-
1.
Kivirähka tuleb muidugi võtta ühe eesti rahvusliku projekti ühe visama ja konstruktiivsema kriitikuna. Ent retseptsioonil on oht siia takerduda. Mõneti on selles süüdi just viimase paari aastakümne menukaim romaan “Rehepapp” ning ka Kiviräha roll kolumnisti ning naljamehena – tema tõsisema alatooniga asjad jäävad varju, neist kõneldakse üldiselt vähem kui näiteks “Kalevipoja”-laadis järjepanu lajatavast huumorist. Satiiriku ning humoreskimehena ei leia Kivirähk kirjutajana praegu naljalt võrdväärset, vaid ehk…
-
Tiit Aleksejev, “Valge kuningriik”
Nikolai Baturin, “Sõnajalg kivis”
Jan Kaus, “Tema”
Peeter Sauter, “Vere jooks”
Mats Traat, “Naised ja pojad”
Luule
Vahur Afanasjev, “Katedraal Emajões”
Hasso Krull, “Talv”
Sven Kivisildnik, “Vägistatud jäämägi”
Mathura, “Kohalolu”
Triin Soomets, “Väljas”
Indrek Ryytle, “Inglid rokijaamas”
Draama
Jim Ashilevi, “Nagu poisid vihma käes”
Andrei Hvostov, “Henrik”
Andrus Kivirähk, “Sürrealistid”
LASTEKIRJANDUS
Kristiina Kass, “Samueli võlupadi”,
“Käru-Kaarel”
Andrus Kivirähk, “Leiutajateküla Lotte”
Jaan Rannap, “Roheline kindlus”
Üllar ja Rünno Saaremäe,
“Käpipuu vennaskond”
Peeter Sauter,…
-
Kaklusklubi.
Tõlkinud Tiina Randus.
Eesti Ekspressi Kirjastus, 2006. 224 lk.
Kunagi ammu, veel enne kui suur tarbimisühiskond jõudis end meie riigis kehtestada, veel enne kui vaimustusime sellest, kellel on ja kellel on rohkem, enne kui hakkasime tapma moe pärast. Jah, ja enne kui müüsime end oma põhivajaduste nimel laenuorjadeks pankadele, mis müüdi seejärel omakorda võõramaalastele – enne seda oli üks film. Selle filmi pealkiri on “Kaklusklubi” ja…
-
Selle aasta 6. jaanuaril lahkus viimasena kuulsa Firenze hermeetilise luuleringi liikmetest Alessandro Parronchi. Üheksakümne kahe aastaseks saanud Parronchi, kunstiajaloolane, musikoloog, luuletaja ja luule tõlkija elas üle nii temaga ühel aastal sündinud Mario Luzi, Piero Bigongiari kui ka nende vanema kaaslase, Salerno päritolu Alfonso Gatto.
Parronchi esimene kogumik “I giorni sensibili” (“Tundlikud päevad”) ilmus 1941, viimane “Quel che resta del giorno” (“See, mis on päevast järel”) 2001.…
-
repro raamatust
Aivar Kull, Oskar Luts. Ilmamaa, 2007. 488 lk.
Oskar Lutsu nimi ei pea tegelikult kala tähendama. Kui kasutada näiteks veidi erinevat ortograafiat ja kirjutada Luz, saaks see sõna olla näiteks heebreakeelne mandlipuu, piiblis (I Moo, 28:19) on see Peeteli linna varasem nimevorm. Peetel tähendab tõlkes Jumala koda. Piibel on maailma kõige rohkem trükitud raamat ja “Kevade” eesti oma.
Romaanimõõtu novelli “Kirjutatud on. . . .” lõi Luts “Kevadega” pea…
-
Almanahhist Tuulelohe on saamas uus perioodiline kirjandusväljaanne, kus tutvustatakse kohalike vene autorite loomingut iga poole aasta tagant. Kui almanahhi esimeses numbris, mis ilmus eelmise aasta mais, on avaldatud Tartu literaatide loomingut, siis teises numbris, mis ilmus novembris, on mindud kaugemale. Almanahhi alateemaks sai “Vene kirjandus Balti aktsendiga”, mis vihjab autorite geograafilisele kuuluvusele ja nende ühisele ajaloolisele minevikule. Selles leidub 28 autorit viiest Läänemere piirkonnast: Lätist, Leedust, Eestist,…
-
1.
Näe, üks tool seal seisab
vaikselt laua taga.
Silma millegagi
küll ei hakka ta.
Läheb sajand, teine,
ajal rasked sammud,
sama tooli nüüd sa
jääkski vahtima:
ah mis ilu,
oh mis võlu,
eh mis iidse aja taid!
Kahju, et ei
leidu enam
meistreid nõnda osavaid!
Muuseumis nii sama laua
taga seisab sama tool –
“21.
sajand, I pool”.
Vanal kapil pole kodu?
Muuseumisse! Muuseumisse!
Memme vokk ja veimevakk?
Muuseumisse! Hei-o!
IŽ ja rehepeksumasin?
Muuseumisse! Muuseumisse!
Grammofon ja videomakk?
Kõikki kutsub Kleio!
2.
Kõrgub kolist uhkeid virnu,
kuni tuleb vastu lagi!
Pole näha tühja pinda,
ruumi pole…
-
Mathura, Kohalolu: luuletusi ja rännakuid. Allikaäärne, 2006. 72 lk.
Mathura luuleviisis on seni toimunud kaks suuremat muutust, esimene neist juba Erakkonna kujuvõtmise eel, teine aga kolmes viimases kogus. Mathura senigi laiemalt levinud krišnalikus laadis luuletajakuvand põhineb suuresti Erakkonna ühisteostes ja ta esikkogus “Poeesia valgel taustal” (Erakkond, 2001) avaldatul. Varasemat luulet avalikkuse ette eriti jõudnud ei ole, kuigi ta võib olla esimene ametlikumas kanalis avaldanud/tud Erakkonna luuletaja (valik…
-
Pika sammuga astub kangelane lavale,
nööbib lahti oma vanaaegsed püksid
ja laseb neil alla vajuda –
juba ongi need rebadel ja korrapäraselt voltis.
Ta istub potil, näoga publiku poole,
aga kõrvalkabiin on reserveeritud daamile,
nimelt sellele daamile,
kes Phaedra osa täidab.
Juba tuleb temagi asjale.
Ta on seljaga publiku poole
ja tõstab ühtäkki seeliku üles
ning näitab oma uhket perset.
Nüüd järgnevad mõlemast kabiinist häälitsused,
mis värvivad loožisistujate näod,
esimestes ridades istujate nägudest rääkimata,
kirsipunaseks.
DISKREETNE PELDIK
Sellesse peldikusse lähed
peaaegu et kikivarvul,
aga enne…
-
Kaardipakk Kaks lubab kümme korda eelkäijast parem olla. On siis või? Nagu pakend retseptiks pakub: “Kutsu esile viis äraproovitud luuletajat, lase neil viis aastat laagerduda, käsi neil kaks korda rohkem luuletusi kirjutada.” Võrdluseks saab võtta ainult eelkäija ja selle loogika põhjal tõepoolest ongi uus kaardipakk kümme korda parem. Kuna tegemist on ennekõike tootega, peab tingimata puudutama selle kõiki kasutuslikke omadusi. Nikotiinikollaste sõrmedega lihtsale turakatagujale see pakk…
