-
Mitmekülgne maateadlane ja turkoloog Ott Kurs on käesoleva aasta suvel trükivalgust näinud kogumikku koondanud mitmekesise läbilõike oma loomingust. Iseenesest on kõik kirjutised jõudnud avalikkuse ette juba varem, kas artiklitena väljaannetes või ettekannetena foorumitel. Kuna esitatud pärand ei ole varem leidnud avaldamist mahukamates teostes, on käesolev kogumik heaks abiliseks Ott Kursi loomingu vähem publitseeritud osaga tutvumiseks.
Mõnes mõttes on kogumiku artikleid keeruline ühise nimetaja alla viia, kuna…
-
Euroopa kirjandussündmustel on eestlased peaaegu alati kohal, nähtavalt ja võimsalt. Piltidel: Jan Kaus rongis teel Helsingist Oulusse; fs Berliinis Prenzlauer Bergil mõned tunnid enne esinemist; Asko Künnap ja Karl Martin Sinijärv Cheltenhamis inglaste vanimal luulefestivalil, kus tänavu osales ühtekokku 75 000 pileti ostnud kuulajat. 2 x Jürgen Rooste, Reet Remmel.
1.
Stabiilsus ajab vihale, rahulolu laisaks. See on teada lugu. Kui kõik on keskeltläbi hästi, enam-vähem korras, toimib ja annab…
-
Direktriss Maarja Vaino Tammsaare majamuuseumi uue püsinäituse avamisel 13.XII 2006. Toomas Haug
Ettekanne A. H. Tammsaare majamuuseumi ja kirjanike liidu korraldatud konverentsil “Tõe ja õiguse” esmailmumise 80. aastapäeva tähistamiseks 8. XII 2006 musta laega saalis.
Ühel valgustuslikul hetkel sain aru, et Tammsaare juurde kuulub koer, Tuglasel on aga mingi seos ahviga. Mis on selles valgustuslikku, küsite teie. Ja mina vastan: see kujund väljendab kimbatust, mis tekib inimesel, kes tahab…
-
Uku Masing õe Agnesega, 1936. Eesti Kirjandusmuuseum
Uku Masing. Uskuda, elada. Ilmamaa, 2006. 416 lk.
Kolmekümne aasta eest, kui elasin Saaremaal, käisin sealt Tallinnas usuteaduse instituudis loenguid pidamas. Ööbisin tavaliselt oma sõbra, Pühavaimu koguduse õpetaja Jaan Kiiviti pool, kellega arutasime poole ööni ilmaelu ja loetud raamatuid. Ühel neist õhtutest kanti parajasti üle Soome missivõistlusi. Saaremaal Soomet ei näinud, seega oli see mul esimene kord missivalimist näha. Saade algas nii, et võistlejad…
-
1.
Ajuti meenub mulle, kuidas Udo Uibo ühest mu kirjatükist kunagi kirjutas: “Arvasin, et võib-olla aitab mind ree peale järelsõna. Aga oh issand ja kõik tema tiivulised inglid, keda on kokku mitu tuhat tükki, see oleks tulnud küll lugemata jätta. Neljale lennukale leheküljele pole fakte eriti jagunud, aga laialivalguvaid mõtteid on nii palju, justkui oleks see manifest kirjutatud “kõva põllumehe auru all”, nagu August Alle väitis kord…
-
*
Lõpuks ometi saavad Milan Kundera romaani “Olemise talumatu kergus” oma emakeeles lugeda ka tšehhid, sest kirjanik on andnud viimaks loa avaldada romaan oma kodumaal. Raamat on küll 1980. aastate keskel korra tšehhi keeles ilmunud, kuid väljaandjaks oli siis üks väike Kanada pagulaskirjastus ja ka tiraaž jäi tol korral väga väikeseks. Kirjanik on põhjendanud 22 aastat kestnud viivitamist ajapuudusega romaani käsikirja toimetamisel, sest osa originaalkäsikirjast olevat kaotsi…
-
Monograafia mõõtu trükiseid rahvakultuuri uurijate töömailt ei sugene eestikeelse lugeja lauale teps mitte nagu seeni pärast vihma. Ainuüksi juba seetõttu on iga raamat, mis peaks huvi pakkuma ka laiemale lugejaskonnale, igati tervitatav. Kõnealuse trükise “Seened kultuuriloos” autor, teadusavalikkusele ehk rohkem Siberi uurijana tuntud etnoloog Aivar Jürgenson väitles end Tartu ülikoolis magistriks 1996. aastal uurimusega “Etnomükoloogilised perspektiivid eesti rahvatraditsioonis” ja seenetemaatika usundi- ning kultuuriloos on autori huviorbiidis…
-
MU EESTI
Mu Eesti on väike nagu ma isegi
ta kaalub sama palju kui mina
kusagil kaheksakümne ringis
noorena vähem
tal on hall pea
nagu läikiva saiapuruga üle puistatud
ta on seitsekümmend sentimeetrit pikk
nooremana kaks sentimeetrit enam
kuid siis nagu ka nüüd
ulatun ma veest veeni
Peipsist Läänemereni
tal on vuntsid nina all
poeg on tal neid käskinud hoida
ja mitte maha ajada
ka mitte pohmakaga
mis teda vanemast peast üha enam kurnab
ja kollitab
Eesti vanavanaisa oli voorimees
temal olid ka…
-
Wimberg, oled püsinud kirjanduse juures ihu ja hingega juba jupp aega. Järelikult peab selles midagi olema, midagi toimuma. Mis oleks too kirjeldamatu ja haaramatu “miski” uue sajandi esimeste aastate kirjanduses, mille pärast nad on väärt ja meeldejäävad?
Olles piisavalt hästi kursis eesti kirjanduse ajalooga, väidan, et eesti kirjanduses pole olnud veel nii põnevat ja sisukat aega, kui seda on olnud viimased 10 aastat. Olen sel teemal palju…
-
Jan Kaus, oled mõnelgi korral juhtinud tähelepanu Eesti üliliberaalsele, eelarvamusvabale kirjastussituatsioonile, mis võimaldab vähegi innukail ikka avaldada ning parimad neist saavad ka täiesti väärilise retseptsiooni ning isegi auhindade osaliseks. Kas ei peitu ses olukorras siiski oht? Kas ei peaks pürgima Soome eeskujul konservatiivsema olukorra poole, sest too tulv tingib tohuvapohu ning virvarri ka kriitikute ja toimetajate pääs, rääkimata müstilisest “tavalugejast”, kel puudub olukorrast 2000ndate kirjanduses vähimgi…