-
Suurima valikuga on-line-raamatukauplus Eestis: üle 1,5 miljoni nimetuse iga päev, 24 tundi ööpäevas. Külastajatele avatud Tartus Küütri 16, E ? R kl. 10 ? 18, tel. 744 1627,
faks 742 3345, e-post: kriso@kriso.ee
APOLLO RAAMATUKAUPLUSED
Tallinnas Viru 23 avatud E ? R kl. 10 ? 20,
L kl. 10 ? 19, P kl. 11 ? 16.
Tartus Ülikooli 1 avatud E ?…
-
Nii kirjutab Leonhard Lapin oma ?Avangardis?. Olen isegi seda Tartu Vaimu tunnetanud ja suunitlusegi sellest saanud. Olen imetlenud ka Indrek Hirve vaimusära, näinud temas tõrvikukandjat minevikust tulevasse. Seetõttu olen rõõmus, et paljud selle poeedi ja kunstigiidi lood on kunstinovellidena nüüd kaante vahel. Puhtas nõtkes eesti keeles.
Siiski teen ühe väikese möönduse: olnuksin raamatu toimetaja, oleksin palunud Indrekul lehekülgede 9 ? 20 avaldamisest loobuda. Neil on…
-
(M. de Montaigne)
?Vaba tõusu? kompositsiooni kolm osa ? elu, suremine ja uuestisünd on inimese mõttemaailma tavapärased külalised ning ei üllata ka raamatukaante vahele lükatuna. Kulunud teema taaskordne käsitlus (ükskõik kui vana või noore inimese poolt) tekitab tunde, et tegemist peaks olema uudse või siis vähemalt erakordse lähenemisega. ?Vaba tõus? on aga kõikide eelnevate loetud-nähtud-läbielatud surmaromaanide, -filmide ja -esseede kehv järg. Mahult pea võrdsed alapeatükid on…
-
Kui mina veel remsujev olin, siis püüdsin ma olla kange eestlane, tegin kõik, et keegi mind jumalapärast venelaseks ei peaks. afanasjevil seda häda ei ole, tema luule on kõige kaugemal isamaalaulust, koduarmastusest, vastandub totaalselt Lydia Koidulale. Või Anna Haavale. Või Jüri Leesmendile. Tema ei armasta eestlasi, üht eestlannat pisut siiski, kellele kaugusest helistades trummipulk püsti lööb. Niisugune kodumaa-armastus. . . .
Kes või mis on siis selles süüdi?…
-
Olulisem on, et kahe tasandi selline side kordub suuremas plaanis. Pelgalt ühes keeles kirjutatud teksti teise keelde ülekandmisest, antud konkreetsel juhul siis ungarikeelse teksti eestikeelseks muutmisest alati ei piisa. Sama lugu on ka sõnasõnalise tõlkega. Kui piisab, siis pigem proosateoste puhul ? kasvõi sellepärast, et need on suurema mahu tõttu iseseisvamad või siis levinud arvamuse järgi lähtekeelega vähem seotud. Sõnasõnaliselt või tähendusjärgselt tõlgitud luule tuleb aga…
-
Tore raamat, ehkki luulekogu.
Esiteks on tema väga ilus. Mis tegelikult polegi nii imestada. Sest impressum ütleb, et autor on ise nii kirjutaja, kujundaja, küljendaja kui ka kirjastaja. Mees nagu kvartett. Võib-olla oli ise tsensor kah, siis kvintett. Ja keeletoimetaja. Ja siseretsensent.
Kui need kõik ühes isikus koos, siis asjad lihtsalt peavad libedalt minema ja vastavalt kaunilt välja tulema. Meenutas kunagi üks naabobluuletaja (st. sihuke…
-
Märtsis anti teada, et Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop, kultuuriminister Urmas Paet ja rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo allkirjastasid memorandumi, millega kinnitati oma huvi toetada EKI keelenõuande toimimist. Tutvustati keelehoolde projekti, mida toetatakse 2004. aastal ühe miljoni krooniga. Mida annab sellega ära teha?
Keelehooldega on instituudi keelekorraldusrühm juba pikka aega tegelnud ning põhisuunad on välja kujunenud. Suurima koormuse annab keelenõu andmine, nõu antakse nii telefoni kui ka…
-
Marché de la Poésie toimus tänavu Pariisis 22. korda, nii et tegu on üsnagi väljakujunenud traditsiooniga Arlette Albert-Birot? korraldava käe all. See on tõepoolest luuleturg või -laat, kus kõrvu esinevad kirjastajad, köitekunstnikud, raamatukujundajad, näitlejad ja muusikud ? ühesõnaga kõik, kel luulega mingigi seos ja tahtmine üles astuda. Päris niisugusel kujul ei ole ma sellist üritust kusagil mujal kohanud; enamasti on tegu kas luulefestivalide või raamatulaatade käigus…
-
Üldse ei jää ?Reisi võlgu? lugedes kahtlustki, et autor meresõidust üht ja teist jagab, tegelikult tekib koguni tunne, et ta ise ongi meremees (vähemalt olnud), ja see võimaldab tõrkevabamat sisseelamist, kuigi meremehe kirjeldatud sündmused on veel kohutavamad kui Lemberi omad.
Ma ei pea sugugi võimatuks, et Ira Lember on kuskil seal Süürias, kõrbes, kus tema tegelased armuvad, ka tegelikult kunagi turismireisil käinud (ehk tõesti nõuka-ajal), kuid…
-
Alustuseks märkigem, et Karl Ristikivi (1912 ? 1977) debüteeris ajakirjanduses ilmunud juttude ja vestetega. Prantsuse vanasõna ütleb, et on revient toujours a ses premierès amours (alati tullakse tagasi oma esimeste armastuste/kiindumuste juurde) ? nõnda oli see ka Ristikiviga, kes pöördus lühiproosa juurde tagasi hilisemas loomeperioodis, kulminatsiooniks 1968. aastal Lundis ilmunud ajalooaineliste novellide kogu ?Sigtuna väravad?. Postuumselt ilmus veel lühiproosa valimik ?Klaassilmadega Kristus? (1980), 1993. aastal aga…
