-
See on ühtlasi üks kooli kirjandusõpetuse eesmärke paljude teiste kõrval. Tekstide (tänapäeval üha enam kirjalike) mõistmisest algab maailma mõistmine ja mõtestamine. Lugemisoskusest (ma ei kõnele lihtsalt kirjaoskusest) sõltub haridus ja minapildi kujunemine, erialane edukus ja arusaamine ühiskonnaasjadest. Võib üsna kindel olla, et tekstidega töötamise oskus on peaaegu kõigi ülejäänud ainete eduka õppimise eeldus. Kui kirjaoskaja laps ei õpi tekstidega ümber käima, neid mõistma, nende paljususes kriitiliselt…
-
See viimane variant kahjuks ei tööta, Eesti Raadioga on kirjanike liit tol rajal juba liikunud, aga autoriõiguse seadus seda lihtsalt ei luba: kirjanike liit peaks sel juhul tööle hakkama hoopis teistsugustel alustel, umbes nagu Eesti Autorite Ühing, kellele küll ükski asutus maksmata jätta ei julge. Kirjanikke pole see organisatsioon oma hõlma alla tahtnud lihtsalt seetõttu, et raha, mis sõnakunsti vallas liigub, on liiga pisike. Nõnda ongi…
-
Pealkiri on retooriline, kirjanikel pole hetkel mingeid eeliseid. Pankurite, vandenõulaste, kirjastajate, poliitikute ja muude selle maailma kiskjate ees on kirjanikul ainult üks eelis. Kirjanik kirjutab. Aga sellest kordumatust võimest ei ole meil mitte midagi kasu, sest meie tugevusega käib kaasas saatuslik puue: nimelt kirjanik peab kirjutama. Kui on õige kirjanik, siis ta lihtsalt ei saa teisiti.
Head kolleegid, me oleme täpselt sama nutuses olukorras kui nümfomaanid –…
-
Kui Kivisildnik avaldas oma jahmatust Koolibrilt saadud kirja üle, milles kirjastuse juhataja küsis luba avaldada tema luuletus ühes õpikus, pakkudes selle eest honorari 77 krooni (miinus maksud, teadagi), kinnitades, et kui poeet pole kahe nädala jooksul vastanud, loetakse autori vaikimist automaatselt nõustumiseks, siis soovitasin tal vastamisega kiirustada, sest augusti teisel poolel peaks ju enamjagu uutest õpikutest juba trükikojas või valmis olema. Mõistes Sveni solvumist – mitte…
-
Eesti Kirjanduse Selts, 2006. 184 lk.
reprod raamatust “Tartu on unenägu”.
1.
Mõni aeg tagasi toimus Tartu ja Tallinna vahel äge rebimine, kus Eesti kaks suurimat linna püüdsid võita endale kultuuripealinna tiitlit aastaks 2011. Tänaseks on võitja teada, kuid võitlust jäävad tähistama mõningad üsna kummalised võtted. Üheks kurioossemaks võiks pidada Berk Vaheri Eesti Päevalehe Arkaadias ilmunud esseed “Tartu kirjandus ongi eesti kirjandus” (5. XI 2005), kus üksteise järel kukub…
-
Astrīde Ivask: kirjanikud võiksid omavahel rohkem suhelda.
Riia südalinnas on vaikne tänav nimega Pulkveža Brieža iela (polkovnik Briedise tänav), mille ääres vanas kõrges kivimajas elab läti luuletaja ja tõlkija Astrīde Ivask, neiupõlvenimega Astrīde Hartmane. Kümne minuti kaugusele jääb Skolas ielā 13 (Kooli tänav 13), kus Eesti saatkonna majas veetis oma lapsepõlve Astrīde Ivaski abikaasa, eesti luuletaja, tõlkija ja kirjandusteadlane, ajakirja World Literature Today (kuni 1977. aastani Books…
-
Triin Soomets,Väljas. Tuum,2006.
Triin Soomets on eesti naisluule, õigem oleks vist öelda naiseliku luule, kõige tugevamaid esindajaid. Pole ju kerge leida uut sõnastust armutunnetele, mida juba sajandeid on lüürikasse valatud. Ometi suutis ta juba oma esikkoguga üllatada ja pakkuda isikupäraseid elamusi. Ei hakkaks siinkohal kordama tema kinniskujundeid ning kriitikuid võlunud vihjelisi teemasid. Võiks ju öelda, et alguses oli “kassett 90” mitmeski mõttes sarnaste piigade ansambel, vali ja…
-
Suvesüdames peeti Klaipedas viiendat korda eesti, läti ja leedu lastekirjanduse seminar teemal “Meri ja lastekirjandus”. Tänavune oli tähtis selleski mõttes, et esimene seda laadi kogunemine toimus kümme aastat tagasi. Üritus on sobitatud Klaipeda merepäevadega nii sisu kui sponsorluse poolest.
Sel aastal avas seminari eestipoolne esitlus: film ja raamat “Ruudi” (Allfilm, kirjastus Varrak, kirjanikud Aare Toikka ja Aarne Mägi, produtsent Piret Tibbo). Koosolijad võtsid eesti loo väga südamlikult…
-
Muumia. Vene ulme antoloogia. Koostanud ja tõlkinud Arvi Nikkarev. Illustreerinud Heiki Raudla. Skarabeus, 2006. 320 lk.
Igaüks, kes võtab kokku panna raamatu, mille alapealkirjaks on “Vene ulme antoloogia”, astub sellega vägagi riskantse sammu. Isegi kui täpsustav tekst ütleb, et tegu on ülevaatega Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel aastatel 1990 – 2002 kirjutatud sotsiaalse fantastikaga. Vene/nõukogude ulme antoloogiaid oli eesti keeles enne “Muumia” ilmumist kaks: Ralf Tominga tõlgitud kogumik…
-
Thomas Mann, Völsungite veri. Segadus ja varajane valu. Tõlkinud Heli Mägar. Loomingu Raamatukogu 2006, nr 7-8.
Need kaks Thomas Manni novelli viivad meid müütilisse aega, Euroopasse enne ja pärast Esimest maailmasõda; Euroopasse, mida ei ole enam olemas. Ja seepärast need tekstid aktualiseeruvadki: läheb ju kogu Eesti riik Euroopasse, mida enam olemas pole. Kus on tänases Euroopas need tressidega mundrid, XV sajandi Firenze moejoont järgivad bordoopunased sametkleidid ja…
