-
Korduvalt olen ma Juris Kronbergsi luuleõhtutel vaikselt kadestanud neid, kes naerupahvakutega pea iga ta etteloetud teksti lõppu markeerivad – ikka ainult aimata püüdes, millest ta luuletused küll kõnelda võiksid. Nüüd on see võimalus lõpuks olemas: Livia Viitoli ja Guntars Godiņši tõlkes on Loomingu Raamatukogus välja tulnud Kronbergsi valikkogu “Maa-alune luule”. Ei saa just öelda, et me oma lõunanaabrite luuletajaid ülemäära hästi tunneksime – peale Uldis Bērziņši…
-
Teadupärast peab kaasaegse eesti kirjandusena käsitlema ka teiste maade ilukirjanduse eestindusi. Kuigi tõlkimiskultuuri langemise või lagunemise pärast on siinmail juba mitmeid aastaid muret tuntud, ilmub häid eestindusi siiani päris palju. Sellepärast olgugi kohe arvustuse alguseks öeldud kiidusõnad Ian McEwani “Laupäeva” eestindajale Ene-Reet Soovikule, kelle töö on olnud kindlakäeline, ning kirjastusele Tänapäev, kelle “Punase raamatu” sari koondab enamasti küll juba varem ilmunud XX sajandi maailmakirjanduse tõlkeid, kuid…
-
Meie igapäevane jää. Varrak, 2006.
260 lk.
J. R.: Õunapuu on kirjutanud mõned olulisemad tekstid vaba Eesti kirjandusloos: “Surmaminejad lasevad tervitada” ja “Väike palveraamat”. Neis on ta puudutanud teemasid, mis teistele hambu pole jäänud, mis teiste jaoks on kas marginaalsed (usuhullus ja usuinstitutsioonide – nende hulka näib ta meelest kuuluvat ka jumal – hullutav mõju) või tabulised (surm, argielu gootilik jõhkrus ja õõv).
Nüüd siis ambitsioonika pealkirjaga raamat,…
-
Rein Veidemanni kurvastuseks (vt Postimees 31. III) ja Kivisildniku suureks rõõmuks räägiti üldkogul seekord palju rahast/teenistusest ja kirjaniku staatusest. Esteetilisi vaidlusi õnneks ei olnud, Olev Remsu ihatud solidaarsust vähemasti loomingulisel tasandil ei leitud – kirjanike liidu kui ametiühingu ja teatava tsunfti teeb võluvaks just nimelt too egode paljusus, iseloomude alaline kollisioon, esteetiliste, eetiliste, poliitiliste põhimõtete totaalne lahknevus. Just seetõttu on ta ka muidugi raskesti hallatav. Hull…
-
Krister Kivi, Eesti maja. Liiter pisaraid, 62 000 kilomeetrit, veidike verd. Eesti Ekspressi kirjastus, 2007. 232 lk.
Krister Kivi “Eesti maja” lugedes jääb lõpuks tunne, et oleks autor pingutanud õige natukene veel, siis oleks tegu suurepärase romaaniga. Kuid – ühtegi raamatut ei peaks lugema selle pilguga, mis ta oleks võinud olla ja mida ta kõike ei ole, vaid ikkagi tuleks vaadata, mis ta tegelikult on. Eelkõige on…
-
245 krooni pole hea raamatu eest palju. Sain Lauri Vahtre “Absurdi impeeriumi” ja nautisin seda mitu õhtut. Tammerraamat pole küll minuvanustele põnevusi tootev kirjastus, aga see on nii vaimukalt ja tihkelt serveeritud, et kunstnik Andres Tali vääratus kaanel tekitab kohe tõrget. Kui kirjutada absurdi kirillitsas, on mõte mõjusalt paigas jah, aga miks siis u asemel Ц, r asemel я ning i asemel ukraina kahetäpiline? Ju autor…
-
Mida te kavatsete ette võtta eesti kirjaniku heaks ja EKLi edendamiseks? Kuidas peaks uue esimehe asjaajamine suhestuma kultuuripoliitikaga?
Maimu Berg:
Hiljuti ETV hommikutelevisioonis esinenud Taavi Veskimägi, üks koalitsiooniläbirääkijatest tuli välja teatega, et koalitsioonilepingusse on sisse kirjutatud emakeele peatükk, mis lubab hoolitseda eesti keele püsimise ja arengu eest. Sama kinnitas ka esmaspäevane EPL, pärast seda, kui oli piilunud leppe töövarianti. Üle EPLi õla piilujale jäi tõesti silma, et kavas…
-
igalt liidu esimehe kandidaadilt
teada on järgmised:
1
kirjanike töötingimused
sealhulgas äraelamist võimaldav sissetulek
2
sotsiaalsed tagatised
näiteks vabakutseliste pensionid
3
kirjanduse osa riigi eelarvest
selle jagunemine
ning jaotamise põhimõtted
4
prioriteedid ja arengukavad
nii ministeeriumi omad kui
liidu omad
5
kirjastamiskitsaskohad
naeruväärsed trükiarvud
6
raamatukaubanduse lämbumine
turufundamentalismi pöörises
nt tõe ja õiguse 5 köidet ei saa
poest osta, pole ennot ega talvikut
ja pole ka mõtet trükkida sest pärast esimest
suht rasvast müüki poed
raamatuid sisse ei võta
luuleasjadest ei taha üldse rääkida
7
kirjandusõpikute äri
millega meid loomalikult pügatakse
ehkki riik ostab 11…
-
Gohar Markosjan-Käsper, Teekond säravatele tippudele. Loomingu Raamatukogu 2006, nr 26. 72 lk.
Esimene, mis Gohar Markosjan-Käsperi novellivihust meelde jääb, on tugev emotsioon – nukrus, millele võib lisada küll salapära ja hirmu, aga eelkõige on see painav kaastunne tegelastele nende fatalistliku saatuse pärast. Seega võtan kohe otsesõnu öelda, et tegemist on väga õnnestunud tekstidega, sest empaatiat ja tundeid tagaplaanile lükkav kirjandus kipub eelkõige kuivaks kontseptualismiks või eksperimendiks jäämagi.…
-
Olukord on paradokslik, sest iga suuremat ajalehte tutvustatakse päevas vähemalt neljas vormis: Internetis, raadios, televisioonis ja trükipaberil. Tuleb nii välja, et ajaleht ehk Kitzbergi “Kosjasõidust” tuttava vallavanem Volmer Vommi järgi lehenarmas vajab mitmekordset üleseletamist, kuna raamatule näikse piisavat sellest, kui ta on lihtsalt müüki pandud.
Alati ei piisa. Läinud aastal ilmus Tartus raamat, mille autoriks on Aili Karindi. Kõvakaanelise köite esiküljel on raamatu pealkiri ja modifitseeritud foto…
