-
Selle töö eest tahaksin palganumbriks kaksteist puhtalt ja õlut niipalju kui kulub.
-
Andri Snaer Magnason
Pidu on ikka siis pidu, kui saad sealt kaasa ka muud peale haige pea. Ses mõttes läks V Põhjamaade luulefestival peo ette küll. Väärt luure/luulealast teavet sai kah vahetatud.
Enne seekordset luulefestivali naljatasin, et mind kutsuti üritusele eksituse tõttu. Taheti värvata luureüritusele, aga ? võib-olla keegi pudikeelne ülemus väljendas ennast sekretärile arusaamatult ja ?luure? teatud partsuliku diktsiooni läbi teisalduski ?luuleks? ? sattusin keset luulet…
-
Kaarel Kressa ?Oidroon? läheb suure pauguga lahti ja kehtestub juba esimese tekstiga (?Pöördumine?, lk 04).
Jah, mulle meeldib see raamat. Ha ha. Juba hakkas meeldima. 21 luuletust, nagu kaane peal kirjas. Viimase teksti juures algust vaadates ? noh, mis, ikka meeldib vää? Kas ei kisu mitte korporatiivkiimaliseks lühiarvustamiseks kätte? Tunnen tõsiusklike luulelembide küüsi oma turjas, aga see kõik on ju nii mahe, nii mahe. Turjakiskumine, tähendab.…
-
5. mail avati rahvusraamatukohus V Põhjamaade Luulefestival. Luuletajad hetk enne festivalipasuna avasignaali kõlamist
Kui vaadata Delfi naistekülje kommentaarisadu, raamatukogude laenutusandmeid ja poodide müügitabeleid, siis tundub, et eesti kirjanduse halvimad päevad on käes. Postimees (Rein Veidemann) pidas tarvilikuks isegi algatada diskussiooni Eesti Kirjanike Liidu metafüüsilisest rollist meie praeguses ühiskonna. Liit olevat liiga ametiühistunud. Netikommentaaridest saame veel teada, et sääl möllab korruptsioon ja muu koledus. Et parim, mis see…
-
Jannsen on ilus nimi, kuulus nimi, kunagise tuntud perekonna nimi. Jannsenite perekond ? see kõlab ju uhkelt. Eesti elus kuninglikke perekondi olnud ei ole ja ega vist tulegi, küll aga on meil piisavalt olnud n-ö eestimeelset siniverd, elitaarselt kultiveeritud eestikeelsust, eestluse kui ideoloogia otse paradigmaatilisi kehastusi.
Esimene geneetiliselt oluline eestimeelne (kuigi poolenisti saksakeelne) perekond oli kahtlemata Johann Voldemar Jannseni (1819 ? 1890) sigitatud: tütar Lydia Emilie…
-
Johannes Paul II. Erinnerung und Identität. Gespräche an der Scwelle zwischen den Jahrtausenden. Deutsch von Ingrid Stampa. Weltbild, Augsburg 2005. 224 lk.
Mida tähendavad need sõnad ? mälestus, identiteet? Pole olemas ühtegi inimest, kes suudaks elada mälestuste ja neist kasvava identiteedita. Tihtipeale ? olgu siis isiksuste või rahvastena ? kannatame me nii ühe kui teise koorma all. Mälestused võivad olla kibedad, identiteet muutmatu. Vahel tunneme nende rõhuvat…
-
Teiselt poolt ? esitades klassikaks arvatud kirjanduse näiteid. Esimene sula-aegne, Leida Alttoa-Helle Raigna (ill Silvi Väljal) aabits esitas üldtuntud Eduard Wöhrmanni ja Friedrich Kuhlbarsi laulutekste, katkeid Oskar Lutsu teostest, Lev Tolstoi aabitsajutte jms. 1974. aastal ilmunud Loreida Eiseni aabitsas (ill Ülle Meister) leidub näiteid nii eesti lastekirjanikelt nagu Eno Raud, Ernst Enno, Ellen Niit, J. Oro kui ka muude aegade ja kultuuride suurustelt nagu Vladimir Majakovski…
-
Eesti luule tundub olevat üks üsna õnnestunud tegemine ? ja seda vaatamata oma suhteliselt lühikesele ajaloole. Tegelikult tuleks just luuletajaid ja luulet pidada eesti rahvusliku iseteadvuse ning lingvistilise konsolideerituse olulisemateks kandjateks. On ju raske eitada kas või näiteks Lydia Koidula sellelaadset tähtsust ja tähendust.
Ent mis on luule? See on aga juba küsimus, millele on antud ja antakse praegugi erinevaid vastuseid. Eestikeelses teoreetilisemas kultuuriruumis igatahes on…
-
Igor Kotjuhh, Millal saabub homme? Huma, 2005. 62 lk.
Millal saabub homme, küsib Igor Kotjuhhi luulekogu pealkiri. See paradoksina püstitatud küsimus paigutab luulekogu tänase ja homse vahele, alale, mis ei ole päriselt ei siin ega seal. Või puudub meie mõtlemises lihtsalt veel see miski, olukord, kus ollakse üheaegselt nii üks kui teine.
Kui ma hakkaksin Kotjuhhist rääkima kui inimesest ja luuletajast, kes liigub kahe kultuuri ja kahe kirjanduse…
-
Möödunud nädalal väisas Tallinna oma auhinnatud romaani ?Kaitsekraavi tee? (kirjastus Tänapäev, vt ka lk 20 Milena Saloneni raamatututvustust!) eestikeelse tõlke ilmumise puhul tuntud ja armastatud soome kirjanik. Raamat on tõepoolest vaimustav, kuigi tõlkest kohati soome keel läbi kumab. Selline kurblik-naljakas lugu lihtsa soome mehe hullumisest, kui ta üritab oma peret tagasi võita, endale väikest majakest hankida. Lõpus tuli peaaegu pisar silma. Ilus asi. Sel puhul siis…
