-
PEGASOS JA PEEGEL. Valimik tõlkeluulet
Määratlus kõlab isegi väheütlevalt, sest tegelikult tegu on värsimeistri mastaapse kogumikuga, elutööväärilise priske köitega, mis on ühtlasi kultuurilooline retk läbi luuleloo, peites endas mitu pisikest raamatut. Üks aasta olulisemaid koguteoseid, seda enam, et tõlkeluule kirjastamisega on meil muidu asjad halvasti. Kujundanud Mari Kaljuste. Eesti Keele Sihtasutus, 2004. 518 lk.
Uku Masing
LUULE V
Sisaldab poeeme (nt ?1343?, ?Georg Müller?), luulekogusid/tsükleid ja muidugi lisandusi Masingu luule…
-
Tõega midsomerlikuks erandiks oli vaid kirjastuse Sinisukk direktori kirglik rünnak Jürgen Rooste pihta, kes olevat Sinisukka sopakakirjastuseks nimetanud. (Nagu selgus, tugines süüdistaja peaasjalikult Valle-Sten Maiste tsitaatidele). Aga see vahepala oli ometigi täiesti päevateemast mööda ? kui mitte teemakohaseks pidada eesti kirjastuste kapseldumist mingisse abstraktsesse promomaailma ning suutmatust mõista ja toetada eesti literaatide väärtushinnanguid. Oma kvaliteetproduktsiooni taha barrikadeerunud ja ähvardavalt autorikaitseseadusega vehkiv Maria Edala kulutas aega ja…
-
Siinkohal ütleme küll ? stopp! Mida see tähendas ? sündida pärisorjast mõisakingsepa pojana? Mis asi üldse oli ?pärisorjast mõisakingsepp?? Kuidas see seisund/seisukord suhestub näiteks tänase ?müügimehe? ametiga? Kas tema ainult tegi või tema samas ka müüs mõisas tehtud kingi, s.o mõisakingi? Ent 1951. aastal välja antud ?Kalevipoeg? kirjutab edasi: ?Kui raske oli orjuses ägaval talupojal oma lastele hariduse andmine, sellest kõneleb Kreutzwald 1862. aastal: ?Mina tunnen…
-
Fantaasiakirjandust, s.o jutte, mille tegevus või tegelaskond väljub reaalse maailma raamidest, on sageli kirjutanud kirjanik-realistid põgusa kõrvalepõikena realismist. Vältides kergekäeliselt fantaasiaks liigitamast iga eelkooliealiste pisipalakest, kus konn ja ekskavaator omavahel räägivad või supilusikas mereröövlit mängib, vaid nõudes mitte enam jutu, vaid jutustuse tekstikude ja avaramat taustaplaani, võib siin nimetada autoreid nagu Oskar Luts (?Nukitsamees?), Eno Raud (naksitrallide lood), Aino Pervik (Kunksmoori lood), Robert Vaidlo (Kukeleegua lood),…
-
Académie Française?i selleaastase romaanipreemia pälvis Bernard du Boucheron debüütromaaniga ?Court Serpent? (?Lühike madu?), milles on juttu piiskop Montanuse reisist XIX sajandi lõpus Atlandi ookeani põhjaossa, kus ta satub ühele saarele. Auhinnale pretendeerisid veel Marie Nimier? ?La reine du silence? ja Christian Combazi ?Lion ardent?.
Goncourt?i preemia sai Lauren Gaudé romaan ?La soleil des Scorta? (?Scortade päike?) ühe perekonna eepiline lugu läbi viie põlvkonna, nende võitlus vaesuse…
-
mis ikka endistviisi, küll värve ja toone
muutes, ühtmoodi vaimustust tekitavad.
Pole raske arvata ? üks elu telgedest
on rännutee.?
Jüri Martin, ?Nabakirjad?
Ainukeseks eesti rahvusest Siberi ja Kaug-Ida tundjaks XIX sajandil on peetud Mihkel Fuhrmanni, Taimõri esmakirjeldaja Alexander Theodor Middendorffi teenrist preparaatorit. See vähene, mis tema elu kohta teada, pärineb kaudsetest allikatest. Sama kehtib Bellingshauseni, Krusensterni jt suurte baltisaksa maadeavastajate kohta, kelle saksa- ja venekeelsed reisikirjeldused seisavad tänini muuseumide ja…
-
Ent jäägu see edaspidiseks, sest enne 500-kroonisel troonivat ?Karlat? oli ju Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803 ? 1882), meie Lauluisa. Selle mehe nimigi on intrigeeriv. Kreutzwald on ju meie eesti ?Ristmets? või ?Ristimets? ? kui mitte isegi (Rein) Ristlaan (keda tänases Eestis enam eriliselt ei osata kartagi). ?Kreutz? on saksakeelselt ju ristumist/kröitsimist kuulutav, vaid ühendavat üleminekut tähistav semantiline võimalikkus. Mets, mida kröitsivad teed ja kus kasvavad ristid.…
-
Kalev Kesküla, mis tunne on, kui teose esitlemiseks ehitati raamatupood?
Aga pood on ju vägev!
Sihukeste keskuste sisse upub raamatupood ära.
Need keskused on tänapäeva paleed, kus on tänavad ja väljakud. See on elu.
Ja pealegi loivavad seal need noorte uduparved.
Lapsed soendavad end. Ehk kasvavad pikapeale nii suureks, et lähevad trepist üles raamatupoodi.
Ons ?Veinijuht? su elutöö?
Mingis suhtes jah. See on raam, mida saab pidevalt edasi arendada ja parandada.
Arvad…
-
Valmistades ette rännakut Indiasse, lugesin ohtralt ja rivitult kõikvõimalikke reisikirju selle maa kohta. Alustasin eestikeelsetest. Nimetagem mõned: V. Bonselsi ?India-reis? (1928), H. Ewersi ?India ja mina? (1928), M. Poola ?Tavalise turistina Sri Lankas ja Indias? (1989), lugesin ka von Holsteini, von Keyserlingi ja W. Dalrymple reisimuljeid Indiast ning isegi A. Tabucchi ilukirjanduslikku ?India nokturni?. Siis lugesin aga kogemata vahele Bulgakovit. Ilmselt oli täiesti paratamatu, et lugesin…
-
Seiklussugemetega armastusromaani (autori määratlus) kergendatud koorem on suur. Kumbki pool, ei põnevus ega kirglikud tunded, ei anna täit mõõtu välja, kui kaks noormeest, Markus ja Sergo, Tartu ülikooli üliõpilased, juhuslikult Soomes ühes turismitalus kohtuvad. Hargneva loo põnevus piirdub kassi kombel ümber palava pudru käimisega. Kas Sergo on homo? Kas mina meeldin talle? Kas märgid, mida arvan nägevat, pole pelgalt fantaasia? Lahja naiivsus, blondeeritus ja nutvad mehed…
