-
Thomas Brussig, Kangelased nagu meie. Tõlkinud Eve Sooneste. Tänapäev, 2004. 278 lk.
?Kuidas sai see ühiskond aastakümneid püsida, kui kõik väidavad, et nad ei olnud rahul? Võtke mu küsimust tõsiselt, mr Kitzelstein, see ei ole retooriline! Kõik olid vastu, kuid sellest hoolimata olid nad ühiskonnas osalised, tegid kaasa, pelgusest, sõgedusest või lihtsalt lollusest. Ma tahan täpset vastust, sest arvan, et kõigil tänapäeva ühiskondadel on see dilemma. Senikaua…
-
Esimene eesti entsüklopedist Karl August Hermann (1851 ? 1909) kirjutas/kuulutas näiteks nii: ?Eesti kirjanduse tõsine ajalugu algab G e o r g M ü l l e r i g a, kes Tallinnas Püha Waimu kiriku Eesti abiõpetaja aastatel 1600 ? 1608 on olnud. Enese ameti-ajal on tema hulga Eesti keeli jutlusi kirjutanud, mis meie ajani on alale jäänud. Need jutlused leidis W. Reiman Tallinna linna…
-
Jules Verne, Hiinlase eksirännakud Hiinamaal. Tõlkinud Urmas Rattus. Kuldsulg, Tallinn 2004, 187 lk.
Jules Verne, Robur Vallutaja. Tõlkinud Urmas Rattus. Kuldsulg, Tallinn 2004, 179 lk.
Kui nimetada täiskasvanud inimestele Jules Verne?i nime, manavad nad enamasti näole kerge muige, milles on nii üleolekut kui ka äratundmis- ja meenutusrõõmu ? kes poleks omal ajal vaimustusega lugenud ulmekirjanduse teerajaja arvukaid seiklusjutte? Kuid tõepoolest, seda kõike tehti ?omal ajal?,…
-
VAATEID EESTI RAHVUSLUSE SÜNNIAEGADESSE
Peamiselt rahvuslikule ärkamisajale keskendunud kultuurilooline essee- ja uurimuskogu, mis ilmub just õigel hetkel, teemakohase diskussiooni keskele. See on identiteedi kujunemise lugu; mentaalse aluse rajamine tänapäevasele rahvusele. Oluline raamat. Toimetanud Siiri Ombler, kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2004. 512 lk.
Peeter Volkonski, Piret Raud
ONU VOLGI VÄRSIAABITS
Peeter Volkonski on kirjutanud mõnusa värsiaabitsa 32 luuletusega, suurem jagu neist mõnusad mõttemängud ja elufilosoofilised tõdemused. Piret Raua pildid panevad raamatu…
-
Suurima valikuga online-raamatukauplus Eestis: üle 1,5 miljoni nimetuse iga päev, 24 tundi ööpäevas.
Külastajatele avatud Tartus Küütri 16,
E ? R kl 10 ? 18, tel 744 1627, faks 742 3345, e-post kriso@kriso.ee
? APOLLO RAAMATUKAUPLUSED
Tallinnas Viru 23 avatud
E ? R kl 10 ? 20, L kl. 10 ? 19, P kl 11 ? 16.
Tartus Ülikooli 1 avatud
E ? R kl 9 ? 19, L…
-
Hommikul ei mäletanud Andreas midagi. Kui ma teda lasteaeda viisin, küsisin, kust ta seda Harvi ja viljakolli lugu kuulnud oli. Kas teised lapsed rääkisid? Ta tegi suured silmad ega saanud üldse millestki aru. Ma pärisin edasi, kuni ta lõpuks teatas, et mul peab palavik olema, et seesugust jampsi suust välja ajan. Issi, issi, ütles Andreas, mingeid viljakolle pole ju olemas.
Aga mina mäletasin täpselt. Harvi oli mänginud…
-
Mu oma mälestused ei ulata aegade taha, ma ei tea, kas ma mäletan oma lapsepõlve varaseid seiku fotodelt või päriselt; mälupildis jooksevad kaadrid, nagu oleks mustvalgeid pilte üksteise otsa lükitud. Esimesed selged, kindlamad mälestused dateeruvad aega, mil olin viie-kuuene. Ses mõttes olen alati kadestanud inimesi, kes üksipulgi ja selgelt mäletavad kõike pea titeeani välja ? nende intellekt ja keelevõime on käivitunud palju varem, milline edumaa on…
-
Ent professor Suits ise mõtles küll nauditavalt ? rahvaluule kirjapanek tähendab samas ka rahvaluule lugemist kirjanduseks, s.t rahvaluulele kirjanduse staatuse andmist, rahvaluule sisestamist kirjanduse ajalukku. Selles on nii tänapäevast institutsionalistlikku mõtteküpsust, et ainult ahheta ja ohka. Olid ajad ja olid ka professorid!
Ühe esimese kirjapandud eestikeelse lausena mainitakse tavaliselt Henriku ladinakeelse kroonika ?Heinrici Chronicon Livoniae? (kirjutatud arvatavasti 1224?1227) 18. peatükis leiduvat ütlust ?Laula, laula, pappi!?. See…
-
Henn-Kaarel Hellat, ?Poiste sõda II?. Faatum, 2004. Tõnu R. Kallas, ?Valge paat?. Faatum, 2004.
Henn-Kaarel Hellati mälestusteraamatut kätte võttes tundsin suurt aukartust: on ju tegemist meie esiulmekirjanikuga Eiv Elooni kõrval. Kuid mida enam raamatut loetud sai, seda enam tekkis küsimus: ja mis siis? Kõik see, millest ta kirjutab, on ju ometi teada, paljudele lausa une pealt.
Saame näiteks teada, et autorit õpetasid pedagoogid Raandi ja Härma.…
-
Muul moel kui meie aja lugu oleks Juure-Kivirähki uusteost ?Wremja: Timur ja tema meeskond? raske kirjeldada, sest viisakust eirates hüütakse juba esimesel leheküljel maha, et ?kadunud on superkorvpallur Mürka till?, mis tekitas minus tahtmise edasi üldse mitte lugedagi. Pärast pisikest mõttetööd aga leidis allakirjutanu siiski endas jõudu defineerida ?Wremja? vastutulekuks rahva maitsele.
Telekujud silme ees
Erinevalt ruraalsest sõnakasutusest ja allapoole vööd suunatud naljadest ei saa ?Wremjale? kui…
