-
Vetsu uks tõmmati mürtsuga kinni ja mõistagi jäin mina väljapoole. Nagu alati. “Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale,” ühmati.
See oli isa vana komme – võtta patakas ajalehti, seal leidus “Rahva Hääli”, “Noorte Hääli”, “Sirpe ja Vasaraid”, tingimata “Pärnu Kommuniste” ja küllap ka paar “Edasit”, lisaks lahutamatu “Priima” pakk ning teadmata ajaks oma “kabinetti” poti peale suunduda.
Isa pidas ennast kuningaks. Harry Julm, Harry Karm, Harry Ähvardav.
“Kui…
-
Oma autobiograafias peab Lem oluliseks perekonna, eelkõige arstist isa ja tema meditsiiniraamatute mõju, läbielatud sõdu ja okupatsioone, millest nende pere imekombel välja tuli, kuigi nad aeti minema kodulinnast Lwówist (Lvivist) ja Lemi onu lasid sakslased koos hulga teiste poola haritlastega sõja alguspäevil maha. Nimetamisväärt on, et koolipõlves tehtud intelligentsitestide järgi oli noor Stanisław kõige kõrgema IQga koolilaps Lõuna-Poolas (IQ = 180).
Lemi viimastest mõtteavaldustest kõlab sügav pessimism…
-
Ugrilase näitemängulembus hämmastab. Ugrilase näitemängulembus on suisa patoloogiline. Sellest lähtuvalt on omakorda loogiline, et me oleme sunnitud kurtma teatrite vähesuse üle, kuna ühes korralikus Eesti Vabariigis ei saa neid kunagi olla piisavalt ega liiga palju.
Rakveres on Kangro pull ja Rakvere teater. Viljandis on Ando Kivibergi ratsamonument ja teater Ugala. Võrus elas esimese rahvuseepose autor ja nüüd tegutseb seal Võru teatriateljee, mis teeb toredaid etendusi. Üks uusimaid…
-
Näidendid on ehtvadilikud. Mõlemas loos domineerib juba varasemast tuttav humoorikas, inimlikult soojade, kuid hallide karakteritega flegmaatiline absurdiliin. On neis “Unetute ralli” unenäolisi juhtumisi ja linateose “Kohtumine tundmatuga” enesetähtsustamist. Sõda tüütu Ahjualusega või Lydia Koidula kleptomaania tõelised põhjused on muundunud Elvise hulluseks ja iseteadvate vanatüdrukute sürreaalseks koosluseks.
Trompetilugu on õdus sürr kolme üksiku õe, senjoor Hanseni ja sotsiaaltöötaja Pauli (ilmselt homo) hakkamasaamisest. Tooni annavad pagenduses napakad vanatüdrukud-õeksed, kes…
-
Kuuldemäng on konkreetsem, lühem, erilisem ja seetõttu näitlejale ja lavastajale nõudlikum vorm kui lavateater. Äärmiselt oluline on esitatava teksti olemus, see peab kuulama meelitama. Ka teistkordsel kuulamisel jahmatas Mati Undi kuuldemäng “Kas kuulete”, kus Tõnu Oja püüdis võimalikult erinevate intonatsioonide ja häälevarjunditega esitada Gustav Suitsu luuletust “Lõpp ja algus”. Kohalolijate peal “katsetati” ka mitmeid helitaustu, mis kutsusid esile omapäraseid kujutluspilte. Publik oli avatud ja kaasamõtlemisaldis.
Ühiselt…
-
Harri Moritz
Eric Dickensist (ja mõni sõna temaga)
Estofiilist tõlkija Eric Dickens on sündinud 1953. aastal Inglismaal, Dowsburys. Hariduse on ta omandanud East Anglia ülikoolis. Praegu elab Hollandis ning tema põhitööks on ilukirjanduse tõlkimine eesti, hollandi ja rootsi keelest. Varem on tema tõlkes ilmunud Jaan Krossi teosed “Silmade avamise päev” (1995, Harvill Press) ja “Paigallend” (2003, Harvill Press), lisaks hulgaliselt erinevates väljaannetes ilmunud lühijutte, näidendeid ning luulet.
Miks…
-
Minu esimene kokkupuude Vana-Kreeka müütidega oli enne n-ö ametlikku harimist, enne, kui kooliprogramm jõudis ajaloos vanaajani. Loomulikult oli teejuhiks “Vana-Kreeka muistendid ja müüdid”, suureformaadiline ja hästi kujundatud raamat. Ei tea, paljud inimesed tegelikult on viitsinud selle poolkohustusliku raamatu läbi lugeda, ent minule jättis see juhuslikult raamatukoguriiulist leituna väga sügava mulje. Need olid muinasjutud, kuid hoopis teismoodi kui punamütsike ja kompanii. Tänu sellele raamatule läks ka ajalugu…
-
Mehis Heinsaar, Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa. Tuum, Tallinn 2005, 246 lk.
Mehis Heinsaare “Artur Sandmani lugu” on hea näide raamatust, kus kogusumma on väiksem selle osadest: raamat kubiseb lõbusatest seikadest, jaburatest tegelaskujudest ja absurdsetest juhtumitest, kuid nendest ei moodustu narratiivi ja kohati päris säravatest momentidest kooslus vajub pealisehitise raskuse all nagu vesi liiva. . . .
Heinsaar püüab luua maagilise maailma, panna teose nimikangelase elama läbi tema…
-
Kõik oli ilus. Pildil: Karl Martin Sinijärv (žürii esimees), Svetlan Semenenko, Kristiina Ehin, Gohar Markosjan-Käsper, Aare Pilv, Anu Saluäär, Piret Raud, Aino Pervik, Merle Karusoo, Lembi Loigu, Heili Einasto, Veronika Kivisilla ja Risto Järv.
Luuleauhinnad
Kristiina Ehin
Kaitseala”Jürgen Rooste“Ilusaks inimeseks”
Lastekirjanduse auhindPiret Raud
“Sanna ja salakütid”
DraamaauhindMerle Karusoo
“Misjonärid”
Esseistika auhindMadis Kõiv
“Luhta-minek”
Ilukirjanduslik tõlge
võõrkeelest eesti keeldeAnu SaluäärVilhelm Mobergi
“Sisserändajad”
Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeeldeHeili Einasto, Lembi Loigu,
Veronika Kivisilla, Risto Järv“Estonian…
-
Põhjamaade Nõukogu tänavune kirjanduspreemia määrati rootsi luuletajale Göran Sonnevile mahuka luulekogu “Oceanen” (“Ookean”) eest. Žürii märkis raamatu kohta järgmist: ““Ookean” on sõnameri, millesse võib astuda ja uppuda. Teos ühendab omavahel elu ja luule, mis on ikka elus, alles kujunemas ja otsinguteedel. Sonnevi kirjutab eriti ajakohast luulet, mis on pidevas dialoogis poliitiliste ja sotsiaalsete sündmustega, kõne all on ka üksikisiku süü ja vastutustunde küsimused.” Sonnevi on sündinud…
