-
22. IX 75aastaseks saanud kirjastaja, ajakirjatoimetaja ja kirjanduskriitik Hellar Grabbi on ?Eesti mõtteloo? sarjas avaldanud raamatujagu oma eri aegadest pärit poliitilisi, ajaloolisi ja mälestuslikke tekste, nagu ütleb autor ise saatesõnas.
Tunnistan, et meelsamini arvustaksin Hellar Grabbi kirjanduskriitikat, millest kaks raamatut on ilmunud ka kodu-Eestis. Seda põhjusel, et kirjanduskriitikuna on Grabbi mulle väga sümpaatne olnud. Ta on nõudlik ja täpne, detailide suhtes tähelepanelik ja lisaks on tal kõige…
-
Selle kohta peab vist küll ütlema: naiselik, liig naiselik! Palju toekam on kirjutada vägivallast, sõjast. See on palju huvitavam. Just sõda on kõikvõimalikele kirjutavatele inimestele alati olnud ülimalt oluline teema. Ent jääme üldistavama vaatepunkti juurde. Ütleme nii, et teema number üks on ikka olnud vägivald, mis manifesteerib ennast mitmel erineval viisil: kas siis armastusena (vaimne vägivald), sõjana (füüsiline ja kollektiivne) või koguni kuriteona (vaimlis-füüsiline ning personaalne).…
-
Anna Politkovskaja, TEINE T?ET?EENIA SÕDA. Hotger, 2004.
Läänes (ja üha rohkem ka siinmail) on kombeks T?et?eenia kriisi suhtuda viisakalt ning vaoshoitult. Kuigi kõik ei väida Saksa kantsleri kombel, et räsitud vabariigis elluviidud valimised olid vabad ning õiglased, välditakse üldiselt tõsisemat kriitikat, mida Putin pühaduseteotusena võiks tõlgendada. Niigi väga mõõdukaid näpuviibutusi kammitseb veelgi hiljuti Beslanis toimunud verine pantvangidraama.
Vene armees valitseb distsipliin
Silma kinnipigistamine pole vaid poliitilise eliidi…
-
Esiteks: Göteborg on teistmoodi koht. Üksipäini messikeskuse ees seisis kümme korda nii palju külastajate rattaid kui meil tervel autovabal päeval näha sai. Sõiduteed olid kitsukesed, rataste omad korralikud, autojuhid sõbralikud, politseinikud peidus ja rohelust kanalite vahel ja ümber küllaga. Kuulu järgi on neil terve vana tehas noortele tasuta bändiprooviruumideks tehtud. Tallinn on selle kõrval lihtsalt kuidagi inimvaenulik. Valusam. Mis ei pruugi sugugi alati halb olla. Valusam,…
-
Teatrimõtteid 1965 ? 2001. Alliku ajakirjanduslikud lood, mis räägivad teatrikriitika rollist ja vahekorrast loovkunstnikega, suunatud just teatrihuvilistele. Alustuseks maiuspala, Alliku esimene trükis ilmunud retsensioon. Toimetanud Jaakko Hallas, sarja ?Sirbi raamat? kujundanud Tiina Tammetalu. Sirp, 2004. 166 lk.
Mari Sobolev
PÜHA TÕDE
Asitõendeid ajakirjandusest ja kirjutamisteraapiast XX sajandi lõpust. Võitleva omaasja patrioodi ja huligaani vahva essee-, artikli-, manifestikogu, mis annab täitsa hää pildi viimase kümmekonna aasta kunsti- ja kultuurimaastikust. Toimetanud…
-
Suurima valikuga online-raamatukauplus Eestis: üle 1,5 miljoni nimetuse iga päev, 24 tundi ööpäevas.
Külastajatele avatud Tartus Küütri 16,
E ? R kl 10 ? 18, tel 744 1627, faks 742 3345, e-post kriso@kriso.ee
? APOLLO RAAMATUKAUPLUSED
Tallinnas Viru 23 avatud
E ? R kl 10 ? 20, L kl. 10 ? 19, P kl 11 ? 16.
Tartus Ülikooli 1 avatud
E ? R kl 9 ? 19, L…
-
Minu meelest on kaks põhilist ? ja teineteisega põimuvat ? teemat, millest mitte kuidagi mööda ei saa, kui rääkida Lauri Pilteri romaanist ?Lohejas pilv?. Need teemad on ?kirjandus? ja ?hullus? või siis põimunult ?kirjanduslik hullus? või ?hullumeelne kirjanduslikkus? vms. Hullusele on mõned Pilteri arvustajad ka viidanud, kuid kaudselt, muu seas ja olemuslikku eirates ? kinni on jäädud romaani peategelase/minajutustaja kinnisideesse juudiks saada, tema kinnismõttelisse armumisse juuditaridesse…
-
Thomas Brussig, Kangelased nagu meie. Tõlkinud Eve Sooneste. Tänapäev, 2004. 278 lk.
?Kuidas sai see ühiskond aastakümneid püsida, kui kõik väidavad, et nad ei olnud rahul? Võtke mu küsimust tõsiselt, mr Kitzelstein, see ei ole retooriline! Kõik olid vastu, kuid sellest hoolimata olid nad ühiskonnas osalised, tegid kaasa, pelgusest, sõgedusest või lihtsalt lollusest. Ma tahan täpset vastust, sest arvan, et kõigil tänapäeva ühiskondadel on see dilemma. Senikaua…
-
Esimene eesti entsüklopedist Karl August Hermann (1851 ? 1909) kirjutas/kuulutas näiteks nii: ?Eesti kirjanduse tõsine ajalugu algab G e o r g M ü l l e r i g a, kes Tallinnas Püha Waimu kiriku Eesti abiõpetaja aastatel 1600 ? 1608 on olnud. Enese ameti-ajal on tema hulga Eesti keeli jutlusi kirjutanud, mis meie ajani on alale jäänud. Need jutlused leidis W. Reiman Tallinna linna…
-
Jules Verne, Hiinlase eksirännakud Hiinamaal. Tõlkinud Urmas Rattus. Kuldsulg, Tallinn 2004, 187 lk.
Jules Verne, Robur Vallutaja. Tõlkinud Urmas Rattus. Kuldsulg, Tallinn 2004, 179 lk.
Kui nimetada täiskasvanud inimestele Jules Verne?i nime, manavad nad enamasti näole kerge muige, milles on nii üleolekut kui ka äratundmis- ja meenutusrõõmu ? kes poleks omal ajal vaimustusega lugenud ulmekirjanduse teerajaja arvukaid seiklusjutte? Kuid tõepoolest, seda kõike tehti ?omal ajal?,…
