidas pealtnäha lihtsatele riimidele suudab pingsaid luuletusi rajada näiteks Triin Soomets. Ent kas ongi õige öelda, et Soometsa luule pinge on riimides? Pigem ikka neis meelelistes-rütmilistes kontrastides, mis riimidele eelnevad ja nendes ei vaibu.
Loone Otsa riimidele aga mingit pinget ei eelne ega järgne. On…
-
Grunbergi geniaalne tekstipidamatus on aga nii ülevoolav, et 2000. aastal valis ta omale teise kirjastuse ning debüteeris Marek van der Jagti nime all, pälvides ?Minu kiilaspäisuse ajaloo? eest aasta uustulnuka preemia. Kaks aastat hiljem sama pseudonüümi all ilmunud ?Gstaad 95 ? 98? minajutustaja on aga oma süütuses kraadi võrra perverssem kui de Sade ?Vooruse õnnetustes?.
Kui Grunbergilt võib veel teab mida oodata, siis Zwagerman on jõudnud…
-
Selline on minu kokkuvõte Sofi Oksaneni raamatust ?Stalini lehmad?. Kokkuvõtte järgi võiks kirjutada mitu väga igavat, tüütut, mittehaaravat, targutavat või pingutusest kärisevat raamatut. Et muudkui ?Anne raamatu? silt peale ja müüki. Küll nad ostaks. ?Nemad?. Salapärased elukad, kes nüüd ajavad sama hoolsalt säärte pealt karvu, nagu nad paarikümne aasta eest importsukapükse taga ajasid.
Kuid ennäe, Oksanen kirjutas hoopis haarava ja erutava raamatu. Napakymppi. Otsekui mõnusa vabakäejoonega…
-
248 lk.
Hando RunnelSUUREKS SAAMINE
Valitud luulet lastele ehk ?laste laulud ammu ja homme?. Lihtsad ja selgesõnalised, maaelu ja perekonna väärtuste värsistused. Runneli riimid trallitavad nagu aisakellad ja lõbus on ilma viinatagi. Jütsidel ja tirtsudel on aeg, oodates ?por-por por-por/porganditest/pir-pir pir-pir/pirukaid?kokku veerida liitsõnad ?kuldkingalusikas, jonnipunnirusikas, mürakarumusikas?. Illustreerinud Jüri Arrak, kujundanud Lembit Küüts. Ilmamaa, 2004. 232 lk.
AJARAAMAT?llmamaa? ajaraamat 2004
Koostanud ja sõnastanud ei keegi…
-
Suurima valikuga on-line-raamatukauplus Eestis ? üle 1,5 miljoni nimetuse iga päev, 24 tundi ööpäevas. Külastajatele avatud Tartus Küütri 16,
E ? R kl. 10 ? 18, tel. 7 441 627,
faks 07 423 345, e-post: kriso@kriso.ee
APOLLO RAAMATUKAUPLUSED
Tallinnas Viru 23 avatud E ? R kl. 10 ? 20,
L kl. 10 ? 19, P kl. 11 ? 16.
Tartus Ülikooli…
-
Sellega raamatute ühisosa lõpebki, sisust rääkides paralleele tõmmata ei saa. Ega tohigi, sest Paavle on ikkagi professionaal (juba esimesed read kuulutavad, et poeet jääb poeediks ka siis, kui ta parasjagu ei kirjuta), Oopkaup ja Kuusk aga pesuehtsad amatöörid. Paraku ei ole erinevalt muudest spordialadest kirjanduses palgakategooriad ja muud staatused paigas ning seetõttu jääb häguseks, mitmendas liigas Oopkaup ja Kuusk Eesti meistrivõistlustel luuletamises esineda tohiksid.
Igatahes…
-
Kui ma ise teaksin, siis jätaksin luuletamise järgi, või teaksin, mis on luuletamine, ja seepärast ei luuleta. Aga ma ei tea kumbagi, mis on luule ja miks ma luuletan. Sellepärast on see üks vastik kohustus.
Mis on see vedru, vajadus ja tung luuletada? Millest on see luule tingitud?
Minu valest kehaehitusest.
Millal sünnitakse luuletajaks?
Siis kui lugemine selgeks saab.
Kas selles elus, või ümber, või üldse?
…
