-
Kirjandus ja kujutlus
Tallinna poolt tulles pääseb Paistusse pärast Viljandit Karksi-Nuia teed mööda Loodi juurest Paistu peale pöörates. Õige pea hakkab paistma Paistu kiriku kukk. Kui teil on õnne ja te saate kohale jõudes võimaluse ronida Paistu kiriku torni, mõelge Salme Ekbaumile ja tema Paistu kiriku tornist pääsukese lennutamise luuletusele. Siis vaadake sinna, kus on Viljandi, ja mõelge ajale, kui väliseestlased Eestis käima hakkasid. Manage silme ette…
-
„Kui kuuekümnendates oli midagi kuldset, siis oli see kroon Tartu boheemlaste kuninga peas,” – nii lõpetab oma loo Artur Alliksaarest üks tema toonaseid noori sõpru Andres Ehin. See ütlemine on väga hea, väga täpne. Paneb paika ühekorraga nii ajastu kui ka luuletaja koha selles. Ja ütleb peenelt, ridade vahelt ka ühte-teist ütleja enesegi kohta.
Tõtt-öelda võtsin Ilmamaa välja antud raamatu „Alliksaar mälestustes” kätte suurte ootustega. Ei ole…
-
Mõõdukalt marginaalne
Ei ole õige väita, nagu oleks Arvi Siig päris tundmatu luuletaja, kuid ta pole ka üldtuntud. Vaevalt saab väita, et Siig oli andetu autor, kuid ometi jääb ta kirjandusloos suurte tähtede varju. Ta on üks neist autoreist, keda kirjandusloos riivamisi mainitakse – tunnustatud, kuid unustatud. Kindlasti ei kuulu ta kooli kirjandusprogrammi ega vist ka ülikoolide kirjandusstuudiumisse. Olen isegi olnud Siiast kui mitmete suurepäraste Vennaskonna…
-
Kui kuus aastat tagasi ilmus Timo Marani esimene luulekogu „Põhjavesi”, oli tegemist päris omapärase, lausa dekadentliku nähtusega, sest 90ndatel esile kerkinud noor luuletajate põlvkond ei tegelnud just sageli eesti luule silbilis-rõhulise peavooluga suhestumisega. Lisaks luulekeelele tundus Marani kogu ka sisult vaoshoitud ja konservatiivne: ajatud, loodusest väge ammutavad tekstid. Keegi mainiski naljatledes, et väga hea, nüüd on üle pika aja jälle üks raamat, millest vanaema jaoks pühadekaardile…
-
Niisiis, novembris 2007 startis Harju tänavalt sarmika taksojuhi Elve pisibussis Kagu-Eesti poole teele kolm habemega meest: Karl Martin Sinijärv, Indrek Hirv ja siinkirjutaja. Tartus liitus meiega Pärnus startinud Sven Kivisildnik. Habemik temagi. Väliselt küllaltki keeruline kooslus. Isemeelsete solistide kvartett, kes polnud kokkulaulu varem harjutanud ega teinud seda ka oma reisi vältel. (Ettetõttavalt – selleks puudus üllataval kombel vajadus.) Meie sünniaastad ulatuvad nelja aastakümnesse, igaüks esindamas eri…
-
Euroopast vaadatuna algab Ameerika tihtipeale just New Yorgist – isegi siis kui hiljem selgub, et New York esindab Ameerikat sama palju kui Peterburi Venemaad. Meenutatagu vaid Franz Kafka „Ameerika” algust, mil peategelase laev jõuab sadamasse: „Kõige selle taga oli aga New York ja vaatas Karli oma pilvelõhkujate saja tuhande aknaga” (F. Kafka. Ameerika. Protsess. Loss. Eesti Raamat, 1987, lk. 15). Kirjastuse Tänapäev tänuväärse „Punase raamatu” sarjas…
-
Seaduse järgi on Prantsusmaal aga ainult üks riigikeel, prantsuse keel. See punkt viidi konstitutsiooni sisse aastal 1992 selleks, et kaitsta prantsuse keelt inglise keele vastu. Tegelikult raskendab see aga vähemuskeelte olukorda, kuna praegu ei ole Prantsusmaal võimalik ratifitseerida näiteks Euroopa Nõukogu regionaal- või vähemuskeelte hartat, sattumata vastuollu oma põhiseadusega. Lähemas tulevikus põhiseadust muutma ka ei hakata. Kevadise valimiskampaania ajal küsiti presidendikandidaatide arvamust vähemuskeelte kohta. Nicolas Sarkozy…
-
Keele- ja õppeolukord on riigiti ja keeliti väga erinev, kuid kõiki Euroopa väikekeeli ühendab kriis eelmise sajandi algupoolel ja keskel ning uus ärkamisaeg sajandi lõpus. Kui Franco režiimi aegses Hispaania haridussüsteemis polnud isegi Euroopa suuremate ja tugevamate põlisvähemuskeelte hulka kuuluvail baski ja katalaani keelel õieti mingit kohta, siis tänapäeva Baskimaal ja Kataloonias on enamik koole ja lasteaedu täielikult omakeelsed. Seesugune edu on võimalik tänu baskide ja…
-
Sõnast kreembrülee paistab, nagu oleks see kreemi sisaldav või kreemjas brülee. Ent meie peame tähistama hoopis kreemi, mille valmistamisel on kasutatud brüleed. Järelikult peab põhisõna olema kreem ja täiend brülee, seega on õige brüleekreem. See on niisama loomulik keelend nagu kakaokreem, õunakreem ja kohupiimakreem (kaubanduses levinud „kreem kakao”, „kreem õuna” ja „kreem kohupiima” pole korrektne kirjakeel). Brüleed sisaldav jäätis on brüleejäätis, brüleest valmistatud puding on brüleepuding.
-
Kui peaks väsima kevade värskus
kõik, kuis lõhnas ja helkis kord päev.
Ära ikkagi joobumast loobu,
oma südames oht hoia väes.
Hoia peos nagu vahedam nuga
igaks juhuks, kui tulema peaks
Margarita, su ainus, su saatus,
Meister, kui ta peaks saabuma
sealt,
kust ei oota sa teda, ei enam,
oma hallide aastate saost.
Ent ta liikvel on, tulemas juba,
Hoia alles siis nuga ta jaoks.
Terav väits, löögivalmis ja vahe
Peos pea kindlalt – ta jõuab, jää kuss!…
