-
Nii nagu maovaevus, tõukus ka see unenägu päris kindlasti mainitud konverentsist, olles ühtlasi selle oneiriline võrdpilt või kujundlik üldistus. Seega olen sellest unenäost rääkides teatud mõttes lunastanud oma algse kavatsuse (ja toimetajale antud lubaduse) kirjutada Sirpi Ehlvestile pühendatud konverentsist ülevaade. . . . tegin seda lihtsalt oma teadvustamatust ja “unenäotööd” ekspluateerides. Ei hakka seda unenägu analüüsima, nagunii olen seda juba kirjapanemise käigus tendentslikult korrastanud ja arusaadavamaks moonutanud, Freudi mõistes…
-
Venemaa – lugematu hulk kirjanike
Venemaa on salapärase hingega suur karu. Seesugune levinud määratlus võib pidada paika ka meie idanaabri kirjanduse osas. Tõsi küll, “meie kõigi” tiitlit kandva Puškini ja suurte, Tolstoi- või Dostojevski-taoliste romanistide aeg on möödanik, ent andekaid loojaid jätkub igas žanris. Mõtleme kas või numbritele. Kui Eesti Kirjanike Liidu nimekirjas on ligi 300 liiget, siis ainuüksi Peterburis on aktiivseid kirjanikke ligi 2000! Tänavu külastas…
-
Romaani esimesed seitse lehekülge on otsustavad. Nii on öelnud vist Ladina-Ameerika kirjanik Isabel Allende. Kui raamat suudab lugejat niivõrd köita, et ta need leheküljed läbi loeb, siis loeb ta ka terve romaani läbi. Võrreldes näiteks filmivaatamisega, ei piisa raamatu lugemiseks ainult diivanil lösutamisest, vaid aeg-ajalt tuleb liigutada kätt, et lehte keerata. Kirjanik on see mootor, kes selle lehte keerava käe käitab. Kui pinge langeb, hakkab pingutama…
-
Maimu Bergi “Unustatud inimesed” on ääretult petlik teos. Kahekümne neljast novellist koosneva kogumiku esimesed lood jätavad tunde veidi fantastilisest, samas omajagu väheveenvast loomingust, mille mõte ja eesmärk jääb hämaraks. Teose algus tõstatab tõepoolest küsimuse – “keda autor oma lugejaks peab?” (Toomas Hussar, Eesti Ekspress 27. III 2007) Kuid mida edasi, seda enam annavad endast märku allusioonid, paralleelid, kuskil aju tagasopis liigutavad ennast mingid äratundmisretseptorid, mis osutavad…
-
Milline on ja millest räägib Valerio Magrelli luule? Märge “intellektuaalne luuletaja” raamatu esikaane siseküljel on vihje või ka hoiatus neile, kes ootavad midagi muud. Esmapilgul torkabki silma selline kirjandusprofessori luule: mõtleb asjust sügavuti, teadmisi ja tehnikat on, kuid ja just seetõttu kuidagi kuivavõitu. Nagu raamatu nimiluuletus, mis küll mõjuvalt loitsib, kuid jääb siiski kaugeks, endassesuletuks, eneseküllaseks. “Luule DNA, te / heeliks ja elastik / vägisi keerdus…
-
Märt Väljataga seab oma 12. aprilli Eesti Ekspressis ilmunud “Vanakreeka kirjanduse antoloogia” arvustuses “See on see maa, kus meie häll . . . .” kahtluse alla vältelise värsi edukuse eesti antiigitõlgetes. Argumendiks on kreeka keele prosoodia liiga suur erinevus eesti keele omast, et kvantiteeriv efekt üldse tekkida võiks: “Paraku töötab välde vanakreeka ja eesti keeles niikuinii väga erinevalt – eesti keele kaht lühikest silpi ei tajuta võrdväärsena ühe ülipikaga”.…
-
Kirjanduse suuliseks tutvustamiseks võib valida mitmete formaatide vahel: festivalid, seminarid, konverentsid, ümarlauad, kollokviumid. Mõnegi eesti kirjaniku meelest on viimastel aegadel sellist kirjanduse suulist tutvustamist ehk isegi liiga palju – kirjandus on oma olemuselt kirjalik, kirjas, teda loetakse raamatust.
Siiski tundub ka kirjanduse suulise esitamise vormidel olevat suuri erinevusi. Kirjandust saab suuliseltki tutvustada nii otse kui kaude: kirjanik võib rääkida oma loomingust ise või seda võivad teha teised,…
-
Bo Carpelan / rootsi keelest tõlkinud Mati Sirkel
Seletamatult
Isegi ust lukku pannes
kuuleb ta tuult tugevnemas.
Kas tahab tuul talle midagi öelda?
Kas siin tema pool on
midagi peidetut, täiesti võõrast;
isegi silmi pilgutades näeb ta
tundmatuid inimesi ukse taga.
Vahest need elavad siin, ja tema
on sisse tunginud?
See on seletamatu.
Vaevalt see hingab.
Lihtsad õnneained
Piisavalt vana,
et mõista
aina vähem. Näha,
kuidas valgus muutub,
rahulikult avada uks
lihtsatele õnneainetele:
soe tuul,
päev ilma ärevuseta,
head mälestused
parajal määral metsistunud aias,
ja lähimad lähedal.
Valmistu ette
Valmistu ette.
Võta esile…
-
Algas kirjandusfestivalide nädalavahetus. Tallinnas toimub 4. ja 5. mail Põhjamaade luulefestival, Tartus käib 3. – 5. maini “Prima vista”. Kõrvalleheküljel saab lugeda väikest valikut Põhjamaade luufestivalil üles astuvate väliskülaliste loomingust, alljärgnevalt aga lugeda intervjuud “Prima vista” ühe initsiaatori BERK VAHERiga.
Võib vist väita, et “Prima vista’st” on saanud traditsioon. Seda ka laiemas tähenduses. Põhjamaade luulefestivali ja “Sotsia” kõrval moodustab “Prima vista” juba mitmendat aastat olulise osa siinsest…
-
ekl arhiiv
Jaan Kaplinskil õnnestub luua teos, mis ühtaegu peitub intiimsesse kui ulatub universaalsesse.
Jaan Kaplinski, Seesama jõgi. Kujundanud Mari Kaljuste. Vagabund, 2007. 328 lk.
“Sellesama jõe” ilmumine on muidugi mõista sündmus, sellele viitas juba 21. aprilli Postimehes ilmunud pidulik referaat Rein Veidemanni sulest. Kuid Kaplinski puhul kaasneb sündmusega õnneks alati sisu, s.t sisu õigustab selle muutumist sündmuseks. Nii on ka “Sellesama jõe” puhul. Hoolimata sellest, kas Kaplinski maailmapilt…
